Kursuse tagasiside ja enesehinnangu reflektsioon.

Kursuse alguses koostatud õpilepingus tõin välja, mida ootan kursuselt ja seadsin sellega seoses eesmärgid. Nüüd kursusele tagasi vaadates, võin öelda, et kursus vastas minu ootustele. Digitaalsete õppematerjalide kursuse käigus sain teada üsna palju uut. Lisaks sellele, kuidas koostada e-kursust ning seda võimalikult hästi, sain teada uutest vahenditest, millega saab õppematerjale koostada ning vahenditest, mille abil saab tehtut levitada. Õpilepingus lootsin, et kursuse lõpuks on tekkinud kuvand, kuidas koostada põnev, hariv ja tulemuslik e-kursus. Minu lootus täitus, sest saingi teada palju uut ja inspireerivat. Oma eesmärgid ma täitsin samuti, kuigi õpilepingusse panin kirja seotust erinevate õpikeskkondadega, siis on mind tegelikult kogu aeg huvitanud  hariva ja õpilaste ainealaste teadmiste põnevamaks ja huvitavamaks tegeva kursuse loomine ja selle teadmise sain. Lisaväärtuse andsid autoriõiguse ja viitamise teema läbitöötamine.

Olles kursusel piisavalt aktiivne osaleja, sain seetõttu enesearengus palju juurde, samas kasutasin ka kõiki olemasolevaid võimalusi ja vahendeid.

Hindamise juurde asudes, olen kursuselt saanud positiivse kogemuse ja tänase päeva seisuga on kõik tööd tehtud, mis kursusel vaja teha oli. Edasi püüan oma töös luua ja kasutada/katsetada, kas saan õpilastele sära silma ning kas õnnestub saavutada oma ainetes läbi selle paremaid tulemusi, mille kohta saab hinnangu anda hiljem.

Kokkuvõtteks saan ainult tugineda positiivsele õppekogemusele ja öelda, et minu jaoks kursus täitis minu eesmärgid, lootused ja ootused.

 

 

Õppematerjalide kvaliteet.

Seitsmenda teema ülesanne.

Sel korral oli teemaks õppematerjalide kvaliteet, mis on materjalide koostamise juures küllaltki oluline. Olen ise teinud materjale nii LeMill keskkonnas kui ka Koolielus. LeMIllis puudub moderaator, kes kontrolliks materjali kvaliteeti. Selles keskkonnas lisab koostaja oma metaandmed ise ning põhimõtteliselt peale avaldamist, hakkab materjal elama oma elu ehk kõigil on võimalik teha täiendusi, kuid see süsteem väga ei toimi. Tegelikult ei ole isegi valmis kellegi teise loodut torkima, mis ilmselt on omane eestlastele. Olen otsinud sealt materjale lisaks, kuid selliseid, mis huvi ärataksid, on siiski vähe. Koolielus seevastu on materjalide kvaliteet tunduvalt paranenud peale ainemoderaatorite kaasamist ning isiklikult kasutan sealt keskkonnast palju esitlusi just geograafiatundides. Olen veidi laisavõitu, seepärast kui leian huvitavate piltidega hea slaidiesitluse, siis miks mitte seda kasutada ja aega säästa sellelt, et ei pea ise tegema. Juurde rääkida saan ju alati seda, mida vajalikuks pean.

E-kursuste kvaliteet on mind viimasel ajal palju huvitanud ning sain üht-teist kasulikku teada e- Õppe Arenduskeskuse juures on olemas kvaliteedi töörühm, kes on välja töötanud abimaterjalid õpiobjektide ja e-kursuste kvaliteedi hindamiseks ning juhendid nende koostamiseks, et tagada kvaliteet. Kvaliteetse e-kursuse juhendis on olemas viis osa, mille lõpus on kvaliteedile vastavuse kriteeriumid ära toodud. Need osad on kõik vajalikud ning järgmised.

1. Analüüs

2. Õppeprotsessi kavandamine

3. Kursuse väljatöötamine

4. Kursuse läbiviimine

5. Kursusele hinnangu andmine.

Sellele eelnevalt peab aga kursus olema läbi mõeldud: mis on eesmärgid, mida tahetakse saavutada,  milliseid õppematerjale kasutada, millised tegevused läbi viia, kuidas hinnata ning tagasidestada. Õppija jaoks on oluline saada tagasiside, kas ta on õigel teel. Kursuse kirjelduses peaks kirjas olema, millised on eduka läbimise tingimused ning hindamise kooskõlastatus soovitud õpitulemustega. Arvan, et tulemusliku e-kursuse loomisel oleks kasulik tutvuda e-Õppe Arenduskeskuse juhendmaterjalidega ning soovitud tulemusteni jõudmine oleks lihtsam.

Meie rühmatöö, mida hindasin, seisnes GLO Makeri juhendi koostamises, mis on hea vahend koostamaks e-kursust või õpiobjekt, kuna pakub päris mitut erinevat õpimustrit. Hindasin meie rühmatööd  Koolielu hindamismudeli järgi.

SISU- 11 punkti

1. Teema terviklik käsitlus- 3 punkti.

2. Õpijuhend- 2 punkti, sest komponendid oleks võinud lahti seletada.

3. Faktiline õigsus- 3 punkti.

4. Motiveeritus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine- 3 punkti.

TEHNILINE TEOSTUS- 11 punkti

1. Struktuur ja liigendatus- 3 punkti.

2 .Materjali maht, vorming ja ühilduvus- 2 punkti, plussid ja miinused.

3. Kujundus- 3 punkti.

4. Tehniline korrektsus- 3 punkti.

AUTORLUS- 7 punkti

1. Autorlus- 4 punkti. Lisaks 3 punkti, sest materjal sisaldab vähemalt 75% originaalmaterjale.

Kokku 29 punkti, mis tähendab Koolielu hindamismudelile, et töö vastab kvaliteedinõudele ning selle võiks esitada avaldamiseks. Seega peakski töö esitama Koolielu portaali, kus lisanduks uus töövahend õppematerjalide koostamiseks.

Lugesin  artiklit “A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources” (Leacock & Nesbit, 2007), kus on antud ülevaade LORI (The Learining Object Review Instrument) 9-osalisest kvaliteetraamistikust. Iga osa lõpus on antud 1-5 skaalas hindamiskriteeriumid ja need osad on:

1. Sisu kvaliteet – see on eriti oluline vältimaks valearusaamade tekkimist õpitust.

2. Õppe eesmärkide ühtlustamine – kas õppimise eesmärgid, tegevused, hindamine ja õppija omadused on vastavuses. Õppe eesmärgid peaksid olema selgesõnalised ja arusaadavad.

3. Tagasiside ja kohandumine – tagasiside on õppijale oluline, et õppeprotsess oleks efektiivne.

4. Motivatsioon – õpiobjekt peaks motiveerima õppijat ja äratama huvi. Liiga lihtne või liiga keeruline ülesanne võib motivatsiooni pärssida. Ülesanded peaksid olema eesmärgile ettenähtud tasemel.

5. Disain – sobiv ja mitmekesine esitlusvorm aitab kaasa õppimisele eesmärgi saavutamisel.Esitluselemendid peaksid omavahel sobima (nii verbaalne kui ka visuaalne).

6. Kasutatavus – õpiobjekt peaks andma selgeid juhiseid ja kasutajaliidese abi suunates õppijat.Mida paremini navigeeritav ja arusaadavam, seda paremad tulemused.

7. Juurdepääsetavus – materjal peaks olema kättesaadav ka puuetega ja mobiilsetele õppijatele, selleks soovitav kasutada erinevaid tehnilisi vahendeid.

8. Korduvkasutatavus – materjale võimalik kasutada erinevates õpikeskkondades ning erineva taustaga õppijate poolt. Korduvkasutatav õppematerjal nõuab läbimõeldud kava.

9. Standardid – kas õpiobjekt vastab rahvusvahelistele standarditele. Vajalik metaandmete olemasolu, mille alusel hea otsida objekti. Mida rohkem metaandmeidolemas, seda kõrgem kvaliteedihinne.

Kuna infotehnoloogia annab uued võimalused õppematerjalide kasutamiseks, siis peab arenema ka nende kvaliteedi kontrollimine. Muutunud on ka õpetamine – heuristiline lähenemine, mis annab probleemi lahendamiseks meetodi või reegli, kuid ei anna valmis lahendust. LORI abil hindamine toimub koostöös läbi arutelude ja argumentide. Läbi selliste hindamiste on võimalik luua paremaid õpiobjekte.

Kasutatud kirjandus:

1. Vahenurm, K. (2012). Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded. Loetud aadressil http://koolielu.ee/info/readnews/170071/koolielu-portaali-ppematerjalide-kvaliteedinuded

2. Vahenurm, K. (2012). Kvaliteetse õppematerjali hindamisjuhend. Loetud aadressil http://koolielu.ee/waramu/view/1-81c9d4b2-3613-44b3-b3a7-a5382ed93c21

3. Villems, A., Kuzmin, M., Peets, M. jt. (2012). Juhend kvaliteetse õpiobjekti loomiseks. Eesti Infotehnoloogia SA e-Õppe Arenduskeskus. Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/kvaliteet/opiobjekt

4. Villems, A., Koitla, E., Kusnets, K. jt. ( 2012). Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Eesti Infotehnoloogia SA e-Õppe Arenduskeskus. Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/kvaliteet/juhend?@=78gt#euni_handbook_11203

5. Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. Loetud aadressil http://www.ifets.info/journals/10_2/5.pdf

 

 

Rühmatöö: GLO Maker

Rühmatöö ülesanne.

Moodustasime rühma, kuhu kuulusid peale minu veel Katriin ja Piret. Valisime GLO Makeri, millele koostasime kasutusjuhendi ning eneseanalüüsi testi. Igal rühmaliikmel oli oma kindel ülesanne, mida teha. Lõpuks tegime ühiselt Google Site kodulehe. Rühmatöö käigus katsetasime Glo Makerit, leidsime selle eelised ja puudused. Koostöö sujus ning oli üsna huvitav Glo Makeriga toimetada.

Allikmaterjalidele viitamine.

Ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/18/kuues-teema-allikmaterjalidele-viitamine-2/

Viitamine on infokirjaoskuse hulka kuuluv akadeemiline praktika, mis väljendub tekstis kasutatud ideede, väidete, andmete jms autorite tunnustamises ning annab lugejale võimaluse pöörduda soovi korral tagasi algallika juurde. Seega on viitamisel nii eetilised (akadeemiline ausus ja “hea toon”) kui pragmaatilised põhjused. (Põldoja & Laanpere, 2012).

Viitamine on vajalik juhtudel, kui kasutame teiste poolt loodud materjale oma töös, et lugejatel oleks võimalik suurema huvi korral algallika juurde pöörduda. Samas ei ole eetiline teiste ideid ja mõtteid esitada, sest need ei kuulu sinule. Viitamise vajalikkust tuleb juba üldhariduskoolis õpetada ja rõhutada. Lugedes läbi teoreetilise materjali sain piisava ülevaate viitamise võimalustest. Kuid üks küsimus tekkis koolis seoses 8. klassi loovtööde vormistamisega. Õpilase töö teema on “Tervislik toit” ning ta kasutas oma töös “Tere” Piimatööstuse kodulehelt võetud teksti ja sealt tekkiski küsimus, kuidas viidata, sest ei ole autorit, vaid ainult kodulehe aadress. Kas sellest piisab?

Viitamise puhul tuleb meeles pidada 3 reeglit:

  • viitama peab iga kord, kui kasutad teiste loodud materjale, tsitaate, sõnu;
  • viidata tuleb nii tekstis, kohas, kus viide asub kui ka hiljem kasutatud kirjanduses;
  • ühes tekstis tuleks kasutada ühte viitamise stiili.

Olemas on väga erinevaid teadusartiklite ja -raamatute levitamise keskkondi. Minu magistritöö on seotud visuaalse kirjaoskusega ( visual literacy), siis proovisin leida materjale selle kohta. Kõigepealt otsisin vastavaid teadusartikleid Google Scholar keskkonnast. Oma teemale vastavaid materjale leidsin üsna palju. PDF vormingus materjale oli kerge kätte saada, kuid on ka selliseid andmebaase, kuhu peab eelnevalt kasutajakonto tegema, näiteks ERIC, Wiley. Kättesaadava info hulk oli selles keskkonnas küllaltki suur ning kasutamine mugav. Raamatute kättesaamisega on veid rohkem tegemist. Mõnda raamatut saab teatud aja lugeda.

Järgmisena proovisin otsida materjale Tallina Ülikooli e-andmebaasist. Sisenesin oma kasutajatunnusega ning avalehel on juba võimalus infootsingut kitsendama hakata, millist materjali ning kust kogust otsida soovid. Selle andmebaasiga tutvumine võtab veidi rohkem aega, kuid arvatavasti oma magistritööd tehes olen pidev kasutaja.

Lõpuks püüdsin oma leitud viiteid kuidagi hallata. Selleks kasutasin Mendeley keskkonda. Kõigepealt registreerisin ennast kasutajaks, seejärel installeerisin arvutisse Mendeley kliendiprogrammi (töölaua). Lisasin oma veebibrauserisse Mendeley järjehoidjanupu, millega saan hõlpsasti vajaliku materjali paigutada oma töölauale, kuid eelnevalt tuleb töölaual olev kliendiprogramm sünkroniseerida Sync nupu abil veebis oleva Mendeley tööauaga.  Veel lisasin arvutis MS Wordi  Mendeley tekstitöötlusplugina, mille tulemusena ilmus Wordi viidete juurde Mendeley tööriistakomplekt. Mendeley Kõik see oli võimalik tänu Ruthi poolt koostatud Mendeley juhendile. Lisaks on seal kirjas kuidas otsida dokumenti ja lisada see Mendeleysse ning viidete ja kasutatud kirjanduse lisamine töösse. Kui töös kasutatud materjal on lisatud arvutis olevasse Mendeley töölauale on sealt lihtne lisada viidet teksti ning hiljem kasutatud kirjandusse. Liitusin grupiga Creating Digital Learning Resources.

Viidata saab kolme moodi:

  • teksti sees
  • numbriviitamine
  • joonealune viitamine

Ise kasutan enamuses tekstisisest viitamist, mida toetas ka Mendeley, kus lisaks on võimalus valida ka viitamisstiili. Valisin APA süsteemi (5 versioon).

Tänane ülesanne on viidata nelja erinevat materjali vastavalt APA6 nõuetele, mida järgnevalt püüan teha. Otsisin oma magistritöö teemaga sobivaid materjale ning lisan need. Kuna raamatut ei õnnestunud oma Mendeley töölauale saada, sest raamatute eelvaade oli enamusel blokeeritud, siis selle viite lisan käsitsi, teised püüan saada Mendeley töölaualt ja kontrollida üle APA6-ga.

1. Raamat (Book)

Lohr, L. L. (2007). Creating Graphics for Learning and Performance: Lessons in Visual Literacy  (2.tr), Upper Saddle River, NJ, USA,  Pretince Hall Press.

2. Teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Artcle)

Sims, E., O’Leary, R., Cook, J., & Butland, G. (2002). Visual literacy: What is it and do we need it to use learning technologies effectively.  ASCILITE. Loetud aadressil: http://www.ascilite.org.au/conferences/auckland02/proceedings/papers/149.pdf

3. Konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings)

Eshet, Y., & Hai, T. (2002). Digital literacy : A new terminology framework and its application to the design of meaningful technology-based learning environments. In P. Barker & S. Rebelsky (Eds.), Proceedings of World Conference on Educational Multimedia (pp. 493–498). AACE. Loetud aadressil: http://www.editlib.org.ezproxy.csu.edu.au/index.cfmfuseaction=Reader.ViewFullText&paper_id=10316

4. Veebilehekülg (Web page)

Rees, D. (2010). Tools for Health Literacy. Trailmeme. Loetud aadressil: http://trailmeme.com/trails/Tools_for_Health_Literacy

2, 3 ja 4 viide on lisatud Mendeley töölaualt (Edit>Copy Citation) ja seejärel viidud vastavusse APA6-ga.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et Mendeleyga liitumine teeb materjalide haldamise ja nende lisamise töödesse mugavamaks. Seekord läks küll enamus ajast Mendeley peale ja vähem kulus teiste keskkondaega tutvumiseks, kuid arvan, et see oli väärt teadasaamine ning uus kogemus.

Kasutatud kirjandus:

1. Põldoja, H. & Laanpere, M. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

2. Põldoja, H. (2012), APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte. Loetud aadressil http://www.hanspoldoja.net/apa6/apa6_lyhikokkuvote.pdf

3. Randoja, R. (2012), Mendeley juhend. Vaadatud aadressilt https://sites.google.com/site/mendeleyjuhend/

Õppematerjalide autoriõigus.

5.teema http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/06/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-2/

Loetud materjalide põhjal püüan anda ülevaate autoriõiguste järgimise kohta.

18. saj. algusel võeti Inglismaal vastu esimene seadus trükiteoste kopeerimisest – copyright ( kopeerimise õigus), mis loobki autoriõiguse mõiste. Tänapäeval on autori õigused kaitstud Autoriõiguse seadusega . Autoriõiguse seadus kaitseb 23 erinevat liiki teost ja selles on välja toodud ka loetelu intellektuaalse tegevuse tulemustest, millele autoriõigusi ei kohaldata. Autoriõigus tekib koheselt teose loomisega ja kehtib kogu autori elu aja ning 70 aastat peale tema surma. Autori õigused jagunevad kaheks: isiklikud ja varalised.

Isiklikud autoriõigused on:

  • õigus autorsusele
  • õigus autorinimele
  • õigus teose puutumatusele
  • õigus teose lisadele
  • õigus au ja väärikuse kaitsele
  • õigus teose avalikustamisele
  • õigus teose täiendamisele
  • õigus teos tagasi võtta;

varalised õigused on:

  • õigus teose reprodutseerimisele
  • õigus teose levitamisele
  • õigus teose tõlkimisele
  • õigus teose töötlemisele
  • õigus teoste kogumikele
  • õigus avalikule esitamisele
  • õigus teose eksponeerimisele
  • õigus teose edastamisele
  • õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele.

Erinevalt isiklikest õigustest on varalisi õigusi võimalik müüa, samuti anda litsentsi nende kasutamiseks teiste isikute poolt.

Õppematerjalide puhul on oluline autoriõiguse seaduse §19, mis käsitleb teose vaba kasutamist teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusmõistmise eesmärkidel. Selles on ära toodud, et teose tsiteerimist ja refereerimist võib kasutada “motiveeritud mahus”, kuid kui suur on see maht, jääb igaühe enda otsustada. Koolitunnis ja loengus on selline kasutusviis kooskõlas seadusega, kui probleem tekib siis, kui tahate oma materjali avaldada Internetis, sest siis ei taga keegi eesmärgipärast kasutamist. Seega võib kaasneda oht rikkuda autoriõigusseadust.Suletud õpikeskkonda võib vaadelda kui klassiruumis õpetamist ning siin piisab korrektsest viitamisest algallikale. Kui aga tahame oma materjali kasutada avatud õpikeskkonnas või Internetis, siis tuleb kasutusõigust täpsemalt järgida. Õppematerjalide vaba kasutusega tekkib 3 olulist probleemi:

  • kui suur on “motiveeritud maht”;
  • kust algavad “ärilised eesmärgid;
  • teost tõlkimine ja kohandamine kuuluvad varaliste õiguste hulka, mis tähendab, et vaja on autori nõusolekut.

Nende probleemide lahenduseks on avatud sisulitsentside kasutamine s.o. luba, millega autor annab teose kasutajale teatud õigused. Avatud sisulitsentsid võivad sisaldada ka piiranguid ( ärilise kasutuse või muutmise kohta).

Kõige enim kasutatavad avatud  sisulitsentsid on Creative Commons litsentsid.

Creative Commons’i puhul ei ole tegemist mitte ühe litsentsiga, vaid kuuest erinevate piirangutega litsentsist koosneva litsentsiperekonnaga (sulgudes on litsentsi lühend):

  • Attribution (CC BY)
  • Attribution-ShareAlike (CC BY-SA)
  • Attribution-NoDerivs (CC BY-ND)
  • Attribution-NonCommercial (CC BY-NC)
  • Attribution-NonCommercial-ShareAlike (CC BY-NC-SA)
  • Attribution-NonCommercial-NoDerivs (CC BY-NC-ND)

Litsentsi nimes olevad sõnad tähistavad piiranguid, mida teose kasutaja peab järgima:

  • Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
  • ShareAlike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
  • NonCommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel
  • NoDerivs — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Iga Creative Commons litsentsiga kaasneb Share õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida ja levitada. Lisaks kaasneb teose muutmist lubavate Creative Commons litsentsidega (need litsentsid, mille nimes ei sisaldu NoDerivs piirang) õigus Remix, mis lubab kasutajal teost tõlkida, kohandada ja panna kokku teiste ühilduva litsentsiga teostega. (H. Põldoja, 2012).

Kui teose juures puudub info litsentsi kohta, tuleb eeldad et see on täies ulatuses autoriõigusega kaitstud.

Üha rohkem on hakatud oma materjale jagama teistega ning neid avaldama Internetis. Eestis on võimalik materjale avaldada mitmeski avatud õppematerjalideja avatud sisu kogudes. Ise kasutan Koolielu, LeMilli, Vikipeediat, Wikimedia Commonsit, Flickrit ja Youtube. Neist Kooliellu ja LeMilli olen ka ise materjale lisanud. Ise materjale luues, võiks anda võimaluse materjale teiste õpetajatega jagada ja miks ka mitte neid täiendada, et tulemus oleks parim.

Kui materjalide koostamisel on kasutatud teiste autorite teoseid, tuleks nende litsentse jälgida. Uute materjalide loomisel peab arvestama omavahel ühilduvate litsentsidega. Kõige vabam on Attribution litsents, mida saab aluseks võtta kõigi teiste Creative Commons litsentsidega teoste loomisel. Ainus tingimus on esialgsele teosele ja selle autorile viitamine. NoDerivs litsentsi piirangud on sellised, et teoseid tohib levitada täpselt esialgsel kujul s.t. neid ei tohi muuta. NoCommercial litsentsi piiranguid tuleb samuti hoolikalt järgida.

Samas kui luua materjali Koolielu või LeMill keskkonda, on seal juba ette antud kasutuslitsents (Attribution – ShareAlike).  Õppematerjalide koostamisel tuleks hoiduda NonCommercial piirangust,mõistlik oleks kasutada Creative Commons Attribution ShareAlike litsentsi. Erijuhtumine võib käsitleda vistutamist, kuna siis kopeeritakse ainult üks koodirida, mis kirjeldab ära video või muu meediasisu asukoha ning seega ei rikuta autoriõiguse seadust.

Avalikus veebis õppematerjalide avaldamise üheks lahenduseks oleks see, kui enne avalikustamist eemaldada autoriõigusega kaitstud illustratsioonid ning jätta asemele viited illustratsioonide algallikatele.

Selle nädala teaduslikuks artikliks, millega tutvusin, valisin Bissell, A. (2009). Permission granted: open licensing for educational resources. Open Learning: The Journal of Open and Distance Learning.

Kokkuvõte: Artiklis käsitletakse avatud õppematerjalide koostamist ja autoriõiguste rolli selles.

Pidevalt arenevas infotehnoloogia valdkonnas on muutumas ka õpetaja ja õppija rollid. Internet annab võimaluse õpetajatel teha koostööd, et luua kvaliteetsemaid õppematerjale, kuid sealjuures tuleb kinni pidada autoriõiguse seadustest. Lisaks on avatud õppematerjalid kättesaadavad kõigile, tänu millele peaksid teadmised arenema ja täiustuma. Avatud õppematerjale saaks muuta vastavalt vajadusele ja tehnoloogia arengule. Samamoodi saab kohandada olemasolevaid teoseid uues kontekstis, kuid millel on vaikimisi kaitstud kõik õigused. Üha parema infovahetuse võimaluste juures ei ole enam ideaalne viis kõiki õigusi kaitsta ja seda eriti hariduse kontekstis. Seega võiks alternatiivi pakkuda kaitstes mõned õigused. Siin tulevadki kasutusele Creative Commons (CC) litsentsid, mis sobivad avatud hariduse kaitseks. CC litsentsid võimaldavad tootjatel näidata, et  nende töödes on mõned õigused kaitstud. CC-õiguslik infrastruktuur annab paindlikkuse loojale ja kaitse kasutajaid, kui nad järgivad kasutustungimusi. CC-litsentsiga materjalid võimaldavad juurdepääsu materjalidele ja võimaluse õppida asju uut moodi.

CC ikoonid ja võimalused on ära toodud H.Põldoja selle nädala lugemismaterjalides.

Paljude inimeste jaoks lahendavad CC litsentsid juriidilised probleemid seoses autoriõigustega. Avatud õppematerjalide loomisel ei tohi unustada peamist eesmärki-jagamist ja peame aksepteerima hede tavade rakendamist autoriõigustele.

