Rühmatöö: haridusasutuse evalveerimine.

Rühma kuulusid Piret Joalaid, Helle Kiviselg ja Meelis Pernits

Valisime oma rühmatööks ühe Tallinna keskkooli ja evalveerimise aluseks järgmised elemendid:

  • kooli arengukava,

  • IKT infrastruktuuri (sh raud- ja tarkvara),

  • IKT arenguplaani ja -visiooni,

  • IKT kasutust asutuses, sh

  • arvutiklassi kasutamist, sh mittekasutamise põhjusi.

 

Fookuses olid järgmised aspektid:

  • Milline on hetkel IKT olukord koolis?

  • Kas IKT abil toetavad tegevused on vastavuses kooli potentsiaalsete võimalustega ja normatiivsete IKT kasutamise nõuetega?

  • Mis on puudu?

Töö sisendiks olid rühma poolt läbi viidud

  • intervjuud,

  • dokumendianalüüs,

  • vaatlus.

Kasutada olid ka mõned varasemad küsitlused.

Rühmatöö etapid

1. etapp: otsustasime, mis kooli uurime. Valituks osutus üks Tallinna keskkool, mida teavad kolmest rühmaliikmest kaks.

2. etapp: seadsime eesmärgiks uurida selle kooli IKT rolli ning valisime uurimisküsimuseks “Milline on IKT roll kooli õpikeskonnas?”

3. etapp:

  • andmete kogumiseks kasutasime kooli arengukava, arvutiklassi broneerimise keskkonda, intervjuusid ja vaatlust,

  • kaasasime organisatsioonist vastajaid nende õpetajate hulgast, kes ei kasuta arvutiklassi,

  • vaatlesime organisatsiooni struktuuri, IKT-vahendite hetkeolukorda ja kasutust, sh eraldi arvutiklassi kasutust,

  • intervjueerisime õpetajaid

  • arutlesime ja analüüsisime intervjuu tulemusi, IKT abil toetatavaid tegevusi, sh lähemalt info liikumist, mis on puudu,

  • tegime järeldusi ja ettepanekuid ning

  • esitlesime tulemused kirjalikult esitlusena Google Docsis.

Lisaks tegime Google Docsi esitluse, mida ei avalikusta, vaid jagame asjaosalistele.

Avita e-tund

11. nädal: http://ifi7056.wordpress.com/hindamine/11-nadal/

Sel õppeaastal on mul võimalus osaleda Avita kirjastuse e-tunni pilootprojektis, seepärast otsustasingi seda analüüsida. Eelnevalt olen põgusalt tutvustanud e-tunni ülesehitust digitaalsete õppematerjalide koostamise kursusel, kus tekkis küsimus, mida veel plaanitakse. Selle tunni ülevaate ja vastuse tulevikuplaanidele annab järgnev video, mis asub siin.

1. Programmi tutvustus

E-tund on koostatud 7. klassi geograafia tunnile Avita kirjastuses ning piloodina saavad seda kasutada koolid, kes kasutavad Avita õpikuid.  E-tund on eelkõige õpetaja tugi ja annab võimaluse tegeleda lisamaterjalide valmistamise ja otsimisega (nt. töölehed), õpetaja saab tunnis olla loov ja tal on alati vabadus kasutada seda osa e-tunnist, mida ta tahab. Lisavõimalusena saab konspekti teha oma märkmeid.

2. Millal kasutamiseks?

Materjal on mõeldud õpetajale kasutamiseks tunnis. E-tunnis on õpetaja konspekt kuhu on lisatud tunni illustreerimiseks skeeme, pilte, animatsioone ja videosid(eestikeelse tõlkega).

3. Kuidas töötamiseks?

Kuna hetkel asub e-tund USB – pulgal, siis ei ole tunnis kasutamisel oluline Interneti olemasolu. See võimaldab tunnis olevaid videosid ikkagi näidata. Aeg-ajalt on soovitav siiski programm käivitada ka internetis, sest siis laetakse peale uuendused, mis vahepeal tehtud.

4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid.

Elemendid, millest õpikeskkond koosneb:

1. Õpikeskkonna avalehel on vasakul pool tunni teemad. Kui valid sealt tunni, siis paremale poole on tunni lühiülevaade: eesmärgid, eelteadmised, sisukord, tunni lühikokkuvõte.

e-tundava

Üleval vasakul servas on kolm nuppu: AVA TUND (avab valitud tunni), AVA TÖÖKAVA (valmis töökava, mida õpetaja saab vastavalt vajadusele muuta), AVA TUNNI KOKKUVÕTE (avaneb võimaluse lisada tunni sisu ja kodusen töö e-kooli tulevikus).

 

2. Tunni avamisel avanevad järgmised võimalused:

tund

õpetaja konspekt, õpik, tunni kokkuvõte. Ekraanipildil on õpetaja konspekt, kus on vasakus servas on tunni eesmärgid, lisamaterjal (töölehed, metoodiline materjal), integratsioon (eelnevalt õpitu) + läbitud teemad.

Lehe keskel üleval on veel võimalus vaadata sisukorda, kus tund on jaotatud minutilise täpsusega teemadeks. Esitlusvaade annab võimaluse õpilastele näidata kogu antud tundi illustreeriva materjali slaidiesitlusena, ise vabalt juurde rääkides.

slaid

Selle vaate üleval serval on tunni sisukord koos ajalise jaotusega. Paremal serval on tekst, mille saab vajadusel ära peita. Lisavõimalus on vasakul serval pliiatsi kasutamise võimalus, et märkida pildil piirkonda või ala vm. mida õpetaja vajalikuks peab. Slaidi all on selgitav tekst slaidist.

Paremal üleval servas on kell. Kelle juures aga võimalused kasutada taimerit ja stopperit. Lisaks on paremal serval ka märgitud aeg, mis peaks kuluma selle tunni osa peale (algajatele õpetajatele abistav vahend). Veel on võimalus panna tunnile järjehoidja, juhul kui ei teema jääb pooleli. Selleks väike lipuke + märgiga. Järjehoidjat on võimalik kasutada ka juhul, kui on paralleelklassid (märkida erinevat värvi), et oleks kohe hea alustada sealt, kus pooleli jäi. Järjehoidja annab märku ka avalehel, kus tehakse tunnivalik.

Paremal serval on näha ka videot, mis seda tunniteemat illustreerib. Video on märgitud ka konspekti, mille peale klikkides, avaneb video ekraanile.

Tund on üles ehitatud selliselt, et konspekti näeb ainult õpetaja, aga illustreerivaid materjale, definitsioone ja töövihiku ülesandeid näevad õpilased. Konspekti saab õpetaja vajadusel ise täiendada, selleks on teema lõpus + märk, kuhu klikkides avaneb kirjutamiseks väli. Lisaks on väikese noolekesega märgitud teema lisateave (nt. püroklastiline vool). Klikkides noolele, avaneb seletus või lisateave.

Tunni lõpus on kokkuvõte, kuhu mõnede teemade juurde on esitatud küsimused, mida saab projektorisse kuvada ja vastused, mida näeb õpetaja.

3. Olemas on kontrolltööd, mis hetkel tuleb välja printida. Kontrolltöödele on ka õiged vastused olemas. Lisatud on põnevaid ülesandeid neile õpilastele, kes saavad kontrolltöö varem valmis.

Õppeained

E-tund on 7. klassi geograafiast, kuid siin on materjalid, mida varem õpitud ja mis klassis (nt. 4. klassi loodusõpetus), on läbivad teemad  vastavalt riiklikule õppekavale.

5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas.

Õpetajal hea materjal tunni läbiviimiseks Tunnis saab lisaks anda õpilastele lahendamiseks praktilisi ülesandeid, mis peavad olema eelnevalt välja prinditud.

Arendamisel on võimalused, et õpilased saavad ülesandeid lahendada veebis ja õpetaja saab koheselt tagasisidet.

Kontrolltööd, mis osaliselt diferentseeritud, mis taas kergendab õpetaja tööd.

6. Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas.

Õpetaja saab lisada oma kommentaare olemasolevale materjalile.

Õpetajad saavad luua individuaalselt või ühistööna uusi materjale ning omavahel suhelda (tulevikus).

7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas.

Õpetajale on valmis tehtud materjal, mida ta alati võib täiendada. Selle arvelt  on võimalik aega kokku hoida. Visuaalselt omandatakse informatsiooni paremini ja e – tunnis on piisavalt skeeme, animatsioone, videosid, mis aitavad kaasa huvi äratamisele geograafia vastu.

Kogu illustreeriv materjal on lubatud kasutada vastavalt autoriõiguse seadusele. Õpetaja ei pea aega kulutama illustreeriva materjali otsimiseks, sest ka seda uuendatakse. Seega jääb õpetajal tundi ette valmistades aega uute võimaluste otsimiseks ja väljatöötamiseks.

8.Toetuse elemendid.

Sisuline abi

Avita kirjastuse poolt parandatakse ja täiendatakse materjali kui vaja. Selleks soovitatav aeg-ajalt käivitada tund internetiühenduse olemasolul.

Tehniline abi

Vajadusel tuleb saata meil ja sind aidatakse Avita kirjastuse poolt.

Tagasiside

Piloodiaasta jooksul annavad osalejad pidevalt tagasisidet, et projekti arendajad teaksid arvestada, mida lisada või muuta paremaks.

Tulevikus planeeritud õpetajate kogukond, kus omavahel saab kogemusi ja materjale jagada.

9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?

Olemas on tekstiline ja illustratiivne infoedastus, mis on õpetajale heaks abivahendiks. Arutelud aitavad jõuda probleemide lahendamisele kaasa.

Õpilastel võimalus lahendada osa ülesandeid töövihikus ja neid koos kontrollida. Lisatud ka praktiliste tööde lehed, mis vaja eelnevalt välja printida.

Hetkel puudub võimalus interaktiivseks ühistööks, kuid loodetavasti tulevikus lisatakse e-tunnile töövihiku variant iPadis. Läheks tund veelgi põnevamaks ja saaks praktilisi tegevusi läbi viia interaktiivselt.

10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega.

Kognitivistlik õpikäsitlus

  • õppematerjalid, illustratsioonid (pildid, animatsioonid, skeemid, kaardid), ülesanded, küsimused.
  • õpitud teadmiste rakendamine ülesannetes, aruteludes, kontrollküsitlustes ( tunni lõpus küsimused).

Situatiivne õppimine – videod näitavad elu-olu kogu maailmas (looduskatastroofid, rahvastik) ja arutelude tulemusel peaks õpilaste arusaam ülemaailmsetest probleemidest avarduma.

11. Plussid – miinused ja muud kommentaarid.

+ hästi ülesehitatud tund

+ piisavalt lisateavet

+ diferentseeritud õpetamise võimalused

+ lihtne navigeerida

+ kontrolltööd  koos vastustega

+ interaktiivsed kaardid ( nt. rahvastik)

+ õpetajale hea abimaterjal, mida saab vajadusel täiendada

– hetkel ainult õpetajale abivahend

– pole veel seotud e-kooliga

– interaktiivne töövihik

 

Kasutatud materjalid:

1. Hallik, M (2012), E-tund (Kirjastus Avita), video salvestatud 20.12.2012.a. Võrgustik võrgutab seminaril ja asub aadressil http://www.youtube.com/watch?v=hawsHoE0Owc

 

 

Individuaalse- ja rühmatöö ettevalmistamine.

Kodutöö ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/2013/04/08/kodutoo-10-individuaalse-ja-ruhmatoo-ettevalmistamine/

Individuaalseks kodutööks valisin Avita e-tunni 7.klassi geograafias. Osalen selle materjali pilootprojektis ja seepärast analüüsin materjali pedagoogiliste komponentide alusel.

Rühmatööna analüüsime Tallinna Sikupilli Keskkoolis “Milline on IKT roll õpikeskkonnas?”  Meie rühm: Piret, Meelis ja mina. Kontakteeruda saab meiega Skype teel.

 

“6 mütsi meetod”

9. ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/2013/04/01/kodutoo-9/

Sellel nädalal tutvusin materjalidega toetussüsteemide kohta haridustehnoloogilistes õpidisainides.

“6 mütsi metoodika” aitab lahendada probleeme, lähenedes erinevate vaatenurkade alt. Seda meetodit on hea kasutada rühmatööna või ka e-õppe foorumites. Meetodit kasutades on vajalik jälgida, et enne oma vaatenurga esitamist, tuleb pähe panna müts, mida kasutad. Õpetaja võib anda ülesandes ette, kuidas mütse kasutada: kas üks vastaja kolme erinevat mütsi või igale ühele oma müts. Vastaja peab aga ütlema, millist mütsi ta hetkel kannab.

Lähtuda võiks sellest, millised on mütside tähendused:

VALGE – küsimuste esitamiseks/ “Informatsioon”;

MUST – kriitilised märkused/”Puudused”;

PUNANE – emotsioonide väljalaskmiseks/”Tunded”;

ROHELINE – uute ideede esitamiseks/”Loomingulisus”;

KOLLANE – praktiliste väärtuste väljatoomiseks/”Eelised”;

SININE – arutelu suunamiseks/”Üldiste otsuste tegija”.

Tulemuseks võib saada probleemidele huvitavaid lahendusi ja samas osalevad rühmaliikmed kõik aktiivselt ülesande lahendamisprotsessis. Mina kasutaksid seda meetodit gümnaasiumis majandusõpetuse tundides ja ka geograafiatundides, kus võimalik ja vajalik ühiskonnaelu puudutavaid probleeme lahendada. 6 mütsi meetodis on põhitähelepanu pööratud ülesande lahenduse leidmisele, mitte selle kritiseerimisele ja puuduste otsimisele.

 

Kasutatud materjal:

1. M.Laanpere (2008), Kuue mõttemütsi meetod, loetud aadressil http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html

2.  6-mütsi – Euroopa Noored, vaadatud aadressil  euroopa.noored.ee/files/6Mütsi_ee.doc

Käsi GPS- seadme kasutamine õuesõppes.

8.nädal http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/25/8-nadala-ulesanne-2/

Käsi GPS-seadme kasutamisega õppetöös olen kokku puutunud mõned aastad tagasi, olles gümnaasiumi bioloogiaõpetajate täiendkoolitusel. Koolitusel saime käia Kadrioru pargis ise käsi GPS-seadet proovimas. Meid jagati kolmeliikmelistesse gruppidesse ja siis oli vaja leida 5 objekti, mis ülesandes ette anti. Kuna vihma hakkas sadama, siis õnnestus meil ülesande pikkust lühendada 1 objektini (puu) ja seda asusimegi otsima. Saime õige suuna kätte ning liikusime objekti poole, kuid õnnetuseks objekti lähedal hakkas GPS meid palju kaugemale juhatama kui vaja. Eemalt paistis Russalka ja seal läheduses kohe kindlasti seda liiki puud ei kasvanud. Oma otsitava puu leidsime tänu puude tundmisele, kuid põnev üritus oli see ikkagi.

Eelmisel aastal pakkus noorteühendus ELO 8 maakonna koolidele 40 haaravat seiklusmängu välja, mille nad ise läbi viisid. Oma kooliga seal kahjuks osaleda ei saanud, sest nimekirjad täitusid väga kiiresti, aga kolleegi käest naaberkoolist sain teada, et see üritus lastele meeldis ja oli tore.

Loengumaterjalide põhjal ning lisaks LeMillist materjale vaadates oleks päris põnev lasta õpilastel lisaks fotografeerimisele ka kaardistada näiteks kevade/sügise märke loodusõpetuse või bioloogiatunni raames. Kindlasti oleks hariv ja huvitav kaardistada oma kodukoha kultuuriloolist kaarti. Hetkel ei teeks ma nendes näidismaterjalides mingeid parandusi, aga arvatavasti töö käigus või selle ülesande lahendamisel võib tulla ette küll vajadus midagi parandada. Tegelikult on võimalusi palju viia läbi õuesõppe tund läbi käsi GPS-seadmete abil kui koolil need olemas on.

Enesejuhitud õppimine

7. nädal http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/11/kodutoo-6/

Ühiskonna arenguga muutub ka õppimiskäsitlus, järjest rohkem määrab ja suunab õppija ise õppeprotsessi. See on aga võimalik ja efektiivne kui õppija on huvitatud ja motiveeritud ning seadnud endale eesmärgid, milleni ta soovib jõuda.

Koostasin oma mõistekaardi, jagades selle neljaks suuremaks grupiks. Kõigepealt peaks õppijal olema õpivalmidus: täiskasvanud õppija suudab ise analüüsida ennast ja määrata eesmärgid, mida tahab saavutada, gümnasist ilmselt ka, aga põhikooli õpilastel on ka õpetajal osa motivatsiooni kujundamisel. Seetõttu paningi ühte gruppi eeldused, mis peaksid tagama parima tulemuse enesejuhitud õppimisse. Teise gruppi koondasin tegevused ja võimalused, mis analüüsivad õppija arengut ja sellega kaasnevat eesmärgi saavutamiseks. Kaks gruppi on koostatud nendest komponentidest, mis aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele: ühes on sobiva õppimisviisi  ja teises õppimisvahendite võimalused. Nende abil saab iseseisev õppija oma õpinguid planeerida ja vajadusel täiendada, lisades uusi võimalusi.

Alahinnata ei tasuks ka õppija isikuomadusi. Sellest lähtuvalt koostavad ülesandeid ka õpetajad/juhendajad. Õpiülesanded koostatakse ju ikkagi vastavalt õppija vanusele, seepärast peaks ülesanded olema sellised, et õppija nende lahendamise käigus areneb. Kui lähtuda oma senisele kogemusele, siis võin küll öelda, et ülesanded, mis algul võib-olla veidi peavalu tekitavad, on lõppkokkuvõttes lahendatavad ja arendavad. Kui olen suutnud raskena tundunud ülesande siiski seljatanud, siis emotsioon, mis sellega kaasneb, on pingutamist väärt ning kindlasti kaasneb protsessiga areng.

Minu mõistekaart asub siin

Enesejuhitud õppimine

 

 

6.kodutöö – rühmatöö distantsõppes

6.kodutöö: http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/04/6-kodutoo/

Oleme eelmisel semestril peaaegu igas aines teinud rühmatöid. Enamik neist oleme teinud kolmeliikmelistes rühmades, aga Projektjuhtimise aines olime kuueliikmelises rühmas.

Meenutan ja kirjeldan Projektjuhtimise aines rühmatööna valminud projekti koostamise protsessi. Meie rühm koosnes kuuest inimesest ja ülesandeks oli koostada projekt ning see esitleda, esitada ning teiste töid retsenseerida. Kuna elame väga erinevates kohtades, siis otsustasime kasutada rühmatöö tegemiseks Skype ja Googledocs keskkondi. Esmase tegevusena tuli otsustada, mida teeme ja mis on meie projekti eesmärk. Selle selgitasime välja rühmaga koosoleku käigus, et üheselt aru saada, mida teha ja kuidas teha. Ühe koosoleku tegime veel, et jagada omavahel ülesanded ja lahendada selleks hetkeks tekkinud probleemid. Arutelu oli elav ja selle käigus tekkiski ühine arusaam meie koostatavast projektist. Edasine toimetasime veebis. Selle projekti koostamise käigus tekkis siiski ka probleeme:

1) kõik ei ilmunud kokkulepitud ajal Skype;

2) Googledocsis tekkis seis, kus mõni ei panustanud projekti vormistamisse vähem kui teised, kuigi olime eelnevalt teemad ära jaganud;

3) üks rühmaliige kadus jäädavalt ja lõpetasime viieliikmelisena.

Kui võrrelda selle rühmatöö tegevust kolmeliikmelise rühmatöö tegevusega, siis võin öelda, et väiksema arvu inimestega rühmatööd tehes on probleeme vähem ja kõik keskenduvad lõpptulemuse täitmisele. Suures rühmas panustasid projekti valmimisse rohkem kolm liiget ja kaks vähem. Väiksema rühma eeliseks on võib-olla ka see, et rühmas tekib omavaheline usaldus ja kui ühe ülesande täitmine õnnestub, siis järgmiste ülesannete puhul oled valmis sama rühmana taas koostööd tegema. Eelmisel semestril oli minul, Piretil ja Meelisel väga hea koostöö ning tulemusena saime valmis kõik tööd, mida erinevates ainetes oli vaja teha. Juba oleme selgi semestril tegemas koostööd.

Lugedes Meelise, Viive, Kaire ja Taimi kodutöid tuleb sealt samuti välja, et väiksemas rühmas sujub koostöö paremini, tekib usaldus rühmaliikmete vahel ja vastutus jaguneb samuti väiksema hulga inimeste vahele, tekib sünergia, mis viib parema tulemuseni kui suuremas rühmas. Suures rühmas on probleemid kergemad tulema. Projektijuhtimise aines lagunesid nii mõnedki rühmad kaheks, mida tingis erinev arusaam töö eesmärkidest.

 

 

Situatiivsed haridustehnoloogilised õpidisainid.

5. nädal http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/25/5-nadala-ulesanne-3

Lugenud läbi kohustusliku materjali, oli seal sellist, mida aeg-ajalt olen ise kasutanud, aga ka mõndagi uut minu jaoks. Situatiivse õppimise kaudu püütakse luua uusi teadmisi läbi tegevuste. Vaatlesin mängu “Ennemuiste”, mis on mõeldud 4. klassi õpilastele, et süvendada huvi Eesti rahvapärimuste vastu.

Kahjuks olen mina ilmselt see õpilane, kes vajab rohkem selgitamist ja lisainfot. Loodetavasti 4. klassi õpilasel on rohkem loovust kui minul, sest  ma jäin kogu aeg kuhugile kinni ja ei suutnud edasi liikuda ning mäng laadis ennast  üha uuesti ja uuesti nii, et ega eriti kaugele ei jõudnudki. Kuid kavatsen seda katsetada tulevikus küll ühe 4. klassi poisi peal, et aru saada, mida valesti tegin. Selle aja jooksul, millal mängida püüdsin, toon siis välja ülesandes ette antud teemad.

Situatiivsust andvad elemendid on ülesanded, mida peab mängija lahendama, kasutades selleks soovitusi, mida antakse ja võimaluse kasutada  paunas olevaid esemeid. Avastades muinasmaailma tuleb läbi teha erinevaid katsumusi ja need lahendada. Võimalus koguda juurvilju ja teha vahetusi, et neid vajadusel kasutada. Läbi tegevuste saavadki õpilased luua enda jaoks uusi teadmisi ning maailm avardub lisamängudega veelgi. Samas võimalus koos kaaslatega avastada muinasmaailma, mille tulemusel teadasaamiste hulk suureneb veelgi. Lisaks enda avastustele lisanduvad kaaslaste omad.

Mingil ajahetkel sain lugeda kõike, mida mul on võimalus vaadata ja abi saamiseks kasutada (paun, kaart, märkmik) ja õnnestus saada ka 5000 punkti, kuigi arusaamatuks jäi   minule, kuidas need sain.

Ankurdamise näide jääb ka kesiseks. Kohe algul oli situatsioon, kus õues põles vanker ja majakatus. Kui aga hakkasin vett otsima, siis ei leidnud ja järgmisel hetkel olin juba uue talu õues. Ilmselt oleks vajalik olnud tuli kustutada ja see paneb õpilased mõtlema, kuidas  ning siit tulenevalt on lahendusi mitmeid.

Kokkuvõttes mulle meeldis selle mängu disain ja idee, aga puudu jäi ilmselt minu loogikast  ja loovusest.

Idee-, mõiste- ja järelduskaardid.

4.nädala ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/18/kodutoo-4/

Tutvudes selle nädala lugemismaterjaliga, tegin järelduse, et õppimine on efektiivsem kui lisaks verbaalsele õpetamisele kaasneb ka visuaalne. Kaasajal on selleks üsna head võimalused tänu IKT vahenditele. Lisaks kasutatakse palju mõistekaarte, eelkõige seoste loomiseks. Loodusainete õppematerjalides (töövihikutes) on selliseid ülesandeid, kus mõistekaardile on seoseid juurde vaja kirjutada ja lisada puuduvaid mõisteid piisavalt.

Ideekaart (mind map) – kasutatakse juhul, kui on vaja ideid genereerida või selleks, et kõik oma mõtted välja tooksid, et siis nendega edasi tegeleda: kas parimad välja valida, grupeerida erinevad ideed või lahendada probleemi. Põhimõtteks on, et kõik ideed on head. Ideede vahele seoseid ei lisata. Kesksel kohal on põhiidee.

Oma töös kasutan ideekaarti  ajurünnakuks majandusõpetuse tunnis, kui näiteks on õpilasfirmal vaja äriideed. Samas hea kasutada ka klassijuhatajana mõne ürituse idee genereerimiseks. Selleks on käepärane ja lihtne kriit ja tahvel, aga arvutis on võimalused järgmised bubbl.us, mindomo, mind42

Mõistekaart (consept map) – kasutatakse juhul, kui on vaja luua seoseid erinevate mõistete vahel või selgitada erinevate protsesside toimimist ning seoseid. Kasutatakse mõistete vahele üksikute tegusõnade lisamist ja  nooltega näidatakse järgnevust. Alustatakse tevaliselt olulisest mõistest, mida püütakse lahti seletada, lisades seoseid. Hea meetod süsteemseks lähenemiseks õppeprotsessil.

Uue õppekava järgi koostatud töövihikutes on loodusainetes päris palju selliseid mõistekaarte, et teha paremini arusaadavaks meid ümbritsevaid protsesse. Lisaks kasutame mõistekaarte ka oma ülikooliõpingutes (hiljuti informaatika ainekava koostamisel). Mõistekaartide valmistamiseks on head keskkonnad Cmap, Vue.

Järelduskaart (consequense map) – kasutatakse juhul, kui põhjusele on vajadus lisada tagajärg. Kaart, mis koostatakse mõistest liikudes edasi kuni tagajärjeni välja. Neid kaarte on hea kasutada uurimisprobleemide lahendamisel.

Ise selliseid päris tihti kasutanud pole, kuigi õppedisaini aluste kursusel tegime voodiagrammi, mis võiks olla järelduskaart. Kasutasime selleks LessonLams keskkonda.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et teksti visualiseerimine annab lisaväärtuse õpetamisele ja teeb õppimise atraktiivsemaks ning huvitavamaks, aktiveerides õpilasi osaleme protsessis.

 

 

Arvutiga tehtava õpidisaini kirjeldus

3. nädala ülesanne  http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/11/3-nadala-ulesanne-2/

Biheivioristlik teooria väidab, et õppimine toimub ainult assotsatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Seega on esimesel kohal reageerimine keskkonna märguannetele ning mõtlemise osa peetakse õppimise juures teisejärguliseks, kuna mõtlemisprotsessi peetakse järelduslikuks konstruktsiooniks.

Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, kuna õpetaja valib välja nn. õiged “ärritajad”, et saada soovitud käitumist ning tasustab seda. Õpilane on passiivses rollis ning just kui ei vastutaks õppimise eest. Õppija poolt ei oodata uusi tegevusi ega uusi lahendusi, sest valikutegemine, edasiliikumiskiiruse ja hindamine on jäetud ainult õpetaja kanda.

Gümnaasiumi majandusõpetuses kasutatakse simulatsiooniprogrammi TITAN.

JA Titan Simulation Home PageSelle abil püütakse õpilaste teoreetilisi teadmisi rakendadasimulatsiooniülesannete lahendamisel. Simulatsioon on litsentsi alusel sisse ostetud USA-st ja põhineb sellel, et 3-8 ettevõtet, kes toodavat ühesugust asja (Hologeneraatorit), konkureerivad omavahel. Simulatsioon koosneb perioodidest ja ühe perioodi pikkus on reaalajas 1 kvartal. Majandusotsuseid tuleb teha vastavalt hetkeolukorrale (legendi loeb ette õpetaja) ja siis teha oma otsused. Eesmärk on edukalt hakkama saada saavutades võimalikult suur turuosa ja kasum.

Õpilane teeb otsused vastavalt etteloetud legendile: milline on ühe toote hind, kui palju toodetakse, kui palju raha kulutatakse turundusel/reklaamile, kui palju investeeritakse, kui palju raha peaks kuluma uurimis- ja arendustööle ning kui palju annetustele. Kui kõik on oma otsused teinud, siis sulgub periood. Seejärel on näha tulemused, kuid ühe otsusega pole võimalik oma positsiooni muuta. Õpilastel on võimalus vaadata oma firma aruannet ja seda analüüsida ning seda nii tabelivormis kui ka graafikutena. Väike näide aruandest

JA Titan - Vastlad

JA Titan - Vastlad 2

Õpilased saavad kohest tagasisidet ka selle kaudu, et kellel läheb hästi, sellel kontorihoone  muutub järjest ulmelisemaks, kellel aga kehvemini läheb, sellel sajab vihma, pildil, mis on nende vaates otsuste sisestamise juures. Kui aga õigeid otsuseid ei tehta võib minna pankrotti ja siis oledki konkurentsist väljas.

Õpetaja saab valida 6 stsenaariumi vahel, mis on juba olemas ja lisaks ka ise stsenaariumi koostada, et läbi mängida kõiki majandustsükli faase. Kogemus  ja koostöö teiste majandusõpetuse õpetajatega on näidanud, et majanduslangusest  ja-kriisist väljatulekuks on raskem õigeid otsuseid teha kui majandustõusu ajal.  Õpetajal on kogu tegevusest ka ülevaade:

JA Titan - Vastlad õpet.

JA Titan - Vastlad üld

Siit saab vaadata, kes on oma otsused teinud ja kuidas need tehtud on.

See aruanne annab hetkel kogu tööstuse ülevaate, aga kui üleval servas numbrite peale klikata, siis  saab vaadata iga firma aruannet eraldi.

Lõpuks lisan ka uue mangu koostamise lehe ekraanipildi, et näidata, millised valikud teeb  õpetaja . Kogu seda protsessi juhib õpetaja, kuid õpilased saavad kasutada oma teadmisi ja analüüsioskust. Mida rokem erinevaid simulatsioone läbi mängitakse, seda paremad on tulemused. JA Titan - New Game

Kuid kokkuvõttes sõltub ikkagi tulemus sellest, kes kuidas mängib. Iga simulatsioon on erinev, sest sinu tulemust mõjutavad ka teiste otsused.

Kokkuvõtteks:

Kes õpib?                            Gümnaasiumis majandust õppiv õpilane

Mida õpib?                           Milliseid otsuseid on vaja teha ettevõtet omades.

Kuidas treenitakse?            Erinevaid majandusfaase (langus, kriis, tõus, buum)     läbimängimisel.

Kordamine.                        Korratakse teooriat (nõudlust, pakkumist, turuhinda, reklaami, konkurentsi jne.)

Kuidas simuleeritakse õppimist (negatiivne ja positiivne tagasiside)? Maja kas muutub ulmelisemaks või jääb vihma kätte.

Interaktiivsus?                  Saab klassikaaslastega koos mängida internetis või nn.”rahvaversiooni”, kus üks peab mängu koostama ja seejärel teised sinna kaasama

Võistlusmoment?           Tõhususe indeksi ( PI ) järgi pannakse firmad kohe järjekorda ja kes ei tahaks olla esimese kolme hulgas.

Kasutatud kirjandus:

1. Teppan, P. Kaasaja õpiteooriate lähtepunktid. Loetud aadressil   http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html

2. Leuska, A. (2010), Arengupsühholoogia. Biheiviorism. Loetud aadressil  http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/biheiviorism.html