About helle52

Olen bioloogia, geograafia ja majandusõpetuse õpetaja. See tingib ka huvi pideva huvi enesetäiendamise vastu. Samas töötanud piisavalt kaua pedagoogina, et seada endale uusi sihte, millest üks on õppima asumine Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia erialale. Olen avatud uuele, positiivne, ja pidev enesetäiendaja. Vajadusel avaldub ka minu loovus.

Põhipraktika 1.nädala reflektsioon

Ülesanne

Põhipraktika esimene nädal on läbi ja püüan tehtut analüüsida. Sellel nädalal keskendusin rohkem oma magistritöö peale ja sain valmis küsimuste lehe ja töölehe. Nüüd vaatame need koos juhendajaga üle. Küsitlus tuleb läbi viia II veerandil Raplamaa koolides. Seejärel peaks jääma piisavalt aega andmeid analüüsida.

Sel nädalal toimus üle-eestiline e-viktoriin Moodle keskkonnas, kuhu suunasin ka oma õpilasi. Minu rõõmuks olid tulemused päris head. Eelnevalt olin registreerinud oma kooli 7. klassi õpilased Targalt internetis võistlusele. Sellel nädalal saadeti juhend ja ajakava, kus võistlus toimub ning mida on vaja selleks teha. Nüüd tuleb hakata tegelema võistkonna ettevalmistamisega 10.detsembril toimuvaks võistluseks. Loodan, et saan oma teadmisi rakendada ja meil saab koos tore olema.

Minu seniseks eesmärgiks on olnudki võimalikult palju õpilastele anda lisategevusi väljaspool kooli, kus nad saaksid oma oskusi proovile panna. See on põhjuseks, miks innustan neid osalema erinevatel võistlustel ning Targalt internetis võistlusel osalemine on mulle endalegi uus kogemus. Ootan huviga, mida see endaga kaasa toob.

Vaatluspraktika eneseanalüüs

Ülesanne asub siin

Kuna töötan õpetajana, mitte haridustehnoloogina, siis püüan igati arendada oma haridustehnoloogilisi pädevusi. Kõige suurem muudatus minu elus oli astumine Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppesse. Tänu sellele sammule on minu areng olnud üsna suur. Eelmisel aastal läbitud kursused andsid palju uusi teadmisi ja arusaamu ning hea ülevaate nii suletud kui ka avatud õpikeskkondadest. Lisaks sai käsi valgeks tehtud erinevate juhendite koostamisega (videojuhend, veebipõhise vahendi kasutusjuhend jne.). Olen valmis uusi kogemusi omandama ning kui uus on huvitav, püüan alati mõnda kolleegi sellega nakatada. Olen olnud nõuandjaks, kui kellegi abi vaja ja oskan aidata.

Oma vaatluspraktika viisin läbi Tallinna Reaalkoolis just sellepärast, et eelmised kogemused innustasid huvi tundma erinevate võimaluste rakendamisest õpetamisel. Seegi kord oli üsna õpetlik ning arendav minu jaoks ning on vaid aja küsimus, kus ja millal üritan koolis oma kogemusi ja oskusi rakendama hakata. Proovisin seda juba Moodle keskkonna sisseviimisega, kuid seni on see väga aeglane protsess olnud. Ma pole aga veel lootust kaotanud. Plaanis on kolleegidele teha üks veebipõhiste vahendite tutvustus sügisesel koolivaheajal (22.okt.), mistõttu minu järgmine sissekanne hilineb pisut.

Õppimine Tallinna Ülikoolis on siiani olnud arendav ja innustav, seda tänu toredatele kursusekaaslastele, kelle käest on alati võimalik abi saada ja nõu küsida, kui selleks tekib vajadus.

Vaatluspraktika ülesanne-praktiseeriva haridustehnoloogi analüüs

Ülesanne asub siin

Oma vaatluspraktika sain läbi viia Tallinna Reaalkoolis, kus olen käinud eelnevalt erinevatel koolitustel. Mulle on juba varasemast ajast muljet avaldanud selle kooli innovaatilisus IKT vahendite kasutamises ja just kogu kooli ulatuses. Tekkis huvi teada saada, kuidas on see kõik võimalik.

Reaalkooli haridustehnoloog tegeleb koolis väga paljude asjadega, olles veel ka e-kooli administraator. Külastuspäeval oli just käimas projekt “Teadlaste öö” ning selle raames korraldati Reaalkoolis töötubasid, mida aitas haridustehnoloog koordineerida ja varustada vastavalt vajadusele. Tema ülesandeks on ka kooli kodulehe administreerimine ning sellel päeval oli vajadus parandada kooli lastevanemate üldkoosoleku esitlust, mis ka koheselt korda tehti. Koolitajana on Tiia Niggulis hästi rahulik ja asjalik. Tean seda eelnevast kogemusest, kuna olen käinud tema Moodle koolitusel, kust sain isegi innustust oma kooli Moodle keskkond sisse tuua. Reaalkoolil on see keskkond kooli serveris, mis ühelt poolt annab eeliseid, teiselt mitte, sest tehnilised uuendused tuleb kõik ise teha.

Moodle keskkond on koolis sisse seatud sellisena, et ühe aine õpetajad saavad oma aine kursusele kõik ligipääsu. Selle tulemusel tekib ühine kursus, mida vastavalt vajadusele täiendab see õpetaja, kes parasjagu õpetab. Ehk näide eelkooli kohta: kuna eelkoolis on 6 klassi, keda paralleelselt õpetab 6 õpetajat, siis kogu eelkoolis kasutatav materjal on pandud  Moodlesse, mida siis õpetajad kasutavad vastavalt oma soovile. Sellisel juhul ei teki olukorda, kus lapsevanem sooviks/tahaks oma last teise õpetaja juurde viia, sest tema materjalid tunduvad huvitavamana ja paremana. Aineõpetajate koostöös paraneb kindlasti kursuse kvaliteet, sest tekib ühisloome, kus jagatakse omavahelisi teadmisi ja kogemusi, mille tulemusest saavad kasu eelkõige õpilased.

Koolis toimub tihe koostöö ka erinevate aineõpetajate vahel ning kooli õppekavas on ained omavahel lõimitud. Õpilasetele antakse teha töid, mis puudutavat erinevaid aineid ning vastavalt saadakse töö eest mitu hinnet, vastavalt ainele.

Lisaks on kasutusel olnud veel mõned keskkonnad, kuid need on kas tasuliseks läinud või arendamine lõpetatud (Addobe Connect PRO, Rel.An).

Vahendite nimekiri on kartustäratav ja kadedaks tegev, aga tuleb olla õigel ajal õiges kohas ja kõik saab võimalikuks. Olemas on suur sülearvutiklass (38 kohta), mida saab teisaldada vastavalt vajadusele ja väike iPadi klass (30 tk), igas klassis on interaktiivne tahvel ja projektor. Lisaks võimalik kasutada kiirvastamispulte (SMART väike, PROMETHEAN). Kuna nende kasutus oli väike, siis viidi koolis läbi konkurss oma õpetajatele pultide kasutamise ja Moodle testide koostamisest. Konkursile laekunud materjalid on nüüd kättesaadavad kõigile õpetajatele koolis.

Palju vahendeid on saadud Tuleviku Kooli projektide kaudu, sealhulgas Vernieri seadmed loodusainetes kasutamiseks. Lisaks CNC pingid ja 3D modelleerimine tehnoloogiaklassi, LEGO MINDSTORMS NXT robotid ja Husqvarna tikkimismasin.

Kogu kooli info ja dokumentatsioon liigub interaktiivselt ja on enamuses üleval kooli kodulehel ning kättesaadav kõigile, kes omavad ligipääsu. Õpetajad  kasutavad kiireks omavaheliseks suhtluseks Outlooki, kus asub ka koooli üldtööplaan, mida vajadusel täiendatakse. Kogu õppetööd puudutav aruandlus ja õppetöö korraldus toimub elektrooniliselt. Vilistlaste poolt tehtud programmi VARU abil toimub ruumide broneerimine, sülearvutite tellimine klassi. Seal asub ka varade register. Õpilaste ajaveebid klasside kaupa kooli kodulehel, et kujuneks välja kroonika. Kogu info ongi olemas kooli kodulehel, kus ka vilistlaste andmebaas, mida vilistlased saavad vajadusel ise muuta (oma andmeid).

Muljet avaldas ka puutetundlik tunniplaan õpetajate toas, kust võimalik vaadata tunniplaani ruumide, klasside ja õpetajate kaupa. Õpilased näevad koridoris olles ekraanilt neile vajaliku info. Raamatukogus on kasutusel programm TAAT.

Tallinna Reaalkoolis kasutatakse erinevaid nõustamistehnikaid, vastavalt vajadusele kas grupinõustamist või individuaalset, kaasates ka eksperte kui vaja.

Reaalkooli haridustehnoloog on üks  igal sügisesel koolivaheajal toimuva IKT konverentsi korraldajatest.

Oli igati hariv, innustav ja motiveeriv praktikapäev.

 

 

 

II moodul: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid.

Ülesanne 1. Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjekt ning analüüsi esitatud käsitlusi.

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti

  • teadmusjuhtimise protsessid
  • teadmusjuhtimise süsteemid.

Ühiskonnas toimuvate protsesside ja arengute mõjul on teadmusjuhtimine samuti pidevas muutumises, muutudes üha olulisemaks organisatsiooni strateegiliseks ressursiks. Lisaks mõjutab teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme

  • infrastruktuur
  • mehhanismid
  • tehnoloogiad

Teadmusjuhtimise tsükkel kirjeldab seda, kuidas organisatsioonis teadmised määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse. On loodud erinevaid mudeleid, milles on püütud järjestada teadmusjuhtimise protsesse.

Võrreldes erinevaid käsitlusi, on võimalik reastada teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:

  • teadmuse kogumine ja teadmusloome (capture and creation)
  • teadmuse jagamine ja levitamine ( knowledge sharing and dissemination)
  • teadmuse omandamine ja rakendamine ( knowledge acquisition and application)

Oluliseks kujunevad nii vaike- kui ka väljendatud teadmiste erinevad vormid, sealjuures nende teadmiste jagamine erinevatel tasanditel. See kõik aitab kaasa organisatsiooni teadmuse loomisele ja innovatsioonile.

Üheks olulisemaks peetakse SECI mudelit (1991), mis näitlikustab vaikiva ja väljendatud teadmiste dünaamilist vastastikust toimet ning sellest lähtuvalt võime eristada nelja teadmusloome mustrit:

  • sotsialiseerimine (vaikiv > väljendatud)
  • eksternaliseerimine (väljendatud > väljendatud)
  • kombineerimine ( väljendatud > vaikiv)
  • internaliseerimine (vaikiv > vaikiv)

See mudel on võetud aluseks organisatsioonilisele õppimisele. Organisatsioonis on teadmusjuhtimises oluline erinevate struktuuriüksuste ja indiviidide haaratus nii vertikaalsesse kui ka horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessi. Nende protsesside tõhusaks toimimiseks on vajalik teadmusjuhtimise infrastruktuur, mis sisaldab 5 komponenti:

  • organisatsioonikultuur
  • organisatsiooni struktuur
  • organisatsiooni informaatiline infrastruktuur
  • üldteadmised
  • füüsiline keskkond

Organisatsioonikultuur on oluline komponent, mis toetab või takistab teadmusjuhtimist. Organisatsioonikultuuri kujundamisel on küllaltki oluline roll juhtkonnal, tagades organisatsiooni edukuse või ebaedu.

Organisatsiooni struktuur määrab võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine.

Infotehnoloogiline infrastruktuur on teadmusjuhtimise oluliseks mõjutajaks organisatsioonis. Seda võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumit, hõlmates organisatsiooni kõiki infosüsteeme.

Füüsiline keskkond (hoonete disain, asukoht, suurus,tööruumide tüübid jms.) võib soodustada teadmusjuhtimist pakkudes töötajatele võimalusi kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi.

Teadmusjuhtimine on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega, mille tulemusel peaks organisatsioon paremini toimima, et tagada edu. Tänapäeva infokülluse juures on oluline õige info selekteerimine ja selle rakendamine. Konkurentsis püsimiseks on olulisel kohal meeskonnatöö ja kaasaegne koolitus/enesetäiendus.

Mõned soovitused eduka organisatsiooni toimimiseks muutkem organisatsioon

  •   teabe- ja teadmisküllaseks
  •   teadmisi loovaks ja tootvaks
  •   õppivaks

Lisaks tuleks kõik jõud rakendada organisatsiooni eesmärkide elluviimisele vältides vigu.

Tehnoloogiline hüpe on kaasa toonud ka teadmusloome hüppelise kasvu, kusjuures oluline tähtsus on organisatsioonilisel õppimisel. Kui õppivat organisatsiooni peetakse pigem kultuuriks või mudeliks, mille alusel õppimise protsessi soodustada, siis organisatsiooniline õppimine tähtsustab indiviidi ja tema suhtlemist ning arenemise soodustamist koostöös teiste indiviididega, mille tulemusena saab kasu eelkõige organisatsioon tervikuna. Läbi tehnoloogia avarduvad võimalused veelgi.

Kasutatud kirjandus:

1. Virkus, S. (2013) II moodul:teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid.

Loengukonspekt https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891

2. Teichmann, M. (2000) Teadmusjuhtimine. Loetud aadressil: http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/digi/teadmiste_juhtimine1.htm

3. Ainso, M. (2010) Teadmushalduspraktikate kasutamine õpetajate professionaalses arengus. Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi magistritöö

 

Praktika eesmärgid ja ootused.

1.ülesanne


Praktika on ette nähtud nii vaatlus- kui põhipraktikana, siis esmalt valisin vaatluspraktika kohaks Tallinna Reaalkooli. Olen seal aineõpetajana eelnevalt mitmelgi korral käinud ja mind huvitas põhjalikumalt teada saada, kuidas on  selles koolis IKT vahendid õppetöösse kaasatud. Vaatluspraktika teen Tiia Niggulise juures.

Põhipraktika kavatsen läbi viia Juuru Gümnaasiumis, samal põhjusel, mis kaasõppijatelgi, töötan selles koolis.

Eesmärgiks on praktika siduda oma tööga ja innustada kolleege rohkem kasutama võimalusi, mis olemas. Juba on plaanis sügisesel koolivaheajal tutvustada ühel sisekoolituse veebipõhiste vahendite kasutamisvõimalusi õppetöös. Lisaks on eesmärgiks sooritada kõik etteantud praktikaülesanded vastavalt kavale:

  1.  õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud ( tähtaeg – 20. oktoober)
  2.  haridustehnoloogiline nõustamine (tähtaeg – 02. november)
  3.  õppedisain (tähtaeg – 17. november)

Praktika käigus tegelen ka magistritöö jaoks vajaliku materjali kogumisega. Kuna minu magistritöö eeldab koolides läbi viidud küsitlust koos praktilise tegevusega, siis hetkel tegelen küsimustiku ja töölehtede koostamisega, et saaks küsitluse läbi viia II veerandil.

Praktika ajal püüan eelneval aastal õpitut rakendada oma koolis ja analüüsida  õnnestumisi ning ebaõnne, kui midagi ei toimi. Kokkuvõttev aruanne saab valmis 15.detsembriks.

I moodul: Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus.

Ülesanne 1. Loe läbi I mooduli materjalid ja kujunda teatud käsitluse põhjal oma argumenteeritud lähenemine.

1. Teadmusjuhtimise mõiste ja olemus. 

Teadmusjuhtimine (knowledge management) hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse.

Teadmusjuhtimise mõiste võeti kasutusele juba 1980-ndate aastate teisel poolel Karl Wiigi poolt. Laialdlasem levik toimus aga 1990-ndatel aastatel, kui hakati korraldama erinevaid üritusi ja loodi meediavaäljaandeid, kus käsitleti teadmusjuhtimist. Selle tegevuse käigus püüti teadmusjuhtimist kui mõistet defineerida, mille tulemusel eksisteerib palju erinevaid lähenemisi. Eelpool toodud definitsioon on üks võimalikest. Teadmusjuhtimise olemus on muutunud koos ajaga ja ühiskonnas toimunud muutustega.

Teadmusjuhtimise käsitlusi on palju ja ühtne määratlus puudub. Käsitlused varieeruvad autoriti ja koolkonniti. Näiteks võib teadmusjuhtimist vaadelda järgmistest seisukohtadest:

  • tehnotsentristlik: keskendub tehnoloogiatele, ideaaljuhul neile, mis hõlbustavad teadmiste jagamist või suurendamist, sageli tehnoloogiatele, mis töötlevad keerulist informatsiooni
  • organisatsiooniline: kuidas peab organisatsioon olema üles ehitatud, et toetada teadmistega seotud protsesse, millised organisatsioonid toimivad kõige paremini ja milliste protsessidega
  • ökoloogiline: inimeste, identiteedi, teadmiste ja keskkonnaga seotud tegurite tunnetamine keeruka kohanemissüsteemina.

2. Teadmusjuhtimise konseptsiooni areng ja selle peamised esindajad.

1996 ja 1997 a. olid olulisemad, mis mõjutasid teadmusjuhtimise arengut, eelkõige

  • Thomas A. Stewart`i artiklite seeria ajakirjas Fortune (Stewart  1993, 1995), ja
  • Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi (1995) raamat The Knowledge Creating Company.

Nonaka ja Takeuchi (1995) defineerivad teadmistepõhist organisatsiooni tema võime kaudu kohanduda muutuvale keskkonnale luues uut teadmust, seda organisatsiooni liikmetega efektiivselt jagades ning rakendades seda organisatsiooni edukaks toimiseks.

Kui algul võib teadmusjuhtimist käsitleda individuaalsete teadmiste kogumina, siis sellest koos ühiskonna arenemisega, tekib vajadus juba teadmiste ja kogemuste vahetamise järele ning infoühiskond toob kaasa kiiremalt kulgeva ja mahukama infohulga, mis tingib uut lähenemist teadmuste loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks.

Nonaka (1991) leiab, et teadmistepõhise firma peamine eesmärk on pidev innovatsioon ning teadmusjuhtimine võimaldab organisatsioonil püsida ja vastata kiirelt muutuva keskkonna väljakutsetele.

Lisaks eelnevale on konspektis ka välja toodud mõned olulisemad sündmused teadmusjuhtimise arengus, mis toimusid aastatel 1958-1998.

3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused.

Eristatakse kolme selgelt erinevat teadmusjuhtimise etappi:

I arenguetapp – seotud eelkõige infotehnoloogiaga.Organisatsiooni edukaks toimetulekuks on olulised informatsioon ja teadmised.peamised märksõnad olid “parim kogemus” (best practice) ja “kogetud õppetunnid” (lessons learned).

II arenguetapp – tunnetati inimressursside olulisust ja lisandus kultuuridimensioon. Olulised märksõnad “õppiv organisatsioon” ja “vaiketeadmised” ning “praktikakogukonnad” (communties of practice ).

III arenguetapp – oluliseks kujunesid otsisüsteemid. Märksõnadeks olid sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad.

4. Teadmusjuhtimise lähtealused seosed teiste teadusvaldkondadega.

  • Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli
  •  Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises
  •  Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega,
juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga
epistemoloogiaga, eetikaga, jne.

5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused.

Infojuhtimine – informatsiooni tõhus haldamine ja juhtimine, kus on oluline

  • infovajaduse väljaselgitamine
  • info hankimine erinevatest allikatest
  • info organiseerimine
  • info säilitamine kiire leitavuse ja kasutamise tagamiseks
  • infotoodete ja -teenuste arendamine

Teadmusjuhtimine – keskmes on teadmised/teadmus, mis on lahutamatult seotud inimestega, võimaldades neil efektiivselt tegutseda vastavalt organisatsiooni eduka toimimise vajadustele.

Tänapäeval kasutatakse tihti neid mõisteid koos, sest mõlemad on olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

6. Teadmiste tüpoloogia.

1987.a. pakkus Zeleny välja teadmiste või informatsiooni hierarhia või teadmiste püramiidi nn. DIKW mudeli, mis illustreerib ideed, et faktid, mis on mõtestatult organiseeritud moodustavad andmed, informatsiooni, teadmised ja lõpuks teadmuse.

Teadmiste püramiid on saanud aga terava kriitika osaliseks, kuna kriitikud väidavad, et sellised mudelid jätavad mulje nagu oleks iga järgnev tasand eelmisest olulisem. Teatud olukorras võib iga tasand olla äärmiselt oluline.

Russell Ackoff, süsteemiteoreetik ja organisatsiooniteooria professor, väidab, et võib eristada 5 kategooriat:

  • Andmed (Data): sümbolid
  •  Informatsioon (Information): Andmed, mis on töödeldud nii, et nad oleksid sobivad kasutamiseks; vastavad küsimustele “kes”, “mida”, “kus”, ja “millal”
  • Teadmised (Knowledge): andmete ja informatsiooni kasutamine; vastab küsimusele “kuidas”
  • Arusaamine (Understanding): vastab küsimusele “miks“
  • Tarkus (Wisdom): hinnatud arusaamine.

7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad.

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

  • Parim kogemus või hea praktika (Best Practices)
  • Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory)
  • Praktikakogukonnad (Communities of Practice)

Interneti arenguga lisandus uusi abivahendeid, sh e-õpe, veebikonverentsid, koostöötarkvara, sisuhaldussüsteemid, firmade kataloogid, meililistid, viki-veebilehed, blogid ja muud tehnoloogiad. Kõik abistavad tehnoloogiad avardavad töötajate päringuvõimalusi, andes samas suuniseid konkreetsete eesmärkide saavutamiseks või meetmete rakendamiseks. Teadmiste juhtimine areneb koos koostöörakenduste, visuaalsete abivahendite ja muude tehnoloogiate arenguga. Alates ajast, mil elanikkond ja äriringkonnad võtsid omaks interneti, on intensiivistunud loominguline koostöö, õppe- ja teadustegevus, e-kaubandus ning kiirteavitamine.
On olemas ka mitmeid teadmiste juhtimise organisatsioonilisi vahendeid, sh praktikarühmad, arutelud enne ja pärast tegevust ning selle ajal, kolleegide abistamine, teabesüsteemid, koolitus, juhendamine jne.

Ülesanne 2   Loe läbi üks  artikkel ja analüüsi seda.

Valisin lugemiseks ja analüüsimiseks artikli Liiv, I. ja Kalle, E. (2005). Teadmisjuhtimine.

Kuna ühiskonna paradigma on muutumas üha rohkem teadmispõhise majandusühiskonna suunas, siis järjest olulisamaks muutuvad dünaamilised teadmised.

Inimesel on kaasasündinud võime tajuda, mõista ja hinnata olukordi nn. terve mõistus, mis muutub aja jooksul tugevamaks ja arenenumaks. Lisades sellele kogemused võib saavutada intelligentsuse, mis on inimese võime teadmisi omandada ja kasutada. Läbi sellise arengu paraneb teadmiste kvaliteet.

Liites inimeste üksikteadmised, kujunevad organisatsiooni kollektiivsed teadmised, mis on olulised edukaks toimimiseks. Pideva paradigma arengu järgi on üheks olulisemaks ressursiks kujunemas töötajate varjatud teadmised, kuigi neist suur osa jääb kasutamata kuna on teadvustamata.

Infojuhtimise käsitluse kasutavad autorid faktid-andmed-informatsioon kombinatsiooni, tuues välja võimalused, mille kaudu töötajad saavad kasutada teaduse ja tehnoloogia saavutusi.

Edasi toimub progress andmetelt- infole- teadmistele. Autorid kasutavad selle edasiandmiseks erinevaid teadmiste hierarhiaid (H.Ortmann, D.Tobin, M.Awad, Beckman) ja teadmiste struktuure (EE9). Tutvudes erinevate autorite käsitlustega teadmisest ja informatsioonist,saame teada informatsiooni olulisusest teadmiste kujundamisel. Samas tekivad teadmiste kasutamisel erinevate ülesannete lahendusel kogemused, mis on efektiivsemad ainult teoreetilistest teadmistest lähtudes.

Infojuhtimises on oluline selle õigsus ja kasulikkus. Info jagamise põhimõtteks on tekitada töötajais kindlusetunnet, millega kaasneb motivatsioon. Mida rohkem töötajad on kaasatud firma tegevusse ning mida rohkem nad saavad selles kaasa rääkida, seda tugevam ja edukam on organisatsioon.

Toimub progress: andmed-informatsioon-teadmised.

Teadmisvarad, mis inimesed on omandanud, moodustavad informatsiooni, vaimsete võimete ja vilumuste hoidla. See hoidla täieneb ning kasvab sõltudes keskkonnast (päritolust, haridusest, kultuurikeskkonnast).

Peamised järeldused ja soovitused:

  • Teadmised on kui kaup, mille järele on nõudmine ja mida pakutakse, seepärast peaksid organisatsioonid omama ülevaadet oma teadmiste pagasist (nii subjektiivsetest kui ka objektiivsetest teadmistest)
  • Oluline osa on kogemustel ja arusaamal, et varjatud teadmisi antakse edasi vahetult õpetajalt õpilasele
  • Üleminekul teadmispõhisele majandusele suureneb teadmiste osatähtsus konkurentsitegurina

Artikkel avab rohkem teadmusjuhtimise olemust, on heaks ja arusaadavamaks lisalugemiseks konspektile.

 

 

 

Ainetevaheline õpiprojekt

Kursuse lõpuks valmis ainetevaheline õpiprojekt, mille koostasin Google Sites ja selles sidusin 8.klassi geograafia, bioloogia ja informaatika. Läbivatest teemadest käsitlesin keskkonda ja jätkusuutlikku arengut, kultuurilist identiteeti ning tehnoloogiat ja innovatsiooni. Minu koostatud projekti eesmärgiks on aidata  õpilastel luua seoseid erinevate piirkondade ja loodustingimuste vahel. Parandada õpilaste analüüsioskuste rakendamist ning tööde vormistamisoskusi arvutiga. Arendada rühmatöö kogemust, lisandväärtuseks on blogimine, kus peab arvestama avaliku ruumi reeglitega. Tähelepanu tuleb seejuures pöörata autoriõigustele. Loodan, et saan selle ise läbi viia järgmisel õppeaastal ning seejärel lisada ka näiteid kodulehele.

Kui hakkasin oma ideed teostama, siis otsisin internetist materjale nii loodusvööndite kohta kui ka üldse geograafiast ning leidsin päris palju huvitavat. Selle töö koostamisel kasutasin eeskujuks riigi e-raamatu tegemise juhendeid ning sealt tuli idee lõpetada projekt e-raamatu tegemisega. Loodetavasti annab see õpilastele kasuliku ja huvitava praktilise tegevuse.

Kursus oli minu jaoks inspireeriv ja huvitav. Samas kasutasin selle kursuse käigus uusi vahendeid õpiobjektide loomiseks ning üheks viimaseks oligi kodulehe loomine Google Sites.

Kasutatud materjal:

1.https://sites.google.com/site/riigieraamat/home

Rühmatöö: haridusasutuse evalveerimine.

Rühma kuulusid Piret Joalaid, Helle Kiviselg ja Meelis Pernits

Valisime oma rühmatööks ühe Tallinna keskkooli ja evalveerimise aluseks järgmised elemendid:

  • kooli arengukava,

  • IKT infrastruktuuri (sh raud- ja tarkvara),

  • IKT arenguplaani ja -visiooni,

  • IKT kasutust asutuses, sh

  • arvutiklassi kasutamist, sh mittekasutamise põhjusi.

 

Fookuses olid järgmised aspektid:

  • Milline on hetkel IKT olukord koolis?

  • Kas IKT abil toetavad tegevused on vastavuses kooli potentsiaalsete võimalustega ja normatiivsete IKT kasutamise nõuetega?

  • Mis on puudu?

Töö sisendiks olid rühma poolt läbi viidud

  • intervjuud,

  • dokumendianalüüs,

  • vaatlus.

Kasutada olid ka mõned varasemad küsitlused.

Rühmatöö etapid

1. etapp: otsustasime, mis kooli uurime. Valituks osutus üks Tallinna keskkool, mida teavad kolmest rühmaliikmest kaks.

2. etapp: seadsime eesmärgiks uurida selle kooli IKT rolli ning valisime uurimisküsimuseks “Milline on IKT roll kooli õpikeskonnas?”

3. etapp:

  • andmete kogumiseks kasutasime kooli arengukava, arvutiklassi broneerimise keskkonda, intervjuusid ja vaatlust,

  • kaasasime organisatsioonist vastajaid nende õpetajate hulgast, kes ei kasuta arvutiklassi,

  • vaatlesime organisatsiooni struktuuri, IKT-vahendite hetkeolukorda ja kasutust, sh eraldi arvutiklassi kasutust,

  • intervjueerisime õpetajaid

  • arutlesime ja analüüsisime intervjuu tulemusi, IKT abil toetatavaid tegevusi, sh lähemalt info liikumist, mis on puudu,

  • tegime järeldusi ja ettepanekuid ning

  • esitlesime tulemused kirjalikult esitlusena Google Docsis.

Lisaks tegime Google Docsi esitluse, mida ei avalikusta, vaid jagame asjaosalistele.

Kodutöö: Õppematerjal

Tunnikavade ülesande juures oli kolmas tunnikava, kus õpilased koostasid pildiseeriat koos viktoriiniga. Tegelikult on mitmeid muidki võimalusi piltidest kokku panna kas fotojutustust, -albumit vms. Mina tegin keepsy.com keskkonnale eestikeelse juhendi, mille avaldasin Koolielu portaalis. Avaldamise juures lisasin juhendile maksimaalselt metaandmeid ja sidusin oma töö kõikide võimalike ainetega ning kooliastmetega, mida keskkond toetab. Tegelikult sain hea kogemuse ja lisaks ootusärevuse, sest iga uue ainega lisandus kohe ka vastava aine moderaator. Lõpuks oli neid kokku kuus. Sealjuures hakkas mind huvitama, kui kiiresti mu töö üle vaadatakse, kuid juba järgmisel päeval oli sõnum, et minu materjal on avaldatud ja siin ta asubki.

Samas olen just digitaalsete õppematerjalide kursusel läbinud õppematerjali kvaliteedi teema ning seoses sellega uurinud kvaliteedi hindamise mudeleid, siis oli ka väike ootusärevus-kas töö vastab nõuetele ja avaldatakse. Sain positiivse kogemuse ning motivatsiooni tulevikuski oma materjale avaldada.

 

Kursuse tagasiside ja enesehinnangu reflektsioon.

Kursuse alguses koostatud õpilepingus tõin välja, mida ootan kursuselt ja seadsin sellega seoses eesmärgid. Nüüd kursusele tagasi vaadates, võin öelda, et kursus vastas minu ootustele. Digitaalsete õppematerjalide kursuse käigus sain teada üsna palju uut. Lisaks sellele, kuidas koostada e-kursust ning seda võimalikult hästi, sain teada uutest vahenditest, millega saab õppematerjale koostada ning vahenditest, mille abil saab tehtut levitada. Õpilepingus lootsin, et kursuse lõpuks on tekkinud kuvand, kuidas koostada põnev, hariv ja tulemuslik e-kursus. Minu lootus täitus, sest saingi teada palju uut ja inspireerivat. Oma eesmärgid ma täitsin samuti, kuigi õpilepingusse panin kirja seotust erinevate õpikeskkondadega, siis on mind tegelikult kogu aeg huvitanud  hariva ja õpilaste ainealaste teadmiste põnevamaks ja huvitavamaks tegeva kursuse loomine ja selle teadmise sain. Lisaväärtuse andsid autoriõiguse ja viitamise teema läbitöötamine.

Olles kursusel piisavalt aktiivne osaleja, sain seetõttu enesearengus palju juurde, samas kasutasin ka kõiki olemasolevaid võimalusi ja vahendeid.

Hindamise juurde asudes, olen kursuselt saanud positiivse kogemuse ja tänase päeva seisuga on kõik tööd tehtud, mis kursusel vaja teha oli. Edasi püüan oma töös luua ja kasutada/katsetada, kas saan õpilastele sära silma ning kas õnnestub saavutada oma ainetes läbi selle paremaid tulemusi, mille kohta saab hinnangu anda hiljem.

Kokkuvõtteks saan ainult tugineda positiivsele õppekogemusele ja öelda, et minu jaoks kursus täitis minu eesmärgid, lootused ja ootused.