Kasutatud materjal:

1. H.Põldoja (2012), Õppematerjalide autoriõigus, loetud aadressilt: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

2. Bissell, A. (2009). Permission granted: open licensing for educational resources. Open Learning: The Journal of Open and Distance Learning, 24(1), 97–106.doi:10.1080/02680510802627886 [Open Access]

3. Autoriõiguse seadus. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/810714

 

 

 

 

 

 

Uued tehnoloogiad

Neljas kodutöö: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/24/neljas-teema-uued-tehnoloogiad-2/ 

Tutvunud selle nädala lugemismaterjalidega võiks välja tuua erinevused paberõpiku ja e-õpiku vahel.

E-õpikute alal avanesid paljud uued tehnoloogilised võimalused 2010. aastal, kui Apple tuli turule iPad tahvelarvutiga. Kui paberkandjal raamat ja õpik on füüsiliselt suhteliselt sarnased, siis e-raamatu ja e-õpiku puhul võib ette näha mitmeid erinevusi:

  • Erinevalt ilukirjanduslikest raamatutest ei moodusta õpiku monoliitset tervikut: e-õpikut saab müüa üksikute peatükkidena, neid erinevas järjekorras kokku panna jne.
  • e-õpik sisaldab simulatsioone, harjutusi ja muud interaktiivset sisu.
  • e-õpik võimaldab jälgida õppija edenemist ning õpiku sisu sellele vastavalt kohandada.
  • e-õpik võimaldab õppijatel lisada märkmeid, näha teiste õppijate märkmeid jne. (H.Põldoja, 2012)

Oma õppetajatöös pole ma veel kasutanud e-õpikut ega ka interaktiivset tahvlit (seda lihtsalt meie koolis ei ole). Kuid tean veidi nende kasutamise võimalustest. Kuna e-õpikutusse on võimalik lisada praktilisi ülesandeid, siis on neid eelkõige põnevam kasutada loodusainete tundides, kus vaja katseid läbi viia. E-õpikut kasutades saaksid õpilased tervikpildi looduses toimuvatest protsessidest ning suudaksid nendevahelisi seoseid luua.

Ise koostasin e-raamatu PressBooksiga, mis on WordPressi peale ehitatud ja seepärast tuttavam keskkond. Minu raamatukatsetus asub siin.

Laialdlasem e-õpikute kasutuselevõtt eeldab kindlasti vajalike tehniliste vahendite olemasolu koolides. Hetkeseis on aga küllaltki erinev: on koole, kellel  IKT vahendeid piisavalt ja on koole, kelle need vahendid peaaegu puuduvad. Kaasneb ka probleem õpetajate seas – kui paljud oskavad kasutada uusi iPhone, iPade jm. vahendeid. Arvatavasti jääbki lisaks tehniliste vahendite olemasolule palju ka õpetajate oskuste ja tahtmise taha pidama. Kui paljud õpetajad on valmis katsetama õpilastega BYOD lähenemist?

2020.a. on kindlasti toimunud muudatused õpetamises ja õppimises, kuid arvata võib, et koolide tase on endiselt erinev ja kogu õppetöö ei toimu digitaalses keskkonnas.

Kasutatud kirjandus:

1. Põldoja, H.( 2012). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

Arvutipõhine testimine

Kolmas teema http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/07/kolmas-teema-arvutipohine-testimine/

Tutvudes kolmanda teema lugemismaterjalidega, sain teada päris palju uut informatsiooni testide koostamise kohta. Eriti hea ülevaate andis Tea Ruuli koostatud testimine e-õppes, kus olid välja toodud testide koostamise põhimõtted ja hindamiskriteeriumid ning ka juhtnööride lisamise vajalikkus testile.

Proovisin erinevaid veebikeskkondi testi koostamiseks, kuid kahjuks olid seal küllaltki piiratud võimalused. Seekord tahtsin aga rohkem erinevaid variante läbi katsetada ning kuna eelmisel nädalal katsetasin myUdutu keskkonda ja tegin sinnagi ülesandeid, siis otsustasin sel nädalal valida midagi muud. Ahvatlev tundus TATS ja selle ka valisin. Tegin 10 erinevat küsimust ja siis sattusin probleemi ette, kui tahtsin avaldada. Tegin seda kahjuks täna ja sain aru, et läbi PETSi võtab avaldamine natuke rohkem aega. Seega lisan hetkel mõned ekraanipildid oma küsimustest:

TATS-3TATS-4

TATS-2See keskkond on testide koostamiseks üsna mugav, kuid avaldamisega on veidi probleeme, võib-olla küll jällegi minul, kuid üritan seda teostada läbi PETSi ja väikese hilinemisega.

 

 

 

 

 

 

 

Lisaks lugesin lävi ühe artikli, mis oli selle nädala ülesannete juures. Valisin 3.artikli, kus käsitleti e-õppesisu ja e-hindamise standardite loomise vajalikkusest, mis aitavad kaasa e-õppematerjalide kvaliteedi paranemisele. Standardid peaksid tagama ühtsed alused nii õppematerjalide koostamise, kui ka hindamise ja tagasiside saamise kohta. Standardid peaksid tagama e-õppematerjalide ja e – hindamise 7 võimet:

  • koostalitlusvõime – erinevate süsteemide võimet jagada teavet ja teenuseid ühise     failivorminguga
  • korduvkasutamise – kasutada õppesisu erinevate vahendite ja platvormidega
  • juhitavuse
  • kättesaadavuse – võime kohandada, kasutada ja edastada õppesisu kõikjal ja igal ajal
  • vastupidavuse – puudub vajadus loodud materjale ümberkujundada kui tulevad uued versioonid süsteemi
  • mastaapsuse – võime täiendada loodut.
  • taskukohasuse.

Kuna kaasajal on muutunud õppeprotsess, siis peavad muutuma ka standardid õppeprotsesside tulemuste testimiseks.

Kasutatud kirjandus:

1. AL-Smadi, M., Guetl, C., & Helic, D. (2009). Towards a standardized e-assessment system: Motivations, challenges and first findings. International Journal of Emerging Technologies in Learning, 4, 6–12. [Open Access] (.pdf)

2. Tea Ruul (2008). Testimine e-õppes. Loetud aadressil: http://www.ruul.net/testimine/

3.  http://tatsid.weebly.com/

4. U. Jõgi, S.Piir, J. Seilenthal (2011). Hot Potateos kasutamine õppetöös. Loetud aadressil:  http://digimaterjal.weebly.com/

Õppematerjalide koostamise vahendid

2. nädala ülesanne.

Sellel nädalal oli vaja koostada kursus keskkonnas, mida varem polnud kasutanud. Kõigepealt tutvusin erinevate õppematerjalide koostamise vahenditega. Tutvunud pakutud võimalustega, valisin katsetamiseks  CourseLab tarkvara. laadisin alla ja registreerisin kasutajaks, aga kui hakkasin kursust looma, jäin paraku abituks ja ei suutnud seal suurt midagi korda saata. Otsustasin siis katsetada uuesti ja seekord valisin myUdutu keskkonna. Seekord pika pusimise peale õnnestus midagi luua, kuigi plaanisin veidi teisiti. Püüdsin kursusele lisada teksti, kaardi, huvitavaid lehekülgi ja valikvastustega testi, aga tulemus oli nagu oli. Minu katsetus asub siin.

Kokkuvõttes mulle see keskkond ei meeldinud. Varem olen katsetanud luua õppematerjali LeMill keskkonnas, mis oli minu jaoks loogilisem ja arusaadavam.  Hea võimalus on, kui saad materjali kursuse sees luua. Võib-olla oleksin rohkem pidanud süvenema.  MyUdudtu keskkonnas oli muidugi  mitu valikut kursuse loomiseks, aga nende kõigi katsetamiseks on tunduvalt rohkem aega vaja.

myUdutu - select course template

 

 

 

 

 

 

Tutvusin ka teiste pakutud keskkondadega, kuid vaimustust ei tekitanud neist ükski.  Ootan huviga Viive katsetuse nähtavat tulemust.

Kasutatud materjal:

Põldoja, H (2012). Õppematerjalide koostamise vahendid, loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-vahendid/

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid.

1. teema:  http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/04/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid/

Tutvunud lugemismaterjaliga, meeldis mulle kõige rohkem õpiobjekti käsitlus:

2000. aastal pakkus David Wiley välja alternatiivse definitsiooni, mis oli ära piiratud ainult digitaalsete materjalidega: “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks” (Wiley, 2000).

Ilmselt sellepärast, et ise kasutan üsna palju lisaks digitaalseid materjali erinevate teemade tutvustamisel. Olen seda meelt, et visuaalselt nähtud (video, animatsioon) või praktiliselt läbi tehtud ülesanne (mudel, simulatsioon), annavad parema ülevaate õpitavast ning mõjuvad õpitulemusele efektiivsemalt.

Majandusõpetuses oleme kasutanud simulatsiooni TITAN juba 1990.a. lõpust (siis oli nimeks MESE, aga idee sama). Kuna simulatsioon on kaitstud litsentsiga, siis tuleb igal aastal maksta. Kasutanud olen seda juba üle kümne aasta. Alguses saime Titani flopidiski peal ja see töötas ainult sellel arvutil, mille numbri olin andnud. Sellega kaasnes ka pidev printimine peale igat perioodi, kuna oli tegemist konkureerivate ettevõtetega, siis tuli printida 16 lehte iga kord (üks simulatsioon tavaliselt koosneb 7-9 perioodis). Paberit kulus palju ja printeriga olid pidevad jamad. Titan on arenenud ja praegu on internetis võimalik simulatsiooni läbi viia ning ajakulu on tunduvalt väiksem, peab ainult litsentsi omama. Titan on majandusolümpiaadi üks osa, lisaks viiakse läbi Eesti Titani võistlust ja võimalus olemas ka Euroopa võistlusest osa võtta. Simulatsioon ise on inglisekeelne.

