II moodul: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid.

Ülesanne 1. Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjekt ning analüüsi esitatud käsitlusi.

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti

  • teadmusjuhtimise protsessid
  • teadmusjuhtimise süsteemid.

Ühiskonnas toimuvate protsesside ja arengute mõjul on teadmusjuhtimine samuti pidevas muutumises, muutudes üha olulisemaks organisatsiooni strateegiliseks ressursiks. Lisaks mõjutab teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme

  • infrastruktuur
  • mehhanismid
  • tehnoloogiad

Teadmusjuhtimise tsükkel kirjeldab seda, kuidas organisatsioonis teadmised määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse. On loodud erinevaid mudeleid, milles on püütud järjestada teadmusjuhtimise protsesse.

Võrreldes erinevaid käsitlusi, on võimalik reastada teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:

  • teadmuse kogumine ja teadmusloome (capture and creation)
  • teadmuse jagamine ja levitamine ( knowledge sharing and dissemination)
  • teadmuse omandamine ja rakendamine ( knowledge acquisition and application)

Oluliseks kujunevad nii vaike- kui ka väljendatud teadmiste erinevad vormid, sealjuures nende teadmiste jagamine erinevatel tasanditel. See kõik aitab kaasa organisatsiooni teadmuse loomisele ja innovatsioonile.

Üheks olulisemaks peetakse SECI mudelit (1991), mis näitlikustab vaikiva ja väljendatud teadmiste dünaamilist vastastikust toimet ning sellest lähtuvalt võime eristada nelja teadmusloome mustrit:

  • sotsialiseerimine (vaikiv > väljendatud)
  • eksternaliseerimine (väljendatud > väljendatud)
  • kombineerimine ( väljendatud > vaikiv)
  • internaliseerimine (vaikiv > vaikiv)

See mudel on võetud aluseks organisatsioonilisele õppimisele. Organisatsioonis on teadmusjuhtimises oluline erinevate struktuuriüksuste ja indiviidide haaratus nii vertikaalsesse kui ka horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessi. Nende protsesside tõhusaks toimimiseks on vajalik teadmusjuhtimise infrastruktuur, mis sisaldab 5 komponenti:

  • organisatsioonikultuur
  • organisatsiooni struktuur
  • organisatsiooni informaatiline infrastruktuur
  • üldteadmised
  • füüsiline keskkond

Organisatsioonikultuur on oluline komponent, mis toetab või takistab teadmusjuhtimist. Organisatsioonikultuuri kujundamisel on küllaltki oluline roll juhtkonnal, tagades organisatsiooni edukuse või ebaedu.

Organisatsiooni struktuur määrab võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine.

Infotehnoloogiline infrastruktuur on teadmusjuhtimise oluliseks mõjutajaks organisatsioonis. Seda võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumit, hõlmates organisatsiooni kõiki infosüsteeme.

Füüsiline keskkond (hoonete disain, asukoht, suurus,tööruumide tüübid jms.) võib soodustada teadmusjuhtimist pakkudes töötajatele võimalusi kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi.

Teadmusjuhtimine on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega, mille tulemusel peaks organisatsioon paremini toimima, et tagada edu. Tänapäeva infokülluse juures on oluline õige info selekteerimine ja selle rakendamine. Konkurentsis püsimiseks on olulisel kohal meeskonnatöö ja kaasaegne koolitus/enesetäiendus.

Mõned soovitused eduka organisatsiooni toimimiseks muutkem organisatsioon

  •   teabe- ja teadmisküllaseks
  •   teadmisi loovaks ja tootvaks
  •   õppivaks

Lisaks tuleks kõik jõud rakendada organisatsiooni eesmärkide elluviimisele vältides vigu.

Tehnoloogiline hüpe on kaasa toonud ka teadmusloome hüppelise kasvu, kusjuures oluline tähtsus on organisatsioonilisel õppimisel. Kui õppivat organisatsiooni peetakse pigem kultuuriks või mudeliks, mille alusel õppimise protsessi soodustada, siis organisatsiooniline õppimine tähtsustab indiviidi ja tema suhtlemist ning arenemise soodustamist koostöös teiste indiviididega, mille tulemusena saab kasu eelkõige organisatsioon tervikuna. Läbi tehnoloogia avarduvad võimalused veelgi.

Kasutatud kirjandus:

1. Virkus, S. (2013) II moodul:teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid.

Loengukonspekt https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891

2. Teichmann, M. (2000) Teadmusjuhtimine. Loetud aadressil: http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/digi/teadmiste_juhtimine1.htm

3. Ainso, M. (2010) Teadmushalduspraktikate kasutamine õpetajate professionaalses arengus. Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi magistritöö

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga