Praktika eesmärgid ja ootused.

1.ülesanne


Praktika on ette nähtud nii vaatlus- kui põhipraktikana, siis esmalt valisin vaatluspraktika kohaks Tallinna Reaalkooli. Olen seal aineõpetajana eelnevalt mitmelgi korral käinud ja mind huvitas põhjalikumalt teada saada, kuidas on  selles koolis IKT vahendid õppetöösse kaasatud. Vaatluspraktika teen Tiia Niggulise juures.

Põhipraktika kavatsen läbi viia Juuru Gümnaasiumis, samal põhjusel, mis kaasõppijatelgi, töötan selles koolis.

Eesmärgiks on praktika siduda oma tööga ja innustada kolleege rohkem kasutama võimalusi, mis olemas. Juba on plaanis sügisesel koolivaheajal tutvustada ühel sisekoolituse veebipõhiste vahendite kasutamisvõimalusi õppetöös. Lisaks on eesmärgiks sooritada kõik etteantud praktikaülesanded vastavalt kavale:

  1.  õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud ( tähtaeg – 20. oktoober)
  2.  haridustehnoloogiline nõustamine (tähtaeg – 02. november)
  3.  õppedisain (tähtaeg – 17. november)

Praktika käigus tegelen ka magistritöö jaoks vajaliku materjali kogumisega. Kuna minu magistritöö eeldab koolides läbi viidud küsitlust koos praktilise tegevusega, siis hetkel tegelen küsimustiku ja töölehtede koostamisega, et saaks küsitluse läbi viia II veerandil.

Praktika ajal püüan eelneval aastal õpitut rakendada oma koolis ja analüüsida  õnnestumisi ning ebaõnne, kui midagi ei toimi. Kokkuvõttev aruanne saab valmis 15.detsembriks.

I moodul: Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus.

Ülesanne 1. Loe läbi I mooduli materjalid ja kujunda teatud käsitluse põhjal oma argumenteeritud lähenemine.

1. Teadmusjuhtimise mõiste ja olemus. 

Teadmusjuhtimine (knowledge management) hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse.

Teadmusjuhtimise mõiste võeti kasutusele juba 1980-ndate aastate teisel poolel Karl Wiigi poolt. Laialdlasem levik toimus aga 1990-ndatel aastatel, kui hakati korraldama erinevaid üritusi ja loodi meediavaäljaandeid, kus käsitleti teadmusjuhtimist. Selle tegevuse käigus püüti teadmusjuhtimist kui mõistet defineerida, mille tulemusel eksisteerib palju erinevaid lähenemisi. Eelpool toodud definitsioon on üks võimalikest. Teadmusjuhtimise olemus on muutunud koos ajaga ja ühiskonnas toimunud muutustega.

Teadmusjuhtimise käsitlusi on palju ja ühtne määratlus puudub. Käsitlused varieeruvad autoriti ja koolkonniti. Näiteks võib teadmusjuhtimist vaadelda järgmistest seisukohtadest:

  • tehnotsentristlik: keskendub tehnoloogiatele, ideaaljuhul neile, mis hõlbustavad teadmiste jagamist või suurendamist, sageli tehnoloogiatele, mis töötlevad keerulist informatsiooni
  • organisatsiooniline: kuidas peab organisatsioon olema üles ehitatud, et toetada teadmistega seotud protsesse, millised organisatsioonid toimivad kõige paremini ja milliste protsessidega
  • ökoloogiline: inimeste, identiteedi, teadmiste ja keskkonnaga seotud tegurite tunnetamine keeruka kohanemissüsteemina.

2. Teadmusjuhtimise konseptsiooni areng ja selle peamised esindajad.

1996 ja 1997 a. olid olulisemad, mis mõjutasid teadmusjuhtimise arengut, eelkõige

  • Thomas A. Stewart`i artiklite seeria ajakirjas Fortune (Stewart  1993, 1995), ja
  • Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi (1995) raamat The Knowledge Creating Company.

Nonaka ja Takeuchi (1995) defineerivad teadmistepõhist organisatsiooni tema võime kaudu kohanduda muutuvale keskkonnale luues uut teadmust, seda organisatsiooni liikmetega efektiivselt jagades ning rakendades seda organisatsiooni edukaks toimiseks.

Kui algul võib teadmusjuhtimist käsitleda individuaalsete teadmiste kogumina, siis sellest koos ühiskonna arenemisega, tekib vajadus juba teadmiste ja kogemuste vahetamise järele ning infoühiskond toob kaasa kiiremalt kulgeva ja mahukama infohulga, mis tingib uut lähenemist teadmuste loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks.

Nonaka (1991) leiab, et teadmistepõhise firma peamine eesmärk on pidev innovatsioon ning teadmusjuhtimine võimaldab organisatsioonil püsida ja vastata kiirelt muutuva keskkonna väljakutsetele.

Lisaks eelnevale on konspektis ka välja toodud mõned olulisemad sündmused teadmusjuhtimise arengus, mis toimusid aastatel 1958-1998.

3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused.

Eristatakse kolme selgelt erinevat teadmusjuhtimise etappi:

I arenguetapp – seotud eelkõige infotehnoloogiaga.Organisatsiooni edukaks toimetulekuks on olulised informatsioon ja teadmised.peamised märksõnad olid “parim kogemus” (best practice) ja “kogetud õppetunnid” (lessons learned).

II arenguetapp – tunnetati inimressursside olulisust ja lisandus kultuuridimensioon. Olulised märksõnad “õppiv organisatsioon” ja “vaiketeadmised” ning “praktikakogukonnad” (communties of practice ).

III arenguetapp – oluliseks kujunesid otsisüsteemid. Märksõnadeks olid sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad.

4. Teadmusjuhtimise lähtealused seosed teiste teadusvaldkondadega.

  • Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli
  •  Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises
  •  Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega,
juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga
epistemoloogiaga, eetikaga, jne.

5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused.

Infojuhtimine – informatsiooni tõhus haldamine ja juhtimine, kus on oluline

  • infovajaduse väljaselgitamine
  • info hankimine erinevatest allikatest
  • info organiseerimine
  • info säilitamine kiire leitavuse ja kasutamise tagamiseks
  • infotoodete ja -teenuste arendamine

Teadmusjuhtimine – keskmes on teadmised/teadmus, mis on lahutamatult seotud inimestega, võimaldades neil efektiivselt tegutseda vastavalt organisatsiooni eduka toimimise vajadustele.

Tänapäeval kasutatakse tihti neid mõisteid koos, sest mõlemad on olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

6. Teadmiste tüpoloogia.

1987.a. pakkus Zeleny välja teadmiste või informatsiooni hierarhia või teadmiste püramiidi nn. DIKW mudeli, mis illustreerib ideed, et faktid, mis on mõtestatult organiseeritud moodustavad andmed, informatsiooni, teadmised ja lõpuks teadmuse.

Teadmiste püramiid on saanud aga terava kriitika osaliseks, kuna kriitikud väidavad, et sellised mudelid jätavad mulje nagu oleks iga järgnev tasand eelmisest olulisem. Teatud olukorras võib iga tasand olla äärmiselt oluline.

Russell Ackoff, süsteemiteoreetik ja organisatsiooniteooria professor, väidab, et võib eristada 5 kategooriat:

  • Andmed (Data): sümbolid
  •  Informatsioon (Information): Andmed, mis on töödeldud nii, et nad oleksid sobivad kasutamiseks; vastavad küsimustele “kes”, “mida”, “kus”, ja “millal”
  • Teadmised (Knowledge): andmete ja informatsiooni kasutamine; vastab küsimusele “kuidas”
  • Arusaamine (Understanding): vastab küsimusele “miks“
  • Tarkus (Wisdom): hinnatud arusaamine.

7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad.

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

  • Parim kogemus või hea praktika (Best Practices)
  • Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory)
  • Praktikakogukonnad (Communities of Practice)

Interneti arenguga lisandus uusi abivahendeid, sh e-õpe, veebikonverentsid, koostöötarkvara, sisuhaldussüsteemid, firmade kataloogid, meililistid, viki-veebilehed, blogid ja muud tehnoloogiad. Kõik abistavad tehnoloogiad avardavad töötajate päringuvõimalusi, andes samas suuniseid konkreetsete eesmärkide saavutamiseks või meetmete rakendamiseks. Teadmiste juhtimine areneb koos koostöörakenduste, visuaalsete abivahendite ja muude tehnoloogiate arenguga. Alates ajast, mil elanikkond ja äriringkonnad võtsid omaks interneti, on intensiivistunud loominguline koostöö, õppe- ja teadustegevus, e-kaubandus ning kiirteavitamine.
On olemas ka mitmeid teadmiste juhtimise organisatsioonilisi vahendeid, sh praktikarühmad, arutelud enne ja pärast tegevust ning selle ajal, kolleegide abistamine, teabesüsteemid, koolitus, juhendamine jne.

Ülesanne 2   Loe läbi üks  artikkel ja analüüsi seda.

Valisin lugemiseks ja analüüsimiseks artikli Liiv, I. ja Kalle, E. (2005). Teadmisjuhtimine.

Kuna ühiskonna paradigma on muutumas üha rohkem teadmispõhise majandusühiskonna suunas, siis järjest olulisamaks muutuvad dünaamilised teadmised.

Inimesel on kaasasündinud võime tajuda, mõista ja hinnata olukordi nn. terve mõistus, mis muutub aja jooksul tugevamaks ja arenenumaks. Lisades sellele kogemused võib saavutada intelligentsuse, mis on inimese võime teadmisi omandada ja kasutada. Läbi sellise arengu paraneb teadmiste kvaliteet.

Liites inimeste üksikteadmised, kujunevad organisatsiooni kollektiivsed teadmised, mis on olulised edukaks toimimiseks. Pideva paradigma arengu järgi on üheks olulisemaks ressursiks kujunemas töötajate varjatud teadmised, kuigi neist suur osa jääb kasutamata kuna on teadvustamata.

Infojuhtimise käsitluse kasutavad autorid faktid-andmed-informatsioon kombinatsiooni, tuues välja võimalused, mille kaudu töötajad saavad kasutada teaduse ja tehnoloogia saavutusi.

Edasi toimub progress andmetelt- infole- teadmistele. Autorid kasutavad selle edasiandmiseks erinevaid teadmiste hierarhiaid (H.Ortmann, D.Tobin, M.Awad, Beckman) ja teadmiste struktuure (EE9). Tutvudes erinevate autorite käsitlustega teadmisest ja informatsioonist,saame teada informatsiooni olulisusest teadmiste kujundamisel. Samas tekivad teadmiste kasutamisel erinevate ülesannete lahendusel kogemused, mis on efektiivsemad ainult teoreetilistest teadmistest lähtudes.

Infojuhtimises on oluline selle õigsus ja kasulikkus. Info jagamise põhimõtteks on tekitada töötajais kindlusetunnet, millega kaasneb motivatsioon. Mida rohkem töötajad on kaasatud firma tegevusse ning mida rohkem nad saavad selles kaasa rääkida, seda tugevam ja edukam on organisatsioon.

Toimub progress: andmed-informatsioon-teadmised.

Teadmisvarad, mis inimesed on omandanud, moodustavad informatsiooni, vaimsete võimete ja vilumuste hoidla. See hoidla täieneb ning kasvab sõltudes keskkonnast (päritolust, haridusest, kultuurikeskkonnast).

Peamised järeldused ja soovitused:

  • Teadmised on kui kaup, mille järele on nõudmine ja mida pakutakse, seepärast peaksid organisatsioonid omama ülevaadet oma teadmiste pagasist (nii subjektiivsetest kui ka objektiivsetest teadmistest)
  • Oluline osa on kogemustel ja arusaamal, et varjatud teadmisi antakse edasi vahetult õpetajalt õpilasele
  • Üleminekul teadmispõhisele majandusele suureneb teadmiste osatähtsus konkurentsitegurina

Artikkel avab rohkem teadmusjuhtimise olemust, on heaks ja arusaadavamaks lisalugemiseks konspektile.