Tänu sellele kogemusele, olen alati valmis kasutama uusi võimalusi, et ainet paremini edasi anda ja õpilastele uusi võimalusi õppimiseks pakkuda. Kui hakkasin andma bioloogiat, siis kasutan just gümnaasiumiastmes “Rakumaailma” mudeleid ning seda eelkõige harjutamise eesmärgil. Protsessid, mis bioloogias on vaja selgeks saada, on küllaltki keerulised, seepärast mudeleid läbi tehes, on võimalik saavutada paremaid tulemusi. Suurepäraseid võimalusi pakub Youtube oma videote valikuga. Bioloogiatunnis hea näidata, kuidas erinevad protsessid toimuvad nii taimedes, loomades kui ka looduses.

Annan ka geograafiatunde ja taas võimalusi palju Youtubes, kuid ka teistes repositooriumides. Kasutan üsna palju Koolielu õppevara lehekülgi nii majanduses kui ka geograafias. Bioloogias  on hea materjalivalik bioloogiaõpetajate seltsi kodulehel http://www.ebu.ee/, millelt kasutan palju erinevaid esitlusi. Leian, et kui on olemas juba valmis materjal, mis mulle vajalik ja sobilik, siis miks mitte seda kasutada.

Samas olen ka ise erinevatesse repositooriumitesse materjale lisanud. Alguse sai õppematerjalide loomine erinevatel kursustel, kus olen osalenud. Gümnaasiumi bioloogiaõpetajate täiendkoolitusel valmisid materjalid LeMilli, majandusõpetuse materjalid on Koolielus. Materjalide loomise käigus on mul tekkinud huvi, kuidas selle protsessi kvaliteeti tõsta.

 

Sissejuhatavad materjalid loetud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Õpileping

http://oppematerjalid.wordpress.com/opijuhis/mis-on-opileping/

Teema:

Digitaalsete õppematerjalide koostamisel tahaksin rohkem teada saada, kuidas õppematerjale koostada võimalikult hea tulemuse saavutamiseks õpilaste õpetamisel, milliseid vahendeid ja millises mahus kasutada ning kuidas kujundada head e-kursust? Õpetan loodusaineid ja majandust gümnaasiumiastmes ning on tekkinud vajadus e-kursuse koostamiseks. Loodan, et kursuse lõpuks on tekkinud kuvand, kuidas koostada põnev, hariv ja tulemuslik e-kursus.

Eesmärgid: 

  • võrrelda avatud ja suletud keskkondi ning leida sobivaim lahendus
  • saada erinevate õpikeskkondadega tutvudes inspiratsiooni ja uusi ideid materjalide koostamiseks
  • leida enda ja oma õpilaste jaoks sobivad õpikeskkonnad ja -võrgustikud
  • parandada oma õpetamise kvaliteeti
  • saada juurde uut teavet õppematerjalide koostamisest

Tahan kõike seda teha, sest aine tundub põnev, huvitav ning mind arendav.

Strateegiad:

Kõige eelnenu saavutamiseks püüan olla kursusel aktiivne osaleja, täites kõik ettenähtud ülesanded. Suhelda grupikaaslastega, et vahetada kogemusi, mida keegi on juba katsetanud või mida kavatseb. Meie grupp suhtleb omavahel üsna intensiivselt ning alati on võimalus küsida kaaslaste käest nõu, kui midagi viltu veab või teadmistest/oskustest puudu tuleb.

Lisaks kasutada võimalusi uute ideede rakendamisel  ka väljaspool kursust, mida pakutakse läbi erinevate koolituste või firmade. Hetkel osalen Avita e-tunni pilootprojektis. Oluline on olla avatud huvitavatele pakkumistele.

Vahendid:

Inimesed, kes mind ümbritsevad:

  • kursusekaaslased – kogemused, materjalid, arvamused, mõtted nende blogides;
  • õppejõud – teadmised, kõik, mida nad pakuvad;
  • õpilased – katsejänesed, kelle peal uut õpitut kavatsen proovida.
Materjalid, tehnoloogia ja kõik vahendid, mida pakutakse ning mida ise leian õppetöö käigus.Kindlasti leian neid palju ja minu nimekiri selles osas pikeneb, sest seni olen väga vähe vahendeid kasutanud oma elu kergemaks tegemiseks. Ilmselt ei võta ka kasutusele kõiki vahendeid, mida tutvustatakse või avastan, sest igaühel on oma valikuvõimalus, mida kasutada. Üritan kasutusele võtta seda, mida kasulikuks arvan, teised aga salvestan seniks ootelisti, kuni tekib vajadus nende järele.
Hindamine:
Kõigepealt olen positiivse hinde saanud juba siis, kui kõik kodutööd on tehtud ning selle tulemusel hakkan õpitut  kasutama oma töös.
Hindama asudes vaatan ka seda, kas olen oma aega kokku hoidnud ning kas olen saanud õpilastele sära silmadesse, mis tähendab, et õppimine on läinud huvitavamaks, põnevamaks.
Lisaväärtuse annab kindlasti see, kui olen innustunud oma õpingutest ja kogemustest, valmis teisi õpetaid õpetama ning suunama erinevaid vahendeid ja võimalusi kasutama.
Reflektsioon: (lisandusb kursuse lõpus).