Põhipraktika 3. ülesanne (teine nädal)

Nädala eneseanalüüs

Nädal taas möödas ja püüan analüüsida mida tegin ning kuidas õnnestus? Sel nädala viisime läbi 6.klassi vene keele tunni arvutiklassis quzlet.com keskkonnas. Probleem oli selles, et õpilased lõid konto, kuid ei saanud lahendama hakata. Seepärast toimuski tund arvutiklassis, et probleemid lahendada ja juhiseid anda. Edaspidi jääb keskkond rohkem kodus kasutamiseks sõnade. Eelnevalt on 6. klass vene keelt õppinud Miksikese keskkonnas.  Pärast mõningast katsetamist tekitas quizlet aga juba põnevust, huvi ja  motivatsiooni kodus harjutada

Eelmisel nädalal installeerisin pikapäevarühma õpetaja arvutisse SketchUp programmi (ruumiliste kujundite, mustrid). Sellel nädalal palusin pikapäeva õpetajal katsetada, kuidas toimib. See tegevus on meil koostöös Marisega, kes mulle programmi tutvustas ja mind kaasa haaras. Kuna Maris koostab hetkel keskkonnale juhendeid, siis huvitas teda, kas need on arusaadavad inimesele, kes neid esmakordselt kasutab. Tegevus õnnestus edukalt. Juhendi järgi said kujundid valmis. Probleemtekkimisel, selgus, et juhendit ei loetud ega järgitud hoolikalt. Tegelikult on see tore ja hariv tegevus, sest eelkõige arendab õpilases ruumilist mõtlemist.

Minu üheks saavutuseks oligi programmi installeerimine arvutisse, sest väga ei armasta seda ise teha ja püüan alati leidai lihtsama tee(keegi teine teeb selle ära). Seekord puudus muu variant ja selgus, et polegi üldse nii keeruline ning hirmuäratav tegevus. Jälle üks kogemus juures ja sain hakkaama.

Oma magistriõpingute juures saangi tõdeda, et mida rohkem on vaja arvutit kasutada, seda rohkem hakkad ise otsima uusi võimalusi, mida teha saaks. Ilmselt ongi paljude õpetajate probleem selles, et nad kardavad, et ei saa hakkama. Tegelikult on kõik lihtsalt inimeses endas kinni.

Minu edasised tegevused on seotud eelkõige nende inimeste pideva toetamisega ja uute võimaluste väljapakkumisega, keda suutsin innustada. Lisaks tegelen oma magistritöö uurimusliku osaga ja hoian oma meele avatud kõigele huvitavale ja uuele.

Põhipraktika 3. ülesanne + eneseanalüüs

Ülesanne

Selle ülesande lahendamine võtab ilmselt kauem aega. Õnneks on paarile õpetajale hakanud meeldima lisavõimaluste otsimine ja kasutamine tunnis.

Vene keele õpetajaga hakkama koduleht looma, kuhu saab üles panna kõik quizletis tehtud sõnade ülesanded, et oleks lihtsam neid Internetist kätte saada ja õpetajal endalgi parem ülevaade.

Kuna III kooliastmes on vajalik teha loovtöö, siis käsitööõpetaja pöördus minu poole palvega, et aitaksin teda e-raamatu koostamisel. Olen ühe juhendi koostanud, kuid see on mõeldud geograafiatunnis kasutamiseks. Valisingi selle teema põhipraktika 3. ülesande lahendamiseks. Lähtun sealjuures Merrilli “kivike tiigis” mudelist. KIVIKE on loovtöö lõppülesanne, mis seisneb e-raamatu koostamine kartuli kohta. Kivike visatud ja edasi järgneb JADA ülesannetest, mis lähevad järjest keerulisemaks: teooria kartuli kohta, praktiline osa kartulitoitudest,  tegevuse vormistamine kirjaliku tööna ja lõpuks töö kaitsmine. ANALÜÜSI etapis määratlesime ära, mida on vaja eelnevalt teada, et jõuda lõpptulemuseni ja panime paika STRATEEGIA. Lõpuks DISAINI etapis toimubki e-raamatu koostamine olemasolevastest materjalidest   ning töö esitlemine. Viimane etapp TOOTMINE toimub kõige lõpus, kui õpetaja saab hakata kasutama valmis materjale. Merrilli mudel kasutamine tundus mulle kõige mõistlikum koostöö hetkel. Kahjuks ei toimu kogu tegevus ühe nädala jooksul ja seepärast on lõpptulemuseni veel aega. Loodetavasti on meie koostöö edukas.

Evalveerimisel toetusin Baretti tasandile: olen senini järjest rohkemhakanud kasutama veebivahendeid oma õppetöös ja nüüd suudan innustada ka teisi seda tegema. Nii toimus ka sel nädalal kui kolleegiga loovtöö tegevusi planeerisime lähtuvalt lõpptulemusest. Julgen tänu sellele üha rohkem katsetada ise uusi võimalusi. Oma juhendatavate õpilastega teen veidi teistmoodi praktilise töö, kuid arvatavasti juba järgmisel aastal soovitan teistelegi katsetada uusi ideid.

Selle praktikanädalaga sain ikka jälle uusi mõtteid, mida katsetada ja kuidas teisi õpetajaidki innustada. Minult on üha rohkem hakatud  nõu ja abi küsima, mis on ainult positiivne ja edasiviiv tegevus kogu koolile.

 

IV moodul

Ülesanne: Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjektid ja analüüsi esitatud käsitlusi.

Kui vaadata õppiva organisatsiooni mõistet, sisu ja olemust, siis saame aru, et õppiv organisatsioon ei ole organisatsioon, kus selle liikmed individuaalselt pidevalt õpivad. Õppiva organisatsiooni all mõistetakse organisatsiooni, kus selle liikmed jätkuvalt suurendavad oma võimeid, mis aitavad ellu viia ühtseid eesmärke ja püüdlusi. See on pidev protsess, mille käigus inimesed õpivad üksteiselt, täiendades ennast samaaegselt individuaalselt ning arvestavad sealjuures kõike seda, mis toimub väljaspool organisatsiooni (uusi mõttemalle laiemas tähenduses) ja mida on neile vaja.

Vajadus sellise organisatoorse õppimise järele tekkis juba eelmise sajandi viimastel kümnenditel kui tekkis soov ennetada ja kohandada kiireid muutusi ümbritsevas väliskeskkonnas. Õppiv organisatsioon ei tähenda käsukorras õppimist, vaid seda, kus iga kuulaja haatatakse kaasa väljendama oma püüdlusi, täiendama oma teadmisi ja arendama oma võimeid ning pöörata need protsessid organisatsiooni arenemisse.

Õppivas organisatsioonis jälgitakse viit komponenti:

  • ühisvisiooni arendamine
  • organisatsiooni liikmete isikliku meisterlikkuse arendamine
  • organisatsiooni mõttemudeli arendamine
  • meeskondlik õppimine
  • süsteemne mõtlemine

Peter Senge The Fifth Discipline: The Art and Practice of the Learning Organization tutvustas esimesena mõistet “õppiv organisatsioon”.Tema tõi ka välja viie distsipliini põhiprintsiibid, mille järgimine aitab meeskonnaliikmetel aru saada kuidas käituda, et saavutada kavandatud tulemusi. Need põhiprintsiibid on järgmised:

  1. Ühine visioon on ühiselt väljatöötatud visioon organisatsioonist.
  2. Isiklik meisterlikkus rõhutab vajadust pöörata tähelepanu isiksuse terviklikule arengule.
  3. Mõttemudelid määravad suhtumise endasse ja teistesse, rõhutavad vajadust oma suhtumist analüüsida ja vajadusel korrigeerida.
  4. Meeskondlik õppimine rõhutab dialoogi arendamise võimet ja kuulamisoskust, et saada aru üksteisest ning tegemaks otsuseid lahenduseni jõudmiseks.
  5. Süsteemse mõtlemise arendamine võimaldab näha nähtuste vahelisi seoseid ja leida probleemsed valdkonnad, mis vajavad täiustamist.

Kõigis neis valdkondades peaks toimuma kogu organisatsiooni läbiv sihipärane areng.

Erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsioonide vahel seisneb selles, et arendamise konseptsioonides on suhtumine muudatustesse ja muutumisse oluliselt laiem kontekst õppivas organisatsioonis.

Vahe on õppimistasandites. Õppiv organisatsioon ei rõhu mitte uue teadmise omandamisele (know-how), kui just olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. Õppiv organisatsioon on ikkagi eelkõige organisatsioon, mis on võimeline looma ja andma edasi teadmust ning muutma oma käitumist vastavalt sellele.

Oma teadmiste jagamine ja uute teadmuste tekkimisele aitab kaasa haridustehnoloogia. Kuna infotulv kasvab pidevalt ning et sealt kätte saada organisatsiooni jaoks oluline, siis selleks on vaja tehnoloogiat. Sealt edasi liigumegi juba haridustehnoloogia juurde, mis aitab leida paremaid ja efektiivsemaid võimalusi organisatsioonis uute teadmuste loomiseks.

Euroopas jagatakse haridus kolmeks: formaalseks, mitteformaalseks ja informaalseks.

Formaalse õppimise (formal learning) korral on õpe korraldatud ning lõpetamisel saadakse tunnistus.

Informaalse õppimise (informal learning) korral on õppija seisukohast lähtudes tegemist eesmärgistamata õppimisega. Informaalne õpe on õppija seisukohalt tahtmatu (või juhuslik) ja ei lõpe tunnistuse saamisega.

Mitteformaalse õppimise (non-formal learning) korral on õpe eesmärgistatud, kuid vabatahtlik ja võib toimuda erinevates keskkondades. Mitteformaalset õppimist võib kirjeldada kui inimese teadlikku arenemist sotsiaalses keskkonnas. Mitteformaalne õppimine soodustab maailmapildi ja väärtuste kujunemist.

Organisatsiooni infokultuur (st. informatsiooniline käitumine ja väärtused) moodustab osa kogu organisatsiooni kultuurist. Siia kuulub ka infokäitumine, mille all mõeldakse infoallikate ja-kanalitega seotud käitumist, mis sisaldab nii aktiivset kui ka passiivset informatsiooni otsimist ja kasutamist. Kasutusele on võetud ka infopraktika mõiste, mis vaatleb info hankimist ja kasutamist kogukonna tasandil.Infopädevus on tõhus ja eetiline infokäitumine.

Infokäitumine on oluline osa inimkäitumisest ning ilma usaldusväärsete teadmisteta sellest, kuidas inimesed hangivad ja kasutavad informatsiooni ei ole võimalik pakkuda efektiivseid infoteenuseid. Igasugune infosüsteemide arenduspoliitika peab põhinema arusaamisel infotarbija infokäitumisest.

Kasutatud kirjandus:

1.  Virkus, S. Moodul 4. Sissejuhatus (2013) https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479841

2.  Õppeasutuse sisehindamine (2008)  https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479845      

3.    Roots,H. Õppiv organisatsioon ja juhtimise uus paradigma  https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479846         

Põhipraktika 2. ülesande eneseanalüüs

Ülesanne

Jätkasin individuaalnõustamisega selgi nädalal ning vaatamata tehnilistele viperustele (internetilevi), sujusid tunnitegevused küllaltki hästi. Planeerisime kunstiõpetajaga 3. klassi kunstitunni arvutiklassis. Tunni algul selgus, et internet oli ainult neljas arvutis ja meil oli 8 õpilast. Saime hakkama, pannes kaks õpilast arvutite taha. Vene keele Quizlet.com aga jäigi kasutamata.

Tegelikult on õpetajale lihtsalt vaja, et oleks keegi kõrval, kui ta arvutiklassi läheb. Meie kunstiõpetaja oleks ise selle kõigega suurepäraselt hakkama saanud, kuid pigem vajas tuge töökorras arvutite avastamisega. Hiljem küll ka tööde meilile saatmisega õpilaste abistamisel.

Sain 2. ülesande täitmise juures aru, et olen võimeline nõustama kolleege kui vaja ning neid innustama. Uute keskkondadega kokku puutudes, suudan lahendada tekkinud küsimused. Sain esimese kogemuse grupinõustamisest ning selle tagasiside oli positiivne. Selle praktika käigus kohe kindlasti paranevad minu haridustehnoloogilised pädevused ja tunnen ennast palju kindlamini kui enne. Enesekindlus haridustehnoloogia valdkonnas pidevalt paraneb.