Ainetevaheline õpiprojekt

Kursuse lõpuks valmis ainetevaheline õpiprojekt, mille koostasin Google Sites ja selles sidusin 8.klassi geograafia, bioloogia ja informaatika. Läbivatest teemadest käsitlesin keskkonda ja jätkusuutlikku arengut, kultuurilist identiteeti ning tehnoloogiat ja innovatsiooni. Minu koostatud projekti eesmärgiks on aidata  õpilastel luua seoseid erinevate piirkondade ja loodustingimuste vahel. Parandada õpilaste analüüsioskuste rakendamist ning tööde vormistamisoskusi arvutiga. Arendada rühmatöö kogemust, lisandväärtuseks on blogimine, kus peab arvestama avaliku ruumi reeglitega. Tähelepanu tuleb seejuures pöörata autoriõigustele. Loodan, et saan selle ise läbi viia järgmisel õppeaastal ning seejärel lisada ka näiteid kodulehele.

Kui hakkasin oma ideed teostama, siis otsisin internetist materjale nii loodusvööndite kohta kui ka üldse geograafiast ning leidsin päris palju huvitavat. Selle töö koostamisel kasutasin eeskujuks riigi e-raamatu tegemise juhendeid ning sealt tuli idee lõpetada projekt e-raamatu tegemisega. Loodetavasti annab see õpilastele kasuliku ja huvitava praktilise tegevuse.

Kursus oli minu jaoks inspireeriv ja huvitav. Samas kasutasin selle kursuse käigus uusi vahendeid õpiobjektide loomiseks ning üheks viimaseks oligi kodulehe loomine Google Sites.

Kasutatud materjal:

1.https://sites.google.com/site/riigieraamat/home

Kodutöö: Õppematerjal

Tunnikavade ülesande juures oli kolmas tunnikava, kus õpilased koostasid pildiseeriat koos viktoriiniga. Tegelikult on mitmeid muidki võimalusi piltidest kokku panna kas fotojutustust, -albumit vms. Mina tegin keepsy.com keskkonnale eestikeelse juhendi, mille avaldasin Koolielu portaalis. Avaldamise juures lisasin juhendile maksimaalselt metaandmeid ja sidusin oma töö kõikide võimalike ainetega ning kooliastmetega, mida keskkond toetab. Tegelikult sain hea kogemuse ja lisaks ootusärevuse, sest iga uue ainega lisandus kohe ka vastava aine moderaator. Lõpuks oli neid kokku kuus. Sealjuures hakkas mind huvitama, kui kiiresti mu töö üle vaadatakse, kuid juba järgmisel päeval oli sõnum, et minu materjal on avaldatud ja siin ta asubki.

Samas olen just digitaalsete õppematerjalide kursusel läbinud õppematerjali kvaliteedi teema ning seoses sellega uurinud kvaliteedi hindamise mudeleid, siis oli ka väike ootusärevus-kas töö vastab nõuetele ja avaldatakse. Sain positiivse kogemuse ning motivatsiooni tulevikuski oma materjale avaldada.

 

4. kontakttund: Informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaine.

Teemaks oli õppeainete vaheline lõimumine, mis on uues RÕK-is olulisel kohal. Informaatika on läbiv teema ja sellega peaksid koolides tegelema kõik aineõpetajad, hetkel on Eestis seis selline, et rohkem kasutavad IKT vahendeid õppetöös klassiõpetajad ja loodusainete õpetajad. See on Eesti fenomen. Informaatika ainega peavad ilmselt paljudes koolides tegelema eelkõige III kooliastme loovtööde ja IV kooliastme uurimistööde juhendajad.

Olulisele kohale koolides peaks jõudma erinevate ainete õpetajate koostöö, mille tulemusel on võimalik õpilastega läbi viia erinevaid projekte, kooliüritusi vm. ühistööna valmivaid üritusi, kus on lõimimisel kõige suurem tõenäosus.

Projektõppe läheb kõige enam kokku sotsiaal-konstruktivistlku õppimisteooriaga – õppimine on sotsiaalne tegevus. Selle käigus inimene loob ise endale maailmapildi ning mida rohkem  õppimine on üles ehitatud konkreetsete eluliste ülesannete peale, seda parem on tulemus. Õppimine on pigem koostöö kui individuaalne tegevus. Koostöö käigus luuakse kogemuste baasil suurem teadmiste pagas kui individuaalselt ning õppetöö on aktiivsem.

Projektõppes on olulised täpsed juhised ja oluline tegevuse analüüs, mis läks hästi, mis halvasti, et järgmine kord oleks võimalik neid probleeme vältida.

Koostada õpiobjekt, mis hõlmab vähemalt kolme ainet ja milles saab välja panna kolm hinnet (vt. näit. Legaliat, www.math.ut.ee/simud). Koostada veebileht selle kohta. Sisse tuua üldpädevuse ja läbivad teemad (vähemalt üks). Võib kesta 1. tund või paar-kolm kuud. Kuhu lisada reflektsioon, kuidas tegevus toimus.

Idee: õpilased koostavad rühmatööna reisikirjelduse (geograafia, bioloogia, informaatika).

Kodutöö: Tunnikavad

Koostasin 3 erinevat tunnikava 8. klassi geograafias loodusvööndite kursuse juurde. Tunnikavad asuvad LeMill keskkonnas järgmistel aadressidel:

1. http://lemill.net/lemill-server/content/lessonplans/loodusvoondid-2 -selle tunnikava juurde koostasin ka testi, mille hindamisjuhend ja testi aadress asuvad tunnikavas. Testi koostasin TATS-is ja avaldasin PETS-is. Tegemist on loodusvööndite üldise osa kokkuvõtva testiga.

2. http://lemill.net/lemill-server/content/lessonplans/ekvatoriaalne-vihmamets – tunnikava on koostatud ekvatoriaalsete vihmametsade kohta, kus kinnistatakse teadmisi antud loodusvööndist ülesannete lahendamisega, ülesanded asuvad http://lemill.net/lemill-server/content/exercises/ekvatoriaalne-vihmamets-1. Seda ülesannet võib õpetaja samuti hinnata vastavalt hindamisjuhendile.

3. http://lemill.net/lemill-server/content/lessonplans/loodusvoondid-3 – tegemist tunnikavaga, mis viiakse läbi arvutiklassis ja rühmatööna. Tulemuseks peaks olema põnevad pildiseeriad koos viktoriiniga.

 

Kodutöö: Informaatika ainekava

Ülesandeks oli koostada ainekava ühe kursuse (35 tundi) kohta informaatikas. Kuna aga mina olen loodusainete õpetaja, siis koostasin ainekava põhikooli geograafiast ja valisin sealt 8. klassi loodusvööndite kursuse. Tegelikult on seda ette nähtud riiklikus õppekavas 30 tundi, kuid kavatsen 5 tundi läbi viia projektõppe tundidena, mis on seotud informaatikaga. Teemaks on taimede ja loomade kohastumised erinevates looduvööndites, kuna tihtipeale õpilased ei saa sellest aru. Miks valisin just sellise formaadi on seepärast, et majandusõpetajate ühistöös valmis ettevõtluse ja majanduse õppekava samasuguses vormingus. Seepärast tundus mulle see küllaltki käepärane ja arusaadav.

Täpsem seletus nende tundide kohta on tunnikirjeldustes  ja tundide ülesehituses kirjas, mis on aga selle kursuse järgmistes ülesannetes vajalik teha.

Minu ainekava asub siin.

25.03 kontakttund: Informaatikatunni kavandamine. Õppematerjalide koostamine. Õpitulemuste hindamine.

http://www.slideshare.net/martlaa/infdid3-tunni-kavandamine

Kontakttunnis arutlesime, milline võiks/peaks olema tunni ülesehitus ja kuidas peaks planeerima kursusel tunde.

Minu koostatava ainekava õpiväljund: õpilane võrdleb erinevaid loodusvööndeid ning koostab ja toob välja erinevate taimede ja loomade kohastumise iseärasused erinevates loodusvööndites.

Ühe tunnikava õppeväljundiks koostab mõistekaardi kliima mõjust loomade kohastumisele erinevates loodusvööndites.

Tunni ülesehitus võiks olla selline, et üks tund induktiivse ülesehitusega ja teine deduktiivsega.  Tunnikava mõistlik koostada LeMill keskkonnas, kus olemas vajalik vahend. Hea oleks kasutada portfooliot, kus sees kõik materjalid, mis seotud teemaga. Portfoolios olevate materjalide hindamiseks vajalik luua hindamismudel, milles konkreetsed  kriteeriumid välja toodud.

Õpiobjekt peaks olema loodud nii, et on kasutatav paljudes erinevates keskkondades ja kergesti ülesleitav tänu metaandmetele.

Ainekavade näidised

Otsides erinevate koolide ainekavu geograafias, milles oleks ka projektõpe ära toodud, leidsin huvitava lehe, mida pean rohkem uurima. Kavatsen teha oma kodutöö 8. klassi geograafia loodusvööndite osa kohta, milles kasutan projektõpet. Tegelikult seon seal geograafia, bioloogia ja informaatika omavahel. Otsingust leidsin ka Kadrina Gümnaasiumi geograafia õppekava. RÕK`11 õppekavu ei ole väga palju internetist leida, enamjaolt tegemist vanade õppekavadega.

Kokkuvõttes tuleb ikkagi kõige parema tulemuse saavutamiseks ise tööle hakata.

Kogu loengumaterjal oli mõtlemapanev ja intrigeeriv ning Google otsingumootorit kasutades ainekavu otsides, selgus, et uue õppekavaga seotud ainekavad olid kas copy-paste, viide RÕK`11-le või puudusid üldse.

RÕK 2002 vs 2011

Ülesandeks on võrrelda informaatika õpetamise eesmärke, sisu ja meetodeid kahes riiklikus õppekavas: 2002 ja 2011.

2002.a. riiklikus õppekavas fikseeriti konkreetsed pädevusnõuded põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele. Selle tulemusena toodi õppekavasse sisse kohustuslikud läbivad teemad, millest üks oli infotehnoloogia ja meedia. Seega 2002.a õppekavas ei ole eraldi kohustuslikke informaatikatunde, vaid on määratletud infotehnoloogia (IKT) pädevused. Vastavalt sellele on õppekavas iga kooliastme lõpus olemas IKT üldpädevused ja need on järgmised:

I kooliaste – oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;

II kooliaste – oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlemisvahendina, oskab arvuti abil tekste vormistada;

III kooliaste – oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikooli lõpetaja tehnoloogiaalased pädevused;

IV kooliaste – oskab kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina ning oma töötulemuste esitlusvahendina.

Kuna 2002.a. riiklikus õppekavas ei kuulu informaatika kohustuslike ainete nimekirja, siis on võimalus ainet õpetada valikainena, kui kool seda soovib. Teine võimalus on, et erinevate ainete õpetajad integreerivad IKT oma tundidesse, tehes sealjuures omavahel koostööd parima tulemuse saavutamiseks.

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja IKT-pädevused

  • oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);
  • tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;
  • oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;
  • oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme;
  • käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest;
  • käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;
  • oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt;
  • kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;
  • kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;
  • mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);
  • oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid)

Nende pädevuste saavutamise eeldus on eelkõige erinevate ainete koostöö kui puudub IKT valikainetunnina andmise võimalus.See eeldab aga omakorda, et aineõpetajad oleksid valmis kasutama IKT vahendeid ning oleksid ise pädevad  tunde andma.

2011.a.põhikooli riiklikus õppekavas (RÕK) on esmakordselt lahti kirjutatud põhikooli informaatika ainekava. Põhikooli RÕK’11 väärtustab informaatikat enam kui eelmised õppekavad, kuna sisaldab vaid kolme valikaine ainekavasid: usundiõpetus, karjäärivalik ja informaatika. Kuigi koolidel on õigus pakkuda ka muid valikaineid kolmes esimeses kooliastmes, on neil kolmel valikainel eriline staatus ja riiklikul tasandil kehtestatud sisu. (Laanpere, 2011).

Peamiste muudatustena informaatika valikaine eesmärkide tasandil tuleb tõsta esile järgmist:

  1. Arvuti ja interneti igapäevane kasutamine õppetöös algab tänapäeval oluliselt varem kui 10 aastat tagasi, mistõttu koolitööks vajalikud IKT baaspädevused tuleb õpilastes kujundada hiljemalt teise kooliastme lõpuks. Baaspädevused hõlmavad lisaks tavapärasele infootsingule, esitluste ja tekstidokumentide koostamisele ka koolis kasutatavateinfosüsteemide ja suhtlusvahendite (nt e-kool, e-post, kooli koduleht, õpihaldussüsteem) turvalist kasutamist.
  2. Kolmandas kooliastmes on informaatika õpetamise eesmärgiks õpilastest aktiivsete ja teadlike infoühiskonna ja e-riigi kodanike kujundamine. Õpitakse tundma ja kasutama nii kohaliku omavalitsuse kui riigi poolt pakutavaid e-teenuseid. Teadvustatakse veebikeskkondades tegutsemise võimalusi ja ohte, digiühiskonna kodanike õigusi ja kohustusi, käitumisnorme ja piiranguid.
  3. Veeb 2.0 ja sotsiaalne meedia on põhjustanud radikaalse muutuse internetikasutajate käitumismustrites, võimaldades igaühel olla mitte üksnes teiste poolt ettevalmistatud veebisisu passiivseks tarbijaks, vaid autoriks. Sellega seonduvalt tuleb õpilastes kujundada loovust uute töövahendite kasutamisel, jagamiskultuuri, vastutustunnet, õpetadaautoriõiguste ja litsentsitingimuste järgimist.
  4. Interneti arengutrendid lubavad lähitulevikus veebikasutamise senisest põhjalikumat personaliseerimist: masskasutusse tulevad personaalsed seadmed e-tahvlite või lugerite kujul, isiklikest eelistustest ja varasema veebikäitumise analüüsist lähtuvad soovitussüsteemid jms. Seetõttu on üheks olulisemaks eesmärgiks põhikooli informaatika õpetamisel efektiivse ja isikupärase personaalse e-õpikeskkonna loomise oskuste kujundamine. Just seetõttu toimub informaatika õpitulemuste hindamine personaalse e-portfoolio abil, mis on konkreetseks näiteks personaalsest veebikeskkonnast ja selle praktilisest rakendusest koolielu kontekstis.

Eeltoodud muutusvajadustest lähtuvalt on põhikooli informaatika valikaine eesmärgiks tagada, et iga põhikooli lõpetaja:

  • valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös, eelkõige infot otsides, töödeldes ja analüüsides ning tekstidokumente ja esitlusi koostades;
  • teadvustab ning oskab vältida IKT kasutamisel tekkida võivaid ohte oma tervisele, turvalisusele ja isikuandmete kaitsele;
  • koostab IKT-vahendeid kasutades toimiva ja efektiivse õpikeskkonna;
  • osaleb virtuaalsetes võrgustikes ja kasutab veebikeskkonda digitaalsete materjalide avaldamiseks kooskõlas intellektuaalomandi kaitse heade tavadega. (RÕK’11). ( M. Laanpere, 2011).

Selle tulemusena on uues õppekavas sisse viidud kaks 35 tunnist kursust informaatikast juba põhikooli, mis on järgmised “Arvuti töövahendina”, mida soovitatakse läbi viia 5. klassis ja 8. klassi õpilastele “Infoühiskonna tehnoloogiad”.

Võrreldes seda õppekava eelmisega, siis uues õppekavas on juba konkreetsemad eesmärgid ja õpetajale antud vabadus ka muutusi teha kui vajalikuks peab. Õpetajad peavad õppematerjalid vastavalt vajadusele ise koostama, sest kiiresti muutuvas infoühiskonnas ei ole võimalik kõigile ühesugust õpikut koostada, pigem võiks lähtudes aineraamatust ise valida või koostada õppematerjale. Lisaväärtust annaks õpetajatele oma materjalide jagamine ja ühismaterjalide loomine mõnes veebikeskkonnas.

Uues gümnaasiumi RÕK`11 on üheks gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks uurimistöö koostamine ja selle kaitsmine. Selle soorituse edukuse tagab gümnaasiumiastme valikkursus “Arvuti kasutamine uurimistöös”. Soovituslikult oleks vajalik eelnevalt läbida kursus “Uurimistöö alused”.

Teine valikkursus gümnaasiumiastmes on “Rakenduste loomine ja programmeerimise alused”. Selle kursuse eesmärgiks on tutvustada gümnaasiumiõpilastele tarkvararakenduste arendusmetoodikat ja teha sissejuhatus programmeerimisse. Kursuse abil soovitakse äratada gümnaasiumiõpilastes huvi IT erialadel edasiõppimise vastu.

Lähema 6–7 aasta jooksul seisavad infotehnoloogia valdkonnas ees kahtlemata suured muutused, millega peab oma töös arvestama iga informaatikaõpetaja. Tegelikult ei kujuta me ju praegu ette isegi seda, millised näevad 7 aasta pärast välja õpilaste poolt koolis kasutatavad arvutid – on need odavad ja kooli jaoks kohandatud sülearvutid, iPadi-taolised e-tahvlid, Amazon Kindle sarnased e-lugerid, Androidiga varustatud pihuseadmed üksnes internetiteenuste kasutamiseks vms. Seetõttu on muutunud ülioluliseks informaatikaõpetajate kogukonna aktiveerimine ja kaasamine õppematerjalide pideva kaasajastamise protsessi. Ainult üheskoos asju arutades ja kogemusi vahetades suudetakse käia ajaga kaasas. Pealegi on õpetajal keeruline veenvalt õpetada infoühiskonna kodanikuna käitumist, sotsiaalse meedia kasutamist oma loominguliseks tegevuseks ja virtuaalsetes kogukondades osalemist, kui ta ise seda kõike igapäevaselt ei praktiseeri. (M.Laanpere, 2011).

IKT vahendid muutuvad järjest rohkem meie elu lahutamatuks osaks ning seetõttu peavad koolid ja õpetajad ajaga kaasas käima ning informaatikatundide vajaduses pole mõtet kahelda. Muidugi eeldusel, et tehniline baas koolides läheb samuti ajaga kaasa.

Kasutatud materjal:

1. Riiklik õppekava 2002. loetud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/174787

2.Põhikooli riiklik õppekava 2011, loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001

3. Gümnaasiumi riiklik õppekava 2011, loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002

4. Informaatika didaktika, loetud aadressil http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk23.html

5. M.Laanpere (2011), Informaatika ainekava eesmärkidest ja ülesehitusest, loetud aadressil http://www.oppekava.ee/index.php/Informaatika_ainekava_eesm%C3%A4rkidest_ja_%C3%BClesehitusest

 

 

 

Minu informaatikaõpetaja

Mina olen sellest põlvkonnast, kellel informaatikatunde koolis ei olnud. Esimeste arvutitega kokkupuude puudub. Minu ameti tõttu tekkis vajadus hakata arvutit kasutama ja sealt see kõik algaski. Kui 2000.a. kooli tööle läksin, siis andsin majandusõpetust. Programm, mille järgi tollal majandusõpetust gümnaasiumiosas anti oli pärines USA-st ja selle üks osa oli simulatsioonil. Esialgu pidi õpetaja otsused ise sisestama ja seejärel ettevõtte aruanded välja printima ja nii mitu korda tunni jooksul. Algus oli keeruline, sest printerid ei printinud või programm jooksis kokku, õnneks tänasel päeval on vaja ainult litsents osta ja kogu tegevus toimub interneti vahendusel. Sealt edasi tekkis huvi arvuti vastu ja avanes võimalus osaleda Tiigrihüppe SA korraldatud koolitustel, siis selle tulemusel täienesid oskused ning julgus arvutiga töötada.

Meelde on jäänud arvutikoolitus, mille tulemusena anti õpetajatele, kes koolituse läbisid sülearvuti kasutada. Koolituse saime piisavalt materjali, kuid kuna seltskond, kes sellel viibis, oli väga erineva arvutikasutusoskusega, siis tulemus jäi oodatust kesisemaks. Need, kellel oskused olid minimaalsed, vajasid pidevalt aitamist ja need kellel oskusi rohkem ei saanud ka kiiremini edasi minna. Seetõttu mõned teemad jäidki pealkirja tasemele. Positiivne oli selle kursuse juures see, et tegime omale blogiaadressi ja juhendaja soovitas  meil usinast blogima hakata. No, aga tüüpiline eestlane seda ju ei tee. Nii minagi, unustasin blogi ja kõik sellega seonduva. Õnneks Google meeskond tegeleb pidevalt keskkonna arendamisega ja suur oli minu rõõm, kui taasavastasin oma blogi. Nimelt kooli viidi sisse interaktiivne infotahvel, mis käis läbi Google ja kui läksin seda kodus vaatama, leidsin bloggerist ka enda blogi, mida kasutasin eelmisel semestril digitaalse meedia sisutootmise aines. Kokkuvõttes oli ikkagi väike kasutegur koolitusel olemas.

Lisaks Tiigrihüppe SA koolitustele olen osalenud nii palju kui võimalik erinevatel digitaalsete õppematerjalide koostamise koolitustel. Lisateadmisis olen saanud igalt koolituselt.

Kõik eelnev on viinud minu õpingutee nii kaugele, et tekkis huvi asuda õppima Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppesse ja pole oma otsust kahetsenud.

Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

  • õpilastele on väga vajalik osata oma töid korrektselt vormistada, kasutada tööde illustreerimiseks  diagramme, tabeleid jms., et oma elu lihtsamaks teha;
  • vajalik teada saamine litsentsides ja suhtlusmeedia kasutamise võimalustest õppetöös (blogimine ja materjalide avaldamine);
  • teave, kuidas interneti kasutada töövahendina

Kolm vastu-argumenti:

  • tunnijaotusplaanis pole kohta, kuhu informaatikatundi panna, sest kolm kohustuslikki eksamit on vaja lõpuks teha;
  • õpetajate tase on erinev ja ainealaselt  tulemuse taotlus ka erinev, seetõttu läbiva teemana;
  • suunavalikud panevad paika, millised valikained võtta;
  • meil peab olema selleks teatud materiaalne baas ja kvalifitseeritud informaatikaõpetajad

Sinu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Informaatikatund peab olema kohustuslik.

Infomaatikatunnis saadavad teadmised on kogu eluks vajalikud, sest väga palju on igasuguseid dokumente, avaldusi jm. vormistada. On hea, kui eelteadmised olemas, kuidas korrektselt vormistada ja lisaks võimalused oma elu lihtsamaks teha. Läbiva teemana võivad jääda oskused omandamata, sest aineõpetajate oskused ja teadmised ning soovid on erinevad. Algtõed tuleks informaatika tunnis paika panna. Lisaks peaksid õpetajad peavad omavahel koostööd tegema (aineõpetaja koos informaatikaõpetajaga), et tagada parem tulemus: informaatikatunnis õpitu praktiline kasutamine erinevates ainetundides.

Õpilased peavad saama teadmisi, kuidas avalikus ruumis ennast väljendada, mida ja kui suures mahus tohib internetist materjale kasutada. Selleks vajalik teada litsentsidest ja autoriõigustest. Käitumisest interneti avarustes.