III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid.

  • Ülesanne: Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:
  1. Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?
  2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

1. Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad.

Lähtudes teadmusjuhtimise protsessidest on võimalik teadmusjuhtimise süsteemid jagada kolme rühma:

  • teadmushõive ja teadmuse kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation systems), mis toetavad uue vaiketeadmise või väljendatud teadmuse loomise protsessi või sünteesi eelnevatest teadmmistest
  • teadmuse jagamise süsteemid ( knowledge sharing systems), toetavad protsesse, mille käigus väljendatud teadmus või vaiketeadmisi edastatakse teistele isikutele
  • teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems), toetavad protsesse, milles teatud isikud rakendavad teiste inimete teadmisi, kusjuures nad tegelikult ei ole neid ise omandanud või õppinud.

Teadmusjuhtimise süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega, milleks on informatsiooni ja teadmiste loomise ja jagamise paremaks muutmine. See omakorda tagab organisatsiooni  konkurentsieelise ja innovatsiooni.

Teadmusjuhtimise süsteemid 3

 

 

 

 

 

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena aga võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad  teadmusjuhtimist. Samuti võib teadmusjuhtimise tehnoloogiana vaadata sotsiaalse tarkvara vahendeid.

Teadmisi võidakse edastada nii teadmiste hoidlatega kui ka virtuaalsete kohtumispaikade – diskussioonibaasidega. Alustada võiks grupivara tõhusamast kasutamisest ning sinna juurde kuuluvatest diskussioonibaasidest ja virtuaalsetest tööruumidest.

Edukad firmad on üles ehitanud organisatsiooni mudeli, milles võetakse arvesse ettevõttes tekkinud eriomast oskusteavet. Ettevõtte konkurentsivõime suurendamiseks on püstitatud eesmärk tekkinud kogemuste ja oskusteabe rakendamine ettevõttes, töötajate koolituse ja täiendõppe abil.

2. Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate seos.

Kiire IKT areng avardab järjest rohkem ja  paremini luua uusi teadmisi. Seega uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldab kaasata suuremat hulka inimesi, kasutada virtuaalseid meeskondi ja teha koostööd erinevate organisatsioonide vahel. Selle tulemusena muutuvad kvaliteetsemaks ja mitmekesisevamaks teadmusjuhtimise mehhanismid. mis omakorda parendavad teadmusjuhtimise süsteeme ning protsesse. Selle tulemusena tekivad uued usaldusväärsed teadmised.

ITK vahendite rakendamine pole iseenesest teadmusjuhtimine, infotehnoloogial on teadmusjuhtimisele vaid soodne mõju. Infotehnoloogia ei loo teadmisi, küll aga on selle abil võimalik neid edastada ja talletada ning kogutud teadmisi levitada.

Teadmusjuhtimine eeldab, et organisatsiooni konkurentsieelist suurendavad tema teadmised. Konkurentsieelise saavutamiseks tuleb esmalt identifitseerida ning analüüsida olemasolevaid organisatsioonilisi teadmisi ning teadmisi sihtturu kohta. Et tulevikus säilitada konkurentsieelis tuleb aga luua uusi teadmisi.

  • Ülesanne: vali üks teadmusjuhtimise tehnoloogia ja iseloomusta põhjalikult selle kasutamise võimalusi teadmusjuhtimises.

Valisin arvutipõhise kommunikatsiooni, mille kaudu on palju võimalusi uusi teadmisi luua ja jagada. Sealjuures on võimalik kasutada erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid: Skype, blogimine, Google docs, mis võimaldavad teha ühistööd ja jagada omavahel kogemusi. Oma kursusega oleme saavutanud küll sellise sünergia, et omavaheline suhtlus toimub pidevalt Skypes, kus püüame üksteist aidata ja jagada uut informatsiooni.

Kuna enamus õppetööst toimub oma blogis ülesannete lahendamise ning õpitu reflekteerimise kaudu, siis meie grupis on tavaline, et kommenteerime üksteise blogisid ja loeme neid ning läbi selle suudame rohkem informatsiooni saada. Selle protsessi käigus loome enda jaoks uusi arusaamu ja teadmisi, mida saame edastada kolleegidele koolides, kus töötame. Protsess iseenesest on arendav ja seda saaks edukalt kasutada ka teistes organisatsioonides uute teadmuste loomiseks.

Lisanduvad videoseminarid haridustehnoloogidele, kus taas vahetatakse kogemusi ja püütakse leida uusi lahendusi, mida oma töös kasutada.

Kasutatud kirjandus:

1. III mooduli materjalid. Loetud aadressil https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/754406/mod_resource/content/1/Moodul%203.%20Sissejuhatus.pdf

2. Teadmusjuhtimise tehnoloogiad. Loetud aadressil:http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/166_teadmusjuhtimise_tehnoloogiad.html

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga