Põhipraktika – 2. ülesanne+eneseanalüüs

Ülesanne

Minu kasutatud nõustamistehnikad, millega tegelesin vastavalt vajadusele.

1. Grupikoolitus koos näidismaterjalidega – direktori soovil tutvustasin õppenõukogu lõpus veebipõhiseid vahendeid, mida saaks tunnis kasutada. Kuna aeg oli piiratud, siis ei viinud koolitust läbi arvutiklassis, vaid tegin esitluse, kuhu lisasin õpilaste poolt tehtud näidismaterjale. Algul tutvustasin Google Drive võimalusi, mis oli teadmiste uuendamine, kuna paljud kolleegid olid selle koolituse teinud läbi Tiigrihüppe SA. Kui aga õpetajal pole vajadust ega soovi õpitut kasutada, siis kahjuks ununeb õpitu. Teine põhjus oli selles, et järgmisest aastast lõpeb meie koolil Microsofti litsents ning direktor ei kavatse seda pikendada, kuna see on kallis ja hetkel on olemas alternatiivsed vahendid, millega teha tekstitöötlust ja esitlusi. Sellest lähtuvalt tekkis vajadus uuendada olemasolevaid teadmisi, kellel need eelnevalt olid ja anda lisateavet teistelegi. Google docsi tutvustasin veel seepärastki, et seal on hea teha õpilasega loovtööd. Juhendajal on ülevaade, mis tehtud ja samas hea parandusi ning juhiseid anda. Mõnelgi korral kuulsin kolleegide käest, et õpilased väidetavalt ei saa esitlusi teha, kuna nende arvutis pole PowerPoint programmi. Google Drive aga võimaldab seda.  Peale seda püüdsin erinevate ainete õpetajatele tutvustada neile sobivaid keskkondi veebis. Lisasin tutvustusele näiteid ja seda tänu Marisele, kes on algklassidega põnevaid asju teinud ning lubas mul neid materjale kasutada. Tutvustasin lisaks Koolielu töövahendite lehte, kust võimalik vajaminevaid vahendeid otsida ja saada eestikeelseid juhendeid. Selle tutvustuse eesmärgiks oli motiveerida meie kooli õpetajaid kasutama IKT vahendeid tunnis ja olen valmis neid alati abistama kui vaja. Tutvustasin SkechUp programmi, mis tuleb eelnevalt arvutisse laadida. Sellega saab teha ruumilisi kujundeid ning neid siis vaadata erinevate nurkade alt. Hea võimalus arendada õpilastel ruumilist nägemist. Otsustasime programmi alla laadida pikapäeva õpetaja arvutisse, et õpilased esialgu saaksid seal proovida. Põnev tegevus neile.

Kõige viimaseks jätsin Avita e-tunni tutvustuse, sest endiselt olen vaimustuses ja kasutan seda tunnimaterjali ning sellel aastal on lisaks 7. klassile ka 8. klassi geograafiatund. Tulemuseks huvitus vähemalt kaks kolleegi veebimaterjalidest ning olemas on kokkulepe, et viime õpilastega läbi vene keele ja kunsti tunnid. Minu huvi on teada saada, kuidas õpilastele meeldib  ja milline on tagasiside tunnile.

2. Individuaalkonsultatsioon – kolleegil, nähes mind tegemas esitlust, kuhu lisasin ekraanipilte ja veebiaadresse, tekkis huvi, kuidas ma seda teen. Näitasin talle, kuidas teen ekraanipildi oma arvutis ning seejärel salvestan Paint.Neti ning siis vajadusel toimetan pildiga veidi: märgin vajamineva osa, lõikan ja toimetan vajadusel veelgi. Edasi salvestan laiendiga JPG ja lisan esitlusele. Paraku uuel koolinädalal peame veel tema sülearvutiga uuesti proovima, sest see klahvikombinatsioon, mis minu arvutis pildi teeb, temal ei teinud. Minul on veel veebilehekülgedelt võimalus pilti teha Google Screen capturega. Tutvustasin talle sedagi võimalust.

Lisaks soovis ta teada, kuidas saan esitlusel teksti sees lingi aktiivseks. Juhendasin teda ja sellega saab edaspidi ise hakkama.

Tegelikult läheb individuaalnõustamise alla ka eelmisespõhipraktika  ülesandes läbiviidud tegevus, sest tegelesin ju sealgi vene keele õpetajaga individuaalselt.

3. E – maili teel nõustamine – vene keele õpetajal tekkis soov panna esitlusse video, mis hakkab kohe seal tööle, mitte ei ole lingina, mis avab Youtube ja hakkab seal tööle. Kuna ta küsis seda minu käest telefoni teel ja ma koheselt ei saanud aidata, siis lubasin meili saata. Tehes selle ise läbi, otsustasin, et teen parem slaidiesitluse, kuhu panen ka ekraanipildid ja siis jagan esitluse aadressi. Kuid selgus, et juhiseid ei järgitud hoolega ning lisaks andsin juhtnööre veel telefoni teel ja saime hakkama.

4. Järjepidev nõustamine – vene keele õpetajaga olen terve nädala juba koostööd teinud ja arvatavasti teen seda edasigi ning aitan ja julgustan teda alati kui vaja. Plaaninme järgmisel nädalal õpilastega läbi viia tema poolt koostatud tunnid ja vaadata, mis tuleb ning sealt edasi minna. Mina loodan, et suudame selliselt muuta vene keele õppimise huvitavamaks. Õpilased on arvamusel, et vene keelt pole vaja õppida. Hiljem tööle minnes, saavad alles aru, et on ikka vaja küll.

Andsin kolleegidele mõista, et kui on huvi ja vajadus minu abi järele, olen alati valmis. Kui ise ei oska, siis saan alati küsida oma kursusekaaslaste käest nõu. Minu eesmärk on innustada meie kooli õpetajaid rohkem kasutama IKT vahendeid oma tundides.

Sain selle nädalaga teha palju põnevaid ja huvipakkuvaid tegevusi, avastades koos õpetajaga keskkonna, mida ise poleks ilmselt vaadanud. Sain proovile panna oma haridustehnoloogilised oskused ja veendusin, et suudan motiveerida ja innustada õpetajaid ning vajadusel neid aidata. Väikese sammu arenesin kindlasti edasi, saades lisateadmisi ja oskusi.

Põhipraktika -1. ülesanne+eneseanalüüs

Ülesanne

Ülesande tähtaeg on 20.oktoober, kuid mina teen ülesande väikese hilinemisega. Minult paluti oma koolis tutvustada veebipõhiseid keskkondi, mida saaks kasutada õpetaja oma töös. Esitluse kuupäevaks sai 22. oktoober, seepärast väike hilinemine. Sellel nädalal panin kokku kava, mida plaanin tutvustada. Palju juhendeid on olemas Koolielu keskkonnas, siis lisaks juhendi lühiülevaatele, saan lisada ka näiteid erinevates ainetundides kasutatud keskkondadest ja seda tänu Marisele, kes lubas oma katsetusi  jagada. Kavas on kõigepealt tutvustada Google võimalusi, eelkõige Drive kasutamisvõimalusi ja lisaks veel ideekaarti tegemist loodusõpetuse tunnis, ajatelje koostamist ajalootunnis. Põnevad lingid on ka algklasside kunsti ja käsitöötundi ning matemaatikas  SketchUp programm ruumilise mõtlemise arendamiseks. Kuidas see kõik mul õnnestub, sellest lisan siia 22.okt.

Tutvustus kolleegidele tehtud ja nüüd edasi tundub mulle, et põhipraktika esimese ja teise ülesande täitmisega tegelen vaheldumisi.

Pärast minu esitlust suutsin nii mõneski õpetajas huvi tekitada ning hetkel tegelen vene keele õpetajaga Quizlet.com keskonna kasutamisega. Keskkond sai valitus sellepärast, et parandada õpilaste vene keele sõnavara. Keskkond võimaldab venekeelset sõna õppida kaardi pealt, seejärel kuulata, läbi kirjutada ja meelde jätta. Hiljem on võimalus teha läbi õpetaja poolt koostatud test, lisaks veel sõnapaare kokku panna  Scatter (eestikeelne sõna +venekeelne sõna). Kui on valitud õiged paarid, siis need kaovad. Kuna see ülesanne on mänguline ja käib aja peale, siis tekib klassis pingerida, kes kui kiiresti paarid kokku saab. Lisaks veel üks mänguline võimalus Race, kus ekraanile ilmub eestikeelne sõna ja õpilane kirjutab lahtrisse venekeelse vastuse. Selline sõnade õppimine peaks igati kaasa aitama parema tulemuse saavutamiseks.

Töötan koolis loodusainete õpetajana ja seepärast äratas keskkond minuski huvi. Selle abil saab õppida sõnu ja mõisteid ning seejärel õpitut kinnistada mistahes aines. Õpetaja koostas ise õppematerjali 6. ja 8. klassile, kuid siis vajas abi selles, kuidas saaks õpilased keskkonda lisada.. Kasutades Koolielus olevat juhendit, tegime klassid ja saime lingi, mida jagades saavad õpilased liituda klassiga, kas läbi gmaili või facebooki konto ning hakatagi õppima. Proovisime kogu tegevuse läbi, kus mina olin õpilase rollis. Nii saime ülevaate, mida õpetaja näeb ja kuidas konkreetselt õpilane liituda saab. Nüüd tuleb tegevus õpilastega läbi teha ning vaadata, kuidas neile meeldib selline õpikeskkond, kus kuuled sõnu ja saad neid ka mitmel viisil meelde jätta. Õpetajal endal aga tekkisid juba uued ideed materjalide koostamiseks ning tegeleb juba sellega.

Kogu see tegevus tuli mullegi kasuks, vaevalt oleksin vaadanud keskkondi, mille abil sõnu õppida. Selgus aga, et nii on võimalik mõisteidki õppida ja võib olla püüan oma aineski katsetada. Jälle uus ja huvitav kogemus juures, mida teistelegi hea tutvustada.

Huvi tekkis kohe teiselgi kolleegil, kellega leppisime kokku, et aitan tal läbi viia 3. klaasi kunstitunni arvutiklassis. Teeme seda uue veerandi algul ja vaatame, kuidas õnnestub. Keskkonnaks valime http://artpad.art.com/artpad/painter/  Loodan, et saame läbi viia ühe huvitava tunni.

Kokkuvõtvalt saan öelda, et veebipõhiseid materjale tutvustades õnnestus mul kolleege motiveerida uute ja huvitavate vahendite kasutamist õppetunnis.

 

III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid.

  • Ülesanne: Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:
  1. Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?
  2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

1. Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad.

Lähtudes teadmusjuhtimise protsessidest on võimalik teadmusjuhtimise süsteemid jagada kolme rühma:

  • teadmushõive ja teadmuse kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation systems), mis toetavad uue vaiketeadmise või väljendatud teadmuse loomise protsessi või sünteesi eelnevatest teadmmistest
  • teadmuse jagamise süsteemid ( knowledge sharing systems), toetavad protsesse, mille käigus väljendatud teadmus või vaiketeadmisi edastatakse teistele isikutele
  • teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems), toetavad protsesse, milles teatud isikud rakendavad teiste inimete teadmisi, kusjuures nad tegelikult ei ole neid ise omandanud või õppinud.

Teadmusjuhtimise süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega, milleks on informatsiooni ja teadmiste loomise ja jagamise paremaks muutmine. See omakorda tagab organisatsiooni  konkurentsieelise ja innovatsiooni.

Teadmusjuhtimise süsteemid 3

 

 

 

 

 

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena aga võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad  teadmusjuhtimist. Samuti võib teadmusjuhtimise tehnoloogiana vaadata sotsiaalse tarkvara vahendeid.

Teadmisi võidakse edastada nii teadmiste hoidlatega kui ka virtuaalsete kohtumispaikade – diskussioonibaasidega. Alustada võiks grupivara tõhusamast kasutamisest ning sinna juurde kuuluvatest diskussioonibaasidest ja virtuaalsetest tööruumidest.

Edukad firmad on üles ehitanud organisatsiooni mudeli, milles võetakse arvesse ettevõttes tekkinud eriomast oskusteavet. Ettevõtte konkurentsivõime suurendamiseks on püstitatud eesmärk tekkinud kogemuste ja oskusteabe rakendamine ettevõttes, töötajate koolituse ja täiendõppe abil.

2. Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate seos.

Kiire IKT areng avardab järjest rohkem ja  paremini luua uusi teadmisi. Seega uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldab kaasata suuremat hulka inimesi, kasutada virtuaalseid meeskondi ja teha koostööd erinevate organisatsioonide vahel. Selle tulemusena muutuvad kvaliteetsemaks ja mitmekesisevamaks teadmusjuhtimise mehhanismid. mis omakorda parendavad teadmusjuhtimise süsteeme ning protsesse. Selle tulemusena tekivad uued usaldusväärsed teadmised.

ITK vahendite rakendamine pole iseenesest teadmusjuhtimine, infotehnoloogial on teadmusjuhtimisele vaid soodne mõju. Infotehnoloogia ei loo teadmisi, küll aga on selle abil võimalik neid edastada ja talletada ning kogutud teadmisi levitada.

Teadmusjuhtimine eeldab, et organisatsiooni konkurentsieelist suurendavad tema teadmised. Konkurentsieelise saavutamiseks tuleb esmalt identifitseerida ning analüüsida olemasolevaid organisatsioonilisi teadmisi ning teadmisi sihtturu kohta. Et tulevikus säilitada konkurentsieelis tuleb aga luua uusi teadmisi.

  • Ülesanne: vali üks teadmusjuhtimise tehnoloogia ja iseloomusta põhjalikult selle kasutamise võimalusi teadmusjuhtimises.

Valisin arvutipõhise kommunikatsiooni, mille kaudu on palju võimalusi uusi teadmisi luua ja jagada. Sealjuures on võimalik kasutada erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid: Skype, blogimine, Google docs, mis võimaldavad teha ühistööd ja jagada omavahel kogemusi. Oma kursusega oleme saavutanud küll sellise sünergia, et omavaheline suhtlus toimub pidevalt Skypes, kus püüame üksteist aidata ja jagada uut informatsiooni.

Kuna enamus õppetööst toimub oma blogis ülesannete lahendamise ning õpitu reflekteerimise kaudu, siis meie grupis on tavaline, et kommenteerime üksteise blogisid ja loeme neid ning läbi selle suudame rohkem informatsiooni saada. Selle protsessi käigus loome enda jaoks uusi arusaamu ja teadmisi, mida saame edastada kolleegidele koolides, kus töötame. Protsess iseenesest on arendav ja seda saaks edukalt kasutada ka teistes organisatsioonides uute teadmuste loomiseks.

Lisanduvad videoseminarid haridustehnoloogidele, kus taas vahetatakse kogemusi ja püütakse leida uusi lahendusi, mida oma töös kasutada.

Kasutatud kirjandus:

1. III mooduli materjalid. Loetud aadressil https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/754406/mod_resource/content/1/Moodul%203.%20Sissejuhatus.pdf

2. Teadmusjuhtimise tehnoloogiad. Loetud aadressil:http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/166_teadmusjuhtimise_tehnoloogiad.html

 

 

 

Põhipraktika 1.nädala reflektsioon

Ülesanne

Põhipraktika esimene nädal on läbi ja püüan tehtut analüüsida. Sellel nädalal keskendusin rohkem oma magistritöö peale ja sain valmis küsimuste lehe ja töölehe. Nüüd vaatame need koos juhendajaga üle. Küsitlus tuleb läbi viia II veerandil Raplamaa koolides. Seejärel peaks jääma piisavalt aega andmeid analüüsida.

Sel nädalal toimus üle-eestiline e-viktoriin Moodle keskkonnas, kuhu suunasin ka oma õpilasi. Minu rõõmuks olid tulemused päris head. Eelnevalt olin registreerinud oma kooli 7. klassi õpilased Targalt internetis võistlusele. Sellel nädalal saadeti juhend ja ajakava, kus võistlus toimub ning mida on vaja selleks teha. Nüüd tuleb hakata tegelema võistkonna ettevalmistamisega 10.detsembril toimuvaks võistluseks. Loodan, et saan oma teadmisi rakendada ja meil saab koos tore olema.

Minu seniseks eesmärgiks on olnudki võimalikult palju õpilastele anda lisategevusi väljaspool kooli, kus nad saaksid oma oskusi proovile panna. See on põhjuseks, miks innustan neid osalema erinevatel võistlustel ning Targalt internetis võistlusel osalemine on mulle endalegi uus kogemus. Ootan huviga, mida see endaga kaasa toob.

Vaatluspraktika eneseanalüüs

Ülesanne asub siin

Kuna töötan õpetajana, mitte haridustehnoloogina, siis püüan igati arendada oma haridustehnoloogilisi pädevusi. Kõige suurem muudatus minu elus oli astumine Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppesse. Tänu sellele sammule on minu areng olnud üsna suur. Eelmisel aastal läbitud kursused andsid palju uusi teadmisi ja arusaamu ning hea ülevaate nii suletud kui ka avatud õpikeskkondadest. Lisaks sai käsi valgeks tehtud erinevate juhendite koostamisega (videojuhend, veebipõhise vahendi kasutusjuhend jne.). Olen valmis uusi kogemusi omandama ning kui uus on huvitav, püüan alati mõnda kolleegi sellega nakatada. Olen olnud nõuandjaks, kui kellegi abi vaja ja oskan aidata.

Oma vaatluspraktika viisin läbi Tallinna Reaalkoolis just sellepärast, et eelmised kogemused innustasid huvi tundma erinevate võimaluste rakendamisest õpetamisel. Seegi kord oli üsna õpetlik ning arendav minu jaoks ning on vaid aja küsimus, kus ja millal üritan koolis oma kogemusi ja oskusi rakendama hakata. Proovisin seda juba Moodle keskkonna sisseviimisega, kuid seni on see väga aeglane protsess olnud. Ma pole aga veel lootust kaotanud. Plaanis on kolleegidele teha üks veebipõhiste vahendite tutvustus sügisesel koolivaheajal (22.okt.), mistõttu minu järgmine sissekanne hilineb pisut.

Õppimine Tallinna Ülikoolis on siiani olnud arendav ja innustav, seda tänu toredatele kursusekaaslastele, kelle käest on alati võimalik abi saada ja nõu küsida, kui selleks tekib vajadus.

Vaatluspraktika ülesanne-praktiseeriva haridustehnoloogi analüüs

Ülesanne asub siin

Oma vaatluspraktika sain läbi viia Tallinna Reaalkoolis, kus olen käinud eelnevalt erinevatel koolitustel. Mulle on juba varasemast ajast muljet avaldanud selle kooli innovaatilisus IKT vahendite kasutamises ja just kogu kooli ulatuses. Tekkis huvi teada saada, kuidas on see kõik võimalik.

Reaalkooli haridustehnoloog tegeleb koolis väga paljude asjadega, olles veel ka e-kooli administraator. Külastuspäeval oli just käimas projekt “Teadlaste öö” ning selle raames korraldati Reaalkoolis töötubasid, mida aitas haridustehnoloog koordineerida ja varustada vastavalt vajadusele. Tema ülesandeks on ka kooli kodulehe administreerimine ning sellel päeval oli vajadus parandada kooli lastevanemate üldkoosoleku esitlust, mis ka koheselt korda tehti. Koolitajana on Tiia Niggulis hästi rahulik ja asjalik. Tean seda eelnevast kogemusest, kuna olen käinud tema Moodle koolitusel, kust sain isegi innustust oma kooli Moodle keskkond sisse tuua. Reaalkoolil on see keskkond kooli serveris, mis ühelt poolt annab eeliseid, teiselt mitte, sest tehnilised uuendused tuleb kõik ise teha.

Moodle keskkond on koolis sisse seatud sellisena, et ühe aine õpetajad saavad oma aine kursusele kõik ligipääsu. Selle tulemusel tekib ühine kursus, mida vastavalt vajadusele täiendab see õpetaja, kes parasjagu õpetab. Ehk näide eelkooli kohta: kuna eelkoolis on 6 klassi, keda paralleelselt õpetab 6 õpetajat, siis kogu eelkoolis kasutatav materjal on pandud  Moodlesse, mida siis õpetajad kasutavad vastavalt oma soovile. Sellisel juhul ei teki olukorda, kus lapsevanem sooviks/tahaks oma last teise õpetaja juurde viia, sest tema materjalid tunduvad huvitavamana ja paremana. Aineõpetajate koostöös paraneb kindlasti kursuse kvaliteet, sest tekib ühisloome, kus jagatakse omavahelisi teadmisi ja kogemusi, mille tulemusest saavad kasu eelkõige õpilased.

Koolis toimub tihe koostöö ka erinevate aineõpetajate vahel ning kooli õppekavas on ained omavahel lõimitud. Õpilasetele antakse teha töid, mis puudutavat erinevaid aineid ning vastavalt saadakse töö eest mitu hinnet, vastavalt ainele.

Lisaks on kasutusel olnud veel mõned keskkonnad, kuid need on kas tasuliseks läinud või arendamine lõpetatud (Addobe Connect PRO, Rel.An).

Vahendite nimekiri on kartustäratav ja kadedaks tegev, aga tuleb olla õigel ajal õiges kohas ja kõik saab võimalikuks. Olemas on suur sülearvutiklass (38 kohta), mida saab teisaldada vastavalt vajadusele ja väike iPadi klass (30 tk), igas klassis on interaktiivne tahvel ja projektor. Lisaks võimalik kasutada kiirvastamispulte (SMART väike, PROMETHEAN). Kuna nende kasutus oli väike, siis viidi koolis läbi konkurss oma õpetajatele pultide kasutamise ja Moodle testide koostamisest. Konkursile laekunud materjalid on nüüd kättesaadavad kõigile õpetajatele koolis.

Palju vahendeid on saadud Tuleviku Kooli projektide kaudu, sealhulgas Vernieri seadmed loodusainetes kasutamiseks. Lisaks CNC pingid ja 3D modelleerimine tehnoloogiaklassi, LEGO MINDSTORMS NXT robotid ja Husqvarna tikkimismasin.

Kogu kooli info ja dokumentatsioon liigub interaktiivselt ja on enamuses üleval kooli kodulehel ning kättesaadav kõigile, kes omavad ligipääsu. Õpetajad  kasutavad kiireks omavaheliseks suhtluseks Outlooki, kus asub ka koooli üldtööplaan, mida vajadusel täiendatakse. Kogu õppetööd puudutav aruandlus ja õppetöö korraldus toimub elektrooniliselt. Vilistlaste poolt tehtud programmi VARU abil toimub ruumide broneerimine, sülearvutite tellimine klassi. Seal asub ka varade register. Õpilaste ajaveebid klasside kaupa kooli kodulehel, et kujuneks välja kroonika. Kogu info ongi olemas kooli kodulehel, kus ka vilistlaste andmebaas, mida vilistlased saavad vajadusel ise muuta (oma andmeid).

Muljet avaldas ka puutetundlik tunniplaan õpetajate toas, kust võimalik vaadata tunniplaani ruumide, klasside ja õpetajate kaupa. Õpilased näevad koridoris olles ekraanilt neile vajaliku info. Raamatukogus on kasutusel programm TAAT.

Tallinna Reaalkoolis kasutatakse erinevaid nõustamistehnikaid, vastavalt vajadusele kas grupinõustamist või individuaalset, kaasates ka eksperte kui vaja.

Reaalkooli haridustehnoloog on üks  igal sügisesel koolivaheajal toimuva IKT konverentsi korraldajatest.

Oli igati hariv, innustav ja motiveeriv praktikapäev.

 

 

 

II moodul: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid.

Ülesanne 1. Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjekt ning analüüsi esitatud käsitlusi.

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti

  • teadmusjuhtimise protsessid
  • teadmusjuhtimise süsteemid.

Ühiskonnas toimuvate protsesside ja arengute mõjul on teadmusjuhtimine samuti pidevas muutumises, muutudes üha olulisemaks organisatsiooni strateegiliseks ressursiks. Lisaks mõjutab teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme

  • infrastruktuur
  • mehhanismid
  • tehnoloogiad

Teadmusjuhtimise tsükkel kirjeldab seda, kuidas organisatsioonis teadmised määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse. On loodud erinevaid mudeleid, milles on püütud järjestada teadmusjuhtimise protsesse.

Võrreldes erinevaid käsitlusi, on võimalik reastada teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:

  • teadmuse kogumine ja teadmusloome (capture and creation)
  • teadmuse jagamine ja levitamine ( knowledge sharing and dissemination)
  • teadmuse omandamine ja rakendamine ( knowledge acquisition and application)

Oluliseks kujunevad nii vaike- kui ka väljendatud teadmiste erinevad vormid, sealjuures nende teadmiste jagamine erinevatel tasanditel. See kõik aitab kaasa organisatsiooni teadmuse loomisele ja innovatsioonile.

Üheks olulisemaks peetakse SECI mudelit (1991), mis näitlikustab vaikiva ja väljendatud teadmiste dünaamilist vastastikust toimet ning sellest lähtuvalt võime eristada nelja teadmusloome mustrit:

  • sotsialiseerimine (vaikiv > väljendatud)
  • eksternaliseerimine (väljendatud > väljendatud)
  • kombineerimine ( väljendatud > vaikiv)
  • internaliseerimine (vaikiv > vaikiv)

See mudel on võetud aluseks organisatsioonilisele õppimisele. Organisatsioonis on teadmusjuhtimises oluline erinevate struktuuriüksuste ja indiviidide haaratus nii vertikaalsesse kui ka horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessi. Nende protsesside tõhusaks toimimiseks on vajalik teadmusjuhtimise infrastruktuur, mis sisaldab 5 komponenti:

  • organisatsioonikultuur
  • organisatsiooni struktuur
  • organisatsiooni informaatiline infrastruktuur
  • üldteadmised
  • füüsiline keskkond

Organisatsioonikultuur on oluline komponent, mis toetab või takistab teadmusjuhtimist. Organisatsioonikultuuri kujundamisel on küllaltki oluline roll juhtkonnal, tagades organisatsiooni edukuse või ebaedu.

Organisatsiooni struktuur määrab võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine.

Infotehnoloogiline infrastruktuur on teadmusjuhtimise oluliseks mõjutajaks organisatsioonis. Seda võib vaadelda kui andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumit, hõlmates organisatsiooni kõiki infosüsteeme.

Füüsiline keskkond (hoonete disain, asukoht, suurus,tööruumide tüübid jms.) võib soodustada teadmusjuhtimist pakkudes töötajatele võimalusi kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi.

Teadmusjuhtimine on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega, mille tulemusel peaks organisatsioon paremini toimima, et tagada edu. Tänapäeva infokülluse juures on oluline õige info selekteerimine ja selle rakendamine. Konkurentsis püsimiseks on olulisel kohal meeskonnatöö ja kaasaegne koolitus/enesetäiendus.

Mõned soovitused eduka organisatsiooni toimimiseks muutkem organisatsioon

  •   teabe- ja teadmisküllaseks
  •   teadmisi loovaks ja tootvaks
  •   õppivaks

Lisaks tuleks kõik jõud rakendada organisatsiooni eesmärkide elluviimisele vältides vigu.

Tehnoloogiline hüpe on kaasa toonud ka teadmusloome hüppelise kasvu, kusjuures oluline tähtsus on organisatsioonilisel õppimisel. Kui õppivat organisatsiooni peetakse pigem kultuuriks või mudeliks, mille alusel õppimise protsessi soodustada, siis organisatsiooniline õppimine tähtsustab indiviidi ja tema suhtlemist ning arenemise soodustamist koostöös teiste indiviididega, mille tulemusena saab kasu eelkõige organisatsioon tervikuna. Läbi tehnoloogia avarduvad võimalused veelgi.

Kasutatud kirjandus:

1. Virkus, S. (2013) II moodul:teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid.

Loengukonspekt https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891

2. Teichmann, M. (2000) Teadmusjuhtimine. Loetud aadressil: http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/digi/teadmiste_juhtimine1.htm

3. Ainso, M. (2010) Teadmushalduspraktikate kasutamine õpetajate professionaalses arengus. Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi magistritöö