About helle52

Olen bioloogia, geograafia ja majandusõpetuse õpetaja. See tingib ka huvi pideva huvi enesetäiendamise vastu. Samas töötanud piisavalt kaua pedagoogina, et seada endale uusi sihte, millest üks on õppima asumine Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia erialale. Olen avatud uuele, positiivne, ja pidev enesetäiendaja. Vajadusel avaldub ka minu loovus.

Praktikaaruanne.

Kursuse viimane sissekanne on praktika jooksul kogetu ja tehtu kokkuvõte ning analüüs.

Vaatluspraktika toimus Tallinna Reaalkoolis, kus selgus, et haridustehnoloog tegeleb väga paljude asjadega, mis ei olegi otseselt haridustehnoloogi ülesanded. Sain hea ülevaate , kuidas ühes koolis peaks toimima koostöö erinevate ainete õpetajate vahel, IKT vahendite efektiivne kasutamine ning nende vahendite kasutamise võimaldamine teistelegi “Teadlaste öö” kaudu. Huvitav oli kooli vilistlaste aktiivne seotus kooliga ja nende panus informatsiooni kogumisse, edastamisse ja uuendamisse, samas kooli arhiivi interaktiivne tekitamine läbi klassi ajaveebide.

Vaatluspraktika vastas igati minu ootustele, oli hariv ja innustav.

Põhipraktika läbisin E. Vilde nim. Juuru Gümnaasiumis, kus töötan. Põhipraktika käigus teostasin kõik ülesanded, mis oli vaja täita. Olen loodusainete ja majandusõpetuse õpetaja, seetõttu püüdsin põhitöö ja praktika omavahel siduda nii palju kui võimalik. Positiivne oli sealjuures see, et suutsin nii mõndagi kolleegi innustada ainetunnis rohkem kasutama veebipõhiseid vahendeid. Samas julgesin ise ennast proovile panna ja registreerisin 7. klassi õpilased “Targalt internetti” võistlusele. Loovtöö juhendajana lasen teha videolõigud, mida õpilased hiljem töötlevad ja teevad ühe tervikvideo teemal “Loodus meie ümber”. Juba olen valmis uue põneva konkursiga seoses taas õpilastega videod tegema, muidugi kui selleks soovijaid leidub. Mõne aasta eest oli see mõeldamatu, hetkel uus põnev väljakutse.

Põhipraktika esimene ülesanne õpikeskkonna ja õpivõrgustikud sujus üsna hästi. Mul oli võimalus oma koolis teha lühitutvustus veebipõhistele vahenditele. Tulemuseks huvi nende vastu ja minul hea võimalus edastada oma olemasolevaid teadmisi. Paar kolleegi otsisid ise lisavahendeid ja kasutavad neid. Mina vajadusel aitasin ja toetasin neid. Väga hea tunne on kui saad oma teadmisi teisele edasi anda.

Tore ja põnev kogemus oli teha koostööd Marisega Haljala Gümnaasiumist. Tema koostas eestikeelseid juhendeid SkechUp programmile ja soovis testida, kas need on esmakasutajale arusaadavad. Katsetasin neid oma koolis: selleks laadisin veebist programmi ühe algklassi õpetaja arvutisse ja tema proovis nende juhendite järgi õpilastega läbi, kas saavad hakkama. Said ja 3D mudelite tegemine osutus väga põnevaks ja toredaks tegevuseks pikapäevarühmas olevatele õpilastele. Sain uue kogemuse: koostööd on võimalik teha erinevate koolide õpetajate vahel. See oli hästi positiivne, innustav  ja motiveeriv kogemus.

Teine põhipraktika ülesanne oli erinevate nõustamistehnikate proovimine, mis mulle kõige rohkem meeldis. Nõustasin vastavalt vajadusele ja kui ülesande alguses tundus, et ei ole võimalik eriti kasutada erinevaid nõustamistehnikaid, siis endalegi üllatuseks, oli küll. Quizleti keskkonda katsetasin lausa ise läbi. Tore ning kaasahaarav koostöö oli vene keele õpetajaga, kes kasutab keskkonda intensiivselt, tehes juurde järjest uusi ülesandeid. Oleme juba otsustanud, et proovime järgmist keskkonda, seekord küll mina oma aines ja tema ikka endiselt vene keeles ja selleks saab ilmselt JeopardyLabs  Kuldvillaku tegemiseks.

Kahjuks tuleb tõdeda, et õpilased ei soovi väga iseseisvalt kaasa teha. Nad kasutavad oma nutitelefone ja iPade rohkem mängimiseks kui harivaks tegevuseks. Selles osas üritan uue aasta algusel revolutsiooni korraldada. Eks õpetaja üheks ülesandeks on ka püüda õpilasi suunata oma nutitelefone ja muud tehnikat kasutama eesmärgipärasemalt kui seda hetkel tehakse.

Nõustamine toimus tegelikult kogu praktikaperioodi vältel ja ilmselt jätkub see ka peale praktikat. Sain aru, et olen valmis ja oskan teisi nõustada, selleks ennast pidevalt täiendades, vastavalt avanevatele võimalustele. Väga huvitavad, uusi vahendeid tutvustavad  ning inspireerivad on haridustehnoloogide veebiseminarid. Olen osalenud novembri- ja detsembrikuu veebinaridel, mis olid inspireerivad, huvitavad ja tekitasid palju uusi mõtteid. Selline uute vahendite tundmaõppimine mulle isiklikult meeldis ja osalen seal kindlasti ka edaspidi.

Põhipraktika kolmas ülesanne võtab rohkem aega, kui seda praktika pikkus oli. Igatahes kavatsen selle lõpule viia kevadel ja taas koostöös kolleegiga. Põhikooli loovtöö tegijad, keda ta juhendab, peavad kevadel koostama  e-raamatu. Selle juhendi koostamisel palus ta minu abi. Nii, et lõpetan selle ülesande juba peale praktika aega, aga see ju ainult positiivne. Hiljem saaksin kogu tegevust evalveerida, kuid hetkel mitte.

Minu õnnestunumad tegevused olid praktika ajal siiski teiste nõustamine ja innustamine, uute vahendite tutvustamine ja kaasamine õppetöösse. Vähem õnnestus praeguse seisuga õppedisaini loomine ja evalveerimine.

Magistritööga seoses suutsin valmis teha oma uurimisküsimustega seotud küsitlused koos töölehega ja katsetusegi läbin teha. Saan nende tagasisidet analüüsida koolivaheajal ja vastavad parandused teha, kui vaja. Magistritööle vajaliku küsitluse viin läbi jaanuarikuus koolides, kellega on kokkulepe saavutatud.

Kokkuvõttes oli väga arendav, haridustehnoloogilist enesekindlust süvendav ja huvitav praktikaaeg, mille käigus arenesin ning sain kasutada eelmisel aastal õpitut. Loodetavasti saan edaspidigi olla kolleegidele kasulik ning oma teadmisi edasi anda ning neid uuendada.

Kahe viimase praktikanädala eneseanalüüs

Teen kokkuvõtte kahest viimasest praktikanädalast. Olen selle aja jooksul tegelenud jätkuvalt õpetajate nõustamisega. Vene keele õpetaja on motiveeritud kasutama quizlet.com keskkonda ja kasutab seda pidevalt õppetöös. Jagasin veelkord  Google Drive kasutamise nõuandeid. Võin rahule jääda, sest tänu oma veebivahendite tutvustusele, olen suutnud mõndagi õpetajat innustada. Huvi, kasutada uusi vahendeid tundides, on märgata. Loodetavasti jätkub see edaspidigi ja mina omalt poolt olen alati valmis aitama. Viimase kahe aastaga olen palju julgemalt hakanud arvutit oma töös kasutama ja suudan kolleegagi innustada seda tegema. Samas arendan oma oskusi pidevalt ja püüan ennast kurssi viia uute huvitavate vahendite kasutamisega. Olen osalenud juba ühel veebiseminaril, mida korraldab Ingrid Maadvere ja registreerunud ning kavatsen osaleda ka detsembris toimuval seminaril.

Viimasel kahel nädalal olen tegelenud õpilaste ettevalmistusega võistlusele “Targalt internetis”. Selle tegevuse käiguski puutun kokku uute huvitavate väljakutsetega, sest õpilastel on vaja väidelda, koduse tööna teha video, kooli esitlusega hakkama saada. See kõik nõuab üsna palju Internetis toimetamist ning lisatööd, sest tegemist on põhikooli 7. klassiga.

Gümnaasiumiosas on hetkel päevakorral intellektuaalse omandi kaitse. Selleks saadeti kooli DVD ja lisaks meilile kaks aadressi, kust leiab õppevideo. Peale video vaatamist (14+15 min.) peavad õpilased kirjutama essee teemal “Oma loomingu kaitsmise väljakutsed internetiajastul”.

Põhikooli loovtöö tegijad valisid omale teema “Loodus minu ümber” ning teevad kolm videolõiku erinevast aastaajast ühes kohas, mis tuleb hiljem ühtseks ja huvitavaks tervikuks kokku panna. Siin saan juhendajana ära kasutada oma videotöötluse oskusi.

Olen oma valiku tuleviku suhtes teinud juba eelmisel aastal astudes haridustehnoloogia magistriõppesse ja nüüd juba teostan seda. Plaane on mitmeid, mida ellu viia ja selle käigus täiendan ja arendan ennast pidevalt, sest uusi ja põnevaid võimalusi tuleb pidevalt juurde. Mulle meeldib minu valik ja kuigi see on mõnikord raske, siis peale peadmurdva küsimuse lahendamist on ikka väga hea tunne.

Põhipraktika 3. ülesanne (teine nädal)

Nädala eneseanalüüs

Nädal taas möödas ja püüan analüüsida mida tegin ning kuidas õnnestus? Sel nädala viisime läbi 6.klassi vene keele tunni arvutiklassis quzlet.com keskkonnas. Probleem oli selles, et õpilased lõid konto, kuid ei saanud lahendama hakata. Seepärast toimuski tund arvutiklassis, et probleemid lahendada ja juhiseid anda. Edaspidi jääb keskkond rohkem kodus kasutamiseks sõnade. Eelnevalt on 6. klass vene keelt õppinud Miksikese keskkonnas.  Pärast mõningast katsetamist tekitas quizlet aga juba põnevust, huvi ja  motivatsiooni kodus harjutada

Eelmisel nädalal installeerisin pikapäevarühma õpetaja arvutisse SketchUp programmi (ruumiliste kujundite, mustrid). Sellel nädalal palusin pikapäeva õpetajal katsetada, kuidas toimib. See tegevus on meil koostöös Marisega, kes mulle programmi tutvustas ja mind kaasa haaras. Kuna Maris koostab hetkel keskkonnale juhendeid, siis huvitas teda, kas need on arusaadavad inimesele, kes neid esmakordselt kasutab. Tegevus õnnestus edukalt. Juhendi järgi said kujundid valmis. Probleemtekkimisel, selgus, et juhendit ei loetud ega järgitud hoolikalt. Tegelikult on see tore ja hariv tegevus, sest eelkõige arendab õpilases ruumilist mõtlemist.

Minu üheks saavutuseks oligi programmi installeerimine arvutisse, sest väga ei armasta seda ise teha ja püüan alati leidai lihtsama tee(keegi teine teeb selle ära). Seekord puudus muu variant ja selgus, et polegi üldse nii keeruline ning hirmuäratav tegevus. Jälle üks kogemus juures ja sain hakkaama.

Oma magistriõpingute juures saangi tõdeda, et mida rohkem on vaja arvutit kasutada, seda rohkem hakkad ise otsima uusi võimalusi, mida teha saaks. Ilmselt ongi paljude õpetajate probleem selles, et nad kardavad, et ei saa hakkama. Tegelikult on kõik lihtsalt inimeses endas kinni.

Minu edasised tegevused on seotud eelkõige nende inimeste pideva toetamisega ja uute võimaluste väljapakkumisega, keda suutsin innustada. Lisaks tegelen oma magistritöö uurimusliku osaga ja hoian oma meele avatud kõigele huvitavale ja uuele.

Põhipraktika 3. ülesanne + eneseanalüüs

Ülesanne

Selle ülesande lahendamine võtab ilmselt kauem aega. Õnneks on paarile õpetajale hakanud meeldima lisavõimaluste otsimine ja kasutamine tunnis.

Vene keele õpetajaga hakkama koduleht looma, kuhu saab üles panna kõik quizletis tehtud sõnade ülesanded, et oleks lihtsam neid Internetist kätte saada ja õpetajal endalgi parem ülevaade.

Kuna III kooliastmes on vajalik teha loovtöö, siis käsitööõpetaja pöördus minu poole palvega, et aitaksin teda e-raamatu koostamisel. Olen ühe juhendi koostanud, kuid see on mõeldud geograafiatunnis kasutamiseks. Valisingi selle teema põhipraktika 3. ülesande lahendamiseks. Lähtun sealjuures Merrilli “kivike tiigis” mudelist. KIVIKE on loovtöö lõppülesanne, mis seisneb e-raamatu koostamine kartuli kohta. Kivike visatud ja edasi järgneb JADA ülesannetest, mis lähevad järjest keerulisemaks: teooria kartuli kohta, praktiline osa kartulitoitudest,  tegevuse vormistamine kirjaliku tööna ja lõpuks töö kaitsmine. ANALÜÜSI etapis määratlesime ära, mida on vaja eelnevalt teada, et jõuda lõpptulemuseni ja panime paika STRATEEGIA. Lõpuks DISAINI etapis toimubki e-raamatu koostamine olemasolevastest materjalidest   ning töö esitlemine. Viimane etapp TOOTMINE toimub kõige lõpus, kui õpetaja saab hakata kasutama valmis materjale. Merrilli mudel kasutamine tundus mulle kõige mõistlikum koostöö hetkel. Kahjuks ei toimu kogu tegevus ühe nädala jooksul ja seepärast on lõpptulemuseni veel aega. Loodetavasti on meie koostöö edukas.

Evalveerimisel toetusin Baretti tasandile: olen senini järjest rohkemhakanud kasutama veebivahendeid oma õppetöös ja nüüd suudan innustada ka teisi seda tegema. Nii toimus ka sel nädalal kui kolleegiga loovtöö tegevusi planeerisime lähtuvalt lõpptulemusest. Julgen tänu sellele üha rohkem katsetada ise uusi võimalusi. Oma juhendatavate õpilastega teen veidi teistmoodi praktilise töö, kuid arvatavasti juba järgmisel aastal soovitan teistelegi katsetada uusi ideid.

Selle praktikanädalaga sain ikka jälle uusi mõtteid, mida katsetada ja kuidas teisi õpetajaidki innustada. Minult on üha rohkem hakatud  nõu ja abi küsima, mis on ainult positiivne ja edasiviiv tegevus kogu koolile.

 

IV moodul

Ülesanne: Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjektid ja analüüsi esitatud käsitlusi.

Kui vaadata õppiva organisatsiooni mõistet, sisu ja olemust, siis saame aru, et õppiv organisatsioon ei ole organisatsioon, kus selle liikmed individuaalselt pidevalt õpivad. Õppiva organisatsiooni all mõistetakse organisatsiooni, kus selle liikmed jätkuvalt suurendavad oma võimeid, mis aitavad ellu viia ühtseid eesmärke ja püüdlusi. See on pidev protsess, mille käigus inimesed õpivad üksteiselt, täiendades ennast samaaegselt individuaalselt ning arvestavad sealjuures kõike seda, mis toimub väljaspool organisatsiooni (uusi mõttemalle laiemas tähenduses) ja mida on neile vaja.

Vajadus sellise organisatoorse õppimise järele tekkis juba eelmise sajandi viimastel kümnenditel kui tekkis soov ennetada ja kohandada kiireid muutusi ümbritsevas väliskeskkonnas. Õppiv organisatsioon ei tähenda käsukorras õppimist, vaid seda, kus iga kuulaja haatatakse kaasa väljendama oma püüdlusi, täiendama oma teadmisi ja arendama oma võimeid ning pöörata need protsessid organisatsiooni arenemisse.

Õppivas organisatsioonis jälgitakse viit komponenti:

  • ühisvisiooni arendamine
  • organisatsiooni liikmete isikliku meisterlikkuse arendamine
  • organisatsiooni mõttemudeli arendamine
  • meeskondlik õppimine
  • süsteemne mõtlemine

Peter Senge The Fifth Discipline: The Art and Practice of the Learning Organization tutvustas esimesena mõistet “õppiv organisatsioon”.Tema tõi ka välja viie distsipliini põhiprintsiibid, mille järgimine aitab meeskonnaliikmetel aru saada kuidas käituda, et saavutada kavandatud tulemusi. Need põhiprintsiibid on järgmised:

  1. Ühine visioon on ühiselt väljatöötatud visioon organisatsioonist.
  2. Isiklik meisterlikkus rõhutab vajadust pöörata tähelepanu isiksuse terviklikule arengule.
  3. Mõttemudelid määravad suhtumise endasse ja teistesse, rõhutavad vajadust oma suhtumist analüüsida ja vajadusel korrigeerida.
  4. Meeskondlik õppimine rõhutab dialoogi arendamise võimet ja kuulamisoskust, et saada aru üksteisest ning tegemaks otsuseid lahenduseni jõudmiseks.
  5. Süsteemse mõtlemise arendamine võimaldab näha nähtuste vahelisi seoseid ja leida probleemsed valdkonnad, mis vajavad täiustamist.

Kõigis neis valdkondades peaks toimuma kogu organisatsiooni läbiv sihipärane areng.

Erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsioonide vahel seisneb selles, et arendamise konseptsioonides on suhtumine muudatustesse ja muutumisse oluliselt laiem kontekst õppivas organisatsioonis.

Vahe on õppimistasandites. Õppiv organisatsioon ei rõhu mitte uue teadmise omandamisele (know-how), kui just olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. Õppiv organisatsioon on ikkagi eelkõige organisatsioon, mis on võimeline looma ja andma edasi teadmust ning muutma oma käitumist vastavalt sellele.

Oma teadmiste jagamine ja uute teadmuste tekkimisele aitab kaasa haridustehnoloogia. Kuna infotulv kasvab pidevalt ning et sealt kätte saada organisatsiooni jaoks oluline, siis selleks on vaja tehnoloogiat. Sealt edasi liigumegi juba haridustehnoloogia juurde, mis aitab leida paremaid ja efektiivsemaid võimalusi organisatsioonis uute teadmuste loomiseks.

Euroopas jagatakse haridus kolmeks: formaalseks, mitteformaalseks ja informaalseks.

Formaalse õppimise (formal learning) korral on õpe korraldatud ning lõpetamisel saadakse tunnistus.

Informaalse õppimise (informal learning) korral on õppija seisukohast lähtudes tegemist eesmärgistamata õppimisega. Informaalne õpe on õppija seisukohalt tahtmatu (või juhuslik) ja ei lõpe tunnistuse saamisega.

Mitteformaalse õppimise (non-formal learning) korral on õpe eesmärgistatud, kuid vabatahtlik ja võib toimuda erinevates keskkondades. Mitteformaalset õppimist võib kirjeldada kui inimese teadlikku arenemist sotsiaalses keskkonnas. Mitteformaalne õppimine soodustab maailmapildi ja väärtuste kujunemist.

Organisatsiooni infokultuur (st. informatsiooniline käitumine ja väärtused) moodustab osa kogu organisatsiooni kultuurist. Siia kuulub ka infokäitumine, mille all mõeldakse infoallikate ja-kanalitega seotud käitumist, mis sisaldab nii aktiivset kui ka passiivset informatsiooni otsimist ja kasutamist. Kasutusele on võetud ka infopraktika mõiste, mis vaatleb info hankimist ja kasutamist kogukonna tasandil.Infopädevus on tõhus ja eetiline infokäitumine.

Infokäitumine on oluline osa inimkäitumisest ning ilma usaldusväärsete teadmisteta sellest, kuidas inimesed hangivad ja kasutavad informatsiooni ei ole võimalik pakkuda efektiivseid infoteenuseid. Igasugune infosüsteemide arenduspoliitika peab põhinema arusaamisel infotarbija infokäitumisest.

Kasutatud kirjandus:

1.  Virkus, S. Moodul 4. Sissejuhatus (2013) https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479841

2.  Õppeasutuse sisehindamine (2008)  https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479845      

3.    Roots,H. Õppiv organisatsioon ja juhtimise uus paradigma  https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479846         

Põhipraktika 2. ülesande eneseanalüüs

Ülesanne

Jätkasin individuaalnõustamisega selgi nädalal ning vaatamata tehnilistele viperustele (internetilevi), sujusid tunnitegevused küllaltki hästi. Planeerisime kunstiõpetajaga 3. klassi kunstitunni arvutiklassis. Tunni algul selgus, et internet oli ainult neljas arvutis ja meil oli 8 õpilast. Saime hakkama, pannes kaks õpilast arvutite taha. Vene keele Quizlet.com aga jäigi kasutamata.

Tegelikult on õpetajale lihtsalt vaja, et oleks keegi kõrval, kui ta arvutiklassi läheb. Meie kunstiõpetaja oleks ise selle kõigega suurepäraselt hakkama saanud, kuid pigem vajas tuge töökorras arvutite avastamisega. Hiljem küll ka tööde meilile saatmisega õpilaste abistamisel.

Sain 2. ülesande täitmise juures aru, et olen võimeline nõustama kolleege kui vaja ning neid innustama. Uute keskkondadega kokku puutudes, suudan lahendada tekkinud küsimused. Sain esimese kogemuse grupinõustamisest ning selle tagasiside oli positiivne. Selle praktika käigus kohe kindlasti paranevad minu haridustehnoloogilised pädevused ja tunnen ennast palju kindlamini kui enne. Enesekindlus haridustehnoloogia valdkonnas pidevalt paraneb.

 

Põhipraktika – 2. ülesanne+eneseanalüüs

Ülesanne

Minu kasutatud nõustamistehnikad, millega tegelesin vastavalt vajadusele.

1. Grupikoolitus koos näidismaterjalidega – direktori soovil tutvustasin õppenõukogu lõpus veebipõhiseid vahendeid, mida saaks tunnis kasutada. Kuna aeg oli piiratud, siis ei viinud koolitust läbi arvutiklassis, vaid tegin esitluse, kuhu lisasin õpilaste poolt tehtud näidismaterjale. Algul tutvustasin Google Drive võimalusi, mis oli teadmiste uuendamine, kuna paljud kolleegid olid selle koolituse teinud läbi Tiigrihüppe SA. Kui aga õpetajal pole vajadust ega soovi õpitut kasutada, siis kahjuks ununeb õpitu. Teine põhjus oli selles, et järgmisest aastast lõpeb meie koolil Microsofti litsents ning direktor ei kavatse seda pikendada, kuna see on kallis ja hetkel on olemas alternatiivsed vahendid, millega teha tekstitöötlust ja esitlusi. Sellest lähtuvalt tekkis vajadus uuendada olemasolevaid teadmisi, kellel need eelnevalt olid ja anda lisateavet teistelegi. Google docsi tutvustasin veel seepärastki, et seal on hea teha õpilasega loovtööd. Juhendajal on ülevaade, mis tehtud ja samas hea parandusi ning juhiseid anda. Mõnelgi korral kuulsin kolleegide käest, et õpilased väidetavalt ei saa esitlusi teha, kuna nende arvutis pole PowerPoint programmi. Google Drive aga võimaldab seda.  Peale seda püüdsin erinevate ainete õpetajatele tutvustada neile sobivaid keskkondi veebis. Lisasin tutvustusele näiteid ja seda tänu Marisele, kes on algklassidega põnevaid asju teinud ning lubas mul neid materjale kasutada. Tutvustasin lisaks Koolielu töövahendite lehte, kust võimalik vajaminevaid vahendeid otsida ja saada eestikeelseid juhendeid. Selle tutvustuse eesmärgiks oli motiveerida meie kooli õpetajaid kasutama IKT vahendeid tunnis ja olen valmis neid alati abistama kui vaja. Tutvustasin SkechUp programmi, mis tuleb eelnevalt arvutisse laadida. Sellega saab teha ruumilisi kujundeid ning neid siis vaadata erinevate nurkade alt. Hea võimalus arendada õpilastel ruumilist nägemist. Otsustasime programmi alla laadida pikapäeva õpetaja arvutisse, et õpilased esialgu saaksid seal proovida. Põnev tegevus neile.

Kõige viimaseks jätsin Avita e-tunni tutvustuse, sest endiselt olen vaimustuses ja kasutan seda tunnimaterjali ning sellel aastal on lisaks 7. klassile ka 8. klassi geograafiatund. Tulemuseks huvitus vähemalt kaks kolleegi veebimaterjalidest ning olemas on kokkulepe, et viime õpilastega läbi vene keele ja kunsti tunnid. Minu huvi on teada saada, kuidas õpilastele meeldib  ja milline on tagasiside tunnile.

2. Individuaalkonsultatsioon – kolleegil, nähes mind tegemas esitlust, kuhu lisasin ekraanipilte ja veebiaadresse, tekkis huvi, kuidas ma seda teen. Näitasin talle, kuidas teen ekraanipildi oma arvutis ning seejärel salvestan Paint.Neti ning siis vajadusel toimetan pildiga veidi: märgin vajamineva osa, lõikan ja toimetan vajadusel veelgi. Edasi salvestan laiendiga JPG ja lisan esitlusele. Paraku uuel koolinädalal peame veel tema sülearvutiga uuesti proovima, sest see klahvikombinatsioon, mis minu arvutis pildi teeb, temal ei teinud. Minul on veel veebilehekülgedelt võimalus pilti teha Google Screen capturega. Tutvustasin talle sedagi võimalust.

Lisaks soovis ta teada, kuidas saan esitlusel teksti sees lingi aktiivseks. Juhendasin teda ja sellega saab edaspidi ise hakkama.

Tegelikult läheb individuaalnõustamise alla ka eelmisespõhipraktika  ülesandes läbiviidud tegevus, sest tegelesin ju sealgi vene keele õpetajaga individuaalselt.

3. E – maili teel nõustamine – vene keele õpetajal tekkis soov panna esitlusse video, mis hakkab kohe seal tööle, mitte ei ole lingina, mis avab Youtube ja hakkab seal tööle. Kuna ta küsis seda minu käest telefoni teel ja ma koheselt ei saanud aidata, siis lubasin meili saata. Tehes selle ise läbi, otsustasin, et teen parem slaidiesitluse, kuhu panen ka ekraanipildid ja siis jagan esitluse aadressi. Kuid selgus, et juhiseid ei järgitud hoolega ning lisaks andsin juhtnööre veel telefoni teel ja saime hakkama.

4. Järjepidev nõustamine – vene keele õpetajaga olen terve nädala juba koostööd teinud ja arvatavasti teen seda edasigi ning aitan ja julgustan teda alati kui vaja. Plaaninme järgmisel nädalal õpilastega läbi viia tema poolt koostatud tunnid ja vaadata, mis tuleb ning sealt edasi minna. Mina loodan, et suudame selliselt muuta vene keele õppimise huvitavamaks. Õpilased on arvamusel, et vene keelt pole vaja õppida. Hiljem tööle minnes, saavad alles aru, et on ikka vaja küll.

Andsin kolleegidele mõista, et kui on huvi ja vajadus minu abi järele, olen alati valmis. Kui ise ei oska, siis saan alati küsida oma kursusekaaslaste käest nõu. Minu eesmärk on innustada meie kooli õpetajaid rohkem kasutama IKT vahendeid oma tundides.

Sain selle nädalaga teha palju põnevaid ja huvipakkuvaid tegevusi, avastades koos õpetajaga keskkonna, mida ise poleks ilmselt vaadanud. Sain proovile panna oma haridustehnoloogilised oskused ja veendusin, et suudan motiveerida ja innustada õpetajaid ning vajadusel neid aidata. Väikese sammu arenesin kindlasti edasi, saades lisateadmisi ja oskusi.

Põhipraktika -1. ülesanne+eneseanalüüs

Ülesanne

Ülesande tähtaeg on 20.oktoober, kuid mina teen ülesande väikese hilinemisega. Minult paluti oma koolis tutvustada veebipõhiseid keskkondi, mida saaks kasutada õpetaja oma töös. Esitluse kuupäevaks sai 22. oktoober, seepärast väike hilinemine. Sellel nädalal panin kokku kava, mida plaanin tutvustada. Palju juhendeid on olemas Koolielu keskkonnas, siis lisaks juhendi lühiülevaatele, saan lisada ka näiteid erinevates ainetundides kasutatud keskkondadest ja seda tänu Marisele, kes lubas oma katsetusi  jagada. Kavas on kõigepealt tutvustada Google võimalusi, eelkõige Drive kasutamisvõimalusi ja lisaks veel ideekaarti tegemist loodusõpetuse tunnis, ajatelje koostamist ajalootunnis. Põnevad lingid on ka algklasside kunsti ja käsitöötundi ning matemaatikas  SketchUp programm ruumilise mõtlemise arendamiseks. Kuidas see kõik mul õnnestub, sellest lisan siia 22.okt.

Tutvustus kolleegidele tehtud ja nüüd edasi tundub mulle, et põhipraktika esimese ja teise ülesande täitmisega tegelen vaheldumisi.

Pärast minu esitlust suutsin nii mõneski õpetajas huvi tekitada ning hetkel tegelen vene keele õpetajaga Quizlet.com keskonna kasutamisega. Keskkond sai valitus sellepärast, et parandada õpilaste vene keele sõnavara. Keskkond võimaldab venekeelset sõna õppida kaardi pealt, seejärel kuulata, läbi kirjutada ja meelde jätta. Hiljem on võimalus teha läbi õpetaja poolt koostatud test, lisaks veel sõnapaare kokku panna  Scatter (eestikeelne sõna +venekeelne sõna). Kui on valitud õiged paarid, siis need kaovad. Kuna see ülesanne on mänguline ja käib aja peale, siis tekib klassis pingerida, kes kui kiiresti paarid kokku saab. Lisaks veel üks mänguline võimalus Race, kus ekraanile ilmub eestikeelne sõna ja õpilane kirjutab lahtrisse venekeelse vastuse. Selline sõnade õppimine peaks igati kaasa aitama parema tulemuse saavutamiseks.

Töötan koolis loodusainete õpetajana ja seepärast äratas keskkond minuski huvi. Selle abil saab õppida sõnu ja mõisteid ning seejärel õpitut kinnistada mistahes aines. Õpetaja koostas ise õppematerjali 6. ja 8. klassile, kuid siis vajas abi selles, kuidas saaks õpilased keskkonda lisada.. Kasutades Koolielus olevat juhendit, tegime klassid ja saime lingi, mida jagades saavad õpilased liituda klassiga, kas läbi gmaili või facebooki konto ning hakatagi õppima. Proovisime kogu tegevuse läbi, kus mina olin õpilase rollis. Nii saime ülevaate, mida õpetaja näeb ja kuidas konkreetselt õpilane liituda saab. Nüüd tuleb tegevus õpilastega läbi teha ning vaadata, kuidas neile meeldib selline õpikeskkond, kus kuuled sõnu ja saad neid ka mitmel viisil meelde jätta. Õpetajal endal aga tekkisid juba uued ideed materjalide koostamiseks ning tegeleb juba sellega.

Kogu see tegevus tuli mullegi kasuks, vaevalt oleksin vaadanud keskkondi, mille abil sõnu õppida. Selgus aga, et nii on võimalik mõisteidki õppida ja võib olla püüan oma aineski katsetada. Jälle uus ja huvitav kogemus juures, mida teistelegi hea tutvustada.

Huvi tekkis kohe teiselgi kolleegil, kellega leppisime kokku, et aitan tal läbi viia 3. klaasi kunstitunni arvutiklassis. Teeme seda uue veerandi algul ja vaatame, kuidas õnnestub. Keskkonnaks valime http://artpad.art.com/artpad/painter/  Loodan, et saame läbi viia ühe huvitava tunni.

Kokkuvõtvalt saan öelda, et veebipõhiseid materjale tutvustades õnnestus mul kolleege motiveerida uute ja huvitavate vahendite kasutamist õppetunnis.

 

III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid.

  • Ülesanne: Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:
  1. Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?
  2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

1. Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad.

Lähtudes teadmusjuhtimise protsessidest on võimalik teadmusjuhtimise süsteemid jagada kolme rühma:

  • teadmushõive ja teadmuse kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation systems), mis toetavad uue vaiketeadmise või väljendatud teadmuse loomise protsessi või sünteesi eelnevatest teadmmistest
  • teadmuse jagamise süsteemid ( knowledge sharing systems), toetavad protsesse, mille käigus väljendatud teadmus või vaiketeadmisi edastatakse teistele isikutele
  • teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems), toetavad protsesse, milles teatud isikud rakendavad teiste inimete teadmisi, kusjuures nad tegelikult ei ole neid ise omandanud või õppinud.

Teadmusjuhtimise süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega, milleks on informatsiooni ja teadmiste loomise ja jagamise paremaks muutmine. See omakorda tagab organisatsiooni  konkurentsieelise ja innovatsiooni.

Teadmusjuhtimise süsteemid 3

 

 

 

 

 

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena aga võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad  teadmusjuhtimist. Samuti võib teadmusjuhtimise tehnoloogiana vaadata sotsiaalse tarkvara vahendeid.

Teadmisi võidakse edastada nii teadmiste hoidlatega kui ka virtuaalsete kohtumispaikade – diskussioonibaasidega. Alustada võiks grupivara tõhusamast kasutamisest ning sinna juurde kuuluvatest diskussioonibaasidest ja virtuaalsetest tööruumidest.

Edukad firmad on üles ehitanud organisatsiooni mudeli, milles võetakse arvesse ettevõttes tekkinud eriomast oskusteavet. Ettevõtte konkurentsivõime suurendamiseks on püstitatud eesmärk tekkinud kogemuste ja oskusteabe rakendamine ettevõttes, töötajate koolituse ja täiendõppe abil.

2. Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate seos.

Kiire IKT areng avardab järjest rohkem ja  paremini luua uusi teadmisi. Seega uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldab kaasata suuremat hulka inimesi, kasutada virtuaalseid meeskondi ja teha koostööd erinevate organisatsioonide vahel. Selle tulemusena muutuvad kvaliteetsemaks ja mitmekesisevamaks teadmusjuhtimise mehhanismid. mis omakorda parendavad teadmusjuhtimise süsteeme ning protsesse. Selle tulemusena tekivad uued usaldusväärsed teadmised.

ITK vahendite rakendamine pole iseenesest teadmusjuhtimine, infotehnoloogial on teadmusjuhtimisele vaid soodne mõju. Infotehnoloogia ei loo teadmisi, küll aga on selle abil võimalik neid edastada ja talletada ning kogutud teadmisi levitada.

Teadmusjuhtimine eeldab, et organisatsiooni konkurentsieelist suurendavad tema teadmised. Konkurentsieelise saavutamiseks tuleb esmalt identifitseerida ning analüüsida olemasolevaid organisatsioonilisi teadmisi ning teadmisi sihtturu kohta. Et tulevikus säilitada konkurentsieelis tuleb aga luua uusi teadmisi.

  • Ülesanne: vali üks teadmusjuhtimise tehnoloogia ja iseloomusta põhjalikult selle kasutamise võimalusi teadmusjuhtimises.

Valisin arvutipõhise kommunikatsiooni, mille kaudu on palju võimalusi uusi teadmisi luua ja jagada. Sealjuures on võimalik kasutada erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid: Skype, blogimine, Google docs, mis võimaldavad teha ühistööd ja jagada omavahel kogemusi. Oma kursusega oleme saavutanud küll sellise sünergia, et omavaheline suhtlus toimub pidevalt Skypes, kus püüame üksteist aidata ja jagada uut informatsiooni.

Kuna enamus õppetööst toimub oma blogis ülesannete lahendamise ning õpitu reflekteerimise kaudu, siis meie grupis on tavaline, et kommenteerime üksteise blogisid ja loeme neid ning läbi selle suudame rohkem informatsiooni saada. Selle protsessi käigus loome enda jaoks uusi arusaamu ja teadmisi, mida saame edastada kolleegidele koolides, kus töötame. Protsess iseenesest on arendav ja seda saaks edukalt kasutada ka teistes organisatsioonides uute teadmuste loomiseks.

Lisanduvad videoseminarid haridustehnoloogidele, kus taas vahetatakse kogemusi ja püütakse leida uusi lahendusi, mida oma töös kasutada.

Kasutatud kirjandus:

1. III mooduli materjalid. Loetud aadressil https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/754406/mod_resource/content/1/Moodul%203.%20Sissejuhatus.pdf

2. Teadmusjuhtimise tehnoloogiad. Loetud aadressil:http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/166_teadmusjuhtimise_tehnoloogiad.html