Rühmatöö: haridusasutuse evalveerimine.

Rühma kuulusid Piret Joalaid, Helle Kiviselg ja Meelis Pernits

Valisime oma rühmatööks ühe Tallinna keskkooli ja evalveerimise aluseks järgmised elemendid:

  • kooli arengukava,

  • IKT infrastruktuuri (sh raud- ja tarkvara),

  • IKT arenguplaani ja -visiooni,

  • IKT kasutust asutuses, sh

  • arvutiklassi kasutamist, sh mittekasutamise põhjusi.

 

Fookuses olid järgmised aspektid:

  • Milline on hetkel IKT olukord koolis?

  • Kas IKT abil toetavad tegevused on vastavuses kooli potentsiaalsete võimalustega ja normatiivsete IKT kasutamise nõuetega?

  • Mis on puudu?

Töö sisendiks olid rühma poolt läbi viidud

  • intervjuud,

  • dokumendianalüüs,

  • vaatlus.

Kasutada olid ka mõned varasemad küsitlused.

Rühmatöö etapid

1. etapp: otsustasime, mis kooli uurime. Valituks osutus üks Tallinna keskkool, mida teavad kolmest rühmaliikmest kaks.

2. etapp: seadsime eesmärgiks uurida selle kooli IKT rolli ning valisime uurimisküsimuseks “Milline on IKT roll kooli õpikeskonnas?”

3. etapp:

  • andmete kogumiseks kasutasime kooli arengukava, arvutiklassi broneerimise keskkonda, intervjuusid ja vaatlust,

  • kaasasime organisatsioonist vastajaid nende õpetajate hulgast, kes ei kasuta arvutiklassi,

  • vaatlesime organisatsiooni struktuuri, IKT-vahendite hetkeolukorda ja kasutust, sh eraldi arvutiklassi kasutust,

  • intervjueerisime õpetajaid

  • arutlesime ja analüüsisime intervjuu tulemusi, IKT abil toetatavaid tegevusi, sh lähemalt info liikumist, mis on puudu,

  • tegime järeldusi ja ettepanekuid ning

  • esitlesime tulemused kirjalikult esitlusena Google Docsis.

Lisaks tegime Google Docsi esitluse, mida ei avalikusta, vaid jagame asjaosalistele.

Kodutöö: Õppematerjal

Tunnikavade ülesande juures oli kolmas tunnikava, kus õpilased koostasid pildiseeriat koos viktoriiniga. Tegelikult on mitmeid muidki võimalusi piltidest kokku panna kas fotojutustust, -albumit vms. Mina tegin keepsy.com keskkonnale eestikeelse juhendi, mille avaldasin Koolielu portaalis. Avaldamise juures lisasin juhendile maksimaalselt metaandmeid ja sidusin oma töö kõikide võimalike ainetega ning kooliastmetega, mida keskkond toetab. Tegelikult sain hea kogemuse ja lisaks ootusärevuse, sest iga uue ainega lisandus kohe ka vastava aine moderaator. Lõpuks oli neid kokku kuus. Sealjuures hakkas mind huvitama, kui kiiresti mu töö üle vaadatakse, kuid juba järgmisel päeval oli sõnum, et minu materjal on avaldatud ja siin ta asubki.

Samas olen just digitaalsete õppematerjalide kursusel läbinud õppematerjali kvaliteedi teema ning seoses sellega uurinud kvaliteedi hindamise mudeleid, siis oli ka väike ootusärevus-kas töö vastab nõuetele ja avaldatakse. Sain positiivse kogemuse ning motivatsiooni tulevikuski oma materjale avaldada.

 

Kursuse tagasiside ja enesehinnangu reflektsioon.

Kursuse alguses koostatud õpilepingus tõin välja, mida ootan kursuselt ja seadsin sellega seoses eesmärgid. Nüüd kursusele tagasi vaadates, võin öelda, et kursus vastas minu ootustele. Digitaalsete õppematerjalide kursuse käigus sain teada üsna palju uut. Lisaks sellele, kuidas koostada e-kursust ning seda võimalikult hästi, sain teada uutest vahenditest, millega saab õppematerjale koostada ning vahenditest, mille abil saab tehtut levitada. Õpilepingus lootsin, et kursuse lõpuks on tekkinud kuvand, kuidas koostada põnev, hariv ja tulemuslik e-kursus. Minu lootus täitus, sest saingi teada palju uut ja inspireerivat. Oma eesmärgid ma täitsin samuti, kuigi õpilepingusse panin kirja seotust erinevate õpikeskkondadega, siis on mind tegelikult kogu aeg huvitanud  hariva ja õpilaste ainealaste teadmiste põnevamaks ja huvitavamaks tegeva kursuse loomine ja selle teadmise sain. Lisaväärtuse andsid autoriõiguse ja viitamise teema läbitöötamine.

Olles kursusel piisavalt aktiivne osaleja, sain seetõttu enesearengus palju juurde, samas kasutasin ka kõiki olemasolevaid võimalusi ja vahendeid.

Hindamise juurde asudes, olen kursuselt saanud positiivse kogemuse ja tänase päeva seisuga on kõik tööd tehtud, mis kursusel vaja teha oli. Edasi püüan oma töös luua ja kasutada/katsetada, kas saan õpilastele sära silma ning kas õnnestub saavutada oma ainetes läbi selle paremaid tulemusi, mille kohta saab hinnangu anda hiljem.

Kokkuvõtteks saan ainult tugineda positiivsele õppekogemusele ja öelda, et minu jaoks kursus täitis minu eesmärgid, lootused ja ootused.

 

 

Õppematerjalide kvaliteet.

Seitsmenda teema ülesanne.

Sel korral oli teemaks õppematerjalide kvaliteet, mis on materjalide koostamise juures küllaltki oluline. Olen ise teinud materjale nii LeMill keskkonnas kui ka Koolielus. LeMIllis puudub moderaator, kes kontrolliks materjali kvaliteeti. Selles keskkonnas lisab koostaja oma metaandmed ise ning põhimõtteliselt peale avaldamist, hakkab materjal elama oma elu ehk kõigil on võimalik teha täiendusi, kuid see süsteem väga ei toimi. Tegelikult ei ole isegi valmis kellegi teise loodut torkima, mis ilmselt on omane eestlastele. Olen otsinud sealt materjale lisaks, kuid selliseid, mis huvi ärataksid, on siiski vähe. Koolielus seevastu on materjalide kvaliteet tunduvalt paranenud peale ainemoderaatorite kaasamist ning isiklikult kasutan sealt keskkonnast palju esitlusi just geograafiatundides. Olen veidi laisavõitu, seepärast kui leian huvitavate piltidega hea slaidiesitluse, siis miks mitte seda kasutada ja aega säästa sellelt, et ei pea ise tegema. Juurde rääkida saan ju alati seda, mida vajalikuks pean.

E-kursuste kvaliteet on mind viimasel ajal palju huvitanud ning sain üht-teist kasulikku teada e- Õppe Arenduskeskuse juures on olemas kvaliteedi töörühm, kes on välja töötanud abimaterjalid õpiobjektide ja e-kursuste kvaliteedi hindamiseks ning juhendid nende koostamiseks, et tagada kvaliteet. Kvaliteetse e-kursuse juhendis on olemas viis osa, mille lõpus on kvaliteedile vastavuse kriteeriumid ära toodud. Need osad on kõik vajalikud ning järgmised.

1. Analüüs

2. Õppeprotsessi kavandamine

3. Kursuse väljatöötamine

4. Kursuse läbiviimine

5. Kursusele hinnangu andmine.

Sellele eelnevalt peab aga kursus olema läbi mõeldud: mis on eesmärgid, mida tahetakse saavutada,  milliseid õppematerjale kasutada, millised tegevused läbi viia, kuidas hinnata ning tagasidestada. Õppija jaoks on oluline saada tagasiside, kas ta on õigel teel. Kursuse kirjelduses peaks kirjas olema, millised on eduka läbimise tingimused ning hindamise kooskõlastatus soovitud õpitulemustega. Arvan, et tulemusliku e-kursuse loomisel oleks kasulik tutvuda e-Õppe Arenduskeskuse juhendmaterjalidega ning soovitud tulemusteni jõudmine oleks lihtsam.

Meie rühmatöö, mida hindasin, seisnes GLO Makeri juhendi koostamises, mis on hea vahend koostamaks e-kursust või õpiobjekt, kuna pakub päris mitut erinevat õpimustrit. Hindasin meie rühmatööd  Koolielu hindamismudeli järgi.

SISU- 11 punkti

1. Teema terviklik käsitlus- 3 punkti.

2. Õpijuhend- 2 punkti, sest komponendid oleks võinud lahti seletada.

3. Faktiline õigsus- 3 punkti.

4. Motiveeritus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine- 3 punkti.

TEHNILINE TEOSTUS- 11 punkti

1. Struktuur ja liigendatus- 3 punkti.

2 .Materjali maht, vorming ja ühilduvus- 2 punkti, plussid ja miinused.

3. Kujundus- 3 punkti.

4. Tehniline korrektsus- 3 punkti.

AUTORLUS- 7 punkti

1. Autorlus- 4 punkti. Lisaks 3 punkti, sest materjal sisaldab vähemalt 75% originaalmaterjale.

Kokku 29 punkti, mis tähendab Koolielu hindamismudelile, et töö vastab kvaliteedinõudele ning selle võiks esitada avaldamiseks. Seega peakski töö esitama Koolielu portaali, kus lisanduks uus töövahend õppematerjalide koostamiseks.

Lugesin  artiklit “A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources” (Leacock & Nesbit, 2007), kus on antud ülevaade LORI (The Learining Object Review Instrument) 9-osalisest kvaliteetraamistikust. Iga osa lõpus on antud 1-5 skaalas hindamiskriteeriumid ja need osad on:

1. Sisu kvaliteet – see on eriti oluline vältimaks valearusaamade tekkimist õpitust.

2. Õppe eesmärkide ühtlustamine – kas õppimise eesmärgid, tegevused, hindamine ja õppija omadused on vastavuses. Õppe eesmärgid peaksid olema selgesõnalised ja arusaadavad.

3. Tagasiside ja kohandumine – tagasiside on õppijale oluline, et õppeprotsess oleks efektiivne.

4. Motivatsioon – õpiobjekt peaks motiveerima õppijat ja äratama huvi. Liiga lihtne või liiga keeruline ülesanne võib motivatsiooni pärssida. Ülesanded peaksid olema eesmärgile ettenähtud tasemel.

5. Disain – sobiv ja mitmekesine esitlusvorm aitab kaasa õppimisele eesmärgi saavutamisel.Esitluselemendid peaksid omavahel sobima (nii verbaalne kui ka visuaalne).

6. Kasutatavus – õpiobjekt peaks andma selgeid juhiseid ja kasutajaliidese abi suunates õppijat.Mida paremini navigeeritav ja arusaadavam, seda paremad tulemused.

7. Juurdepääsetavus – materjal peaks olema kättesaadav ka puuetega ja mobiilsetele õppijatele, selleks soovitav kasutada erinevaid tehnilisi vahendeid.

8. Korduvkasutatavus – materjale võimalik kasutada erinevates õpikeskkondades ning erineva taustaga õppijate poolt. Korduvkasutatav õppematerjal nõuab läbimõeldud kava.

9. Standardid – kas õpiobjekt vastab rahvusvahelistele standarditele. Vajalik metaandmete olemasolu, mille alusel hea otsida objekti. Mida rohkem metaandmeidolemas, seda kõrgem kvaliteedihinne.

Kuna infotehnoloogia annab uued võimalused õppematerjalide kasutamiseks, siis peab arenema ka nende kvaliteedi kontrollimine. Muutunud on ka õpetamine – heuristiline lähenemine, mis annab probleemi lahendamiseks meetodi või reegli, kuid ei anna valmis lahendust. LORI abil hindamine toimub koostöös läbi arutelude ja argumentide. Läbi selliste hindamiste on võimalik luua paremaid õpiobjekte.

Kasutatud kirjandus:

1. Vahenurm, K. (2012). Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded. Loetud aadressil http://koolielu.ee/info/readnews/170071/koolielu-portaali-ppematerjalide-kvaliteedinuded

2. Vahenurm, K. (2012). Kvaliteetse õppematerjali hindamisjuhend. Loetud aadressil http://koolielu.ee/waramu/view/1-81c9d4b2-3613-44b3-b3a7-a5382ed93c21

3. Villems, A., Kuzmin, M., Peets, M. jt. (2012). Juhend kvaliteetse õpiobjekti loomiseks. Eesti Infotehnoloogia SA e-Õppe Arenduskeskus. Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/kvaliteet/opiobjekt

4. Villems, A., Koitla, E., Kusnets, K. jt. ( 2012). Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Eesti Infotehnoloogia SA e-Õppe Arenduskeskus. Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/kvaliteet/juhend?@=78gt#euni_handbook_11203

5. Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. Loetud aadressil http://www.ifets.info/journals/10_2/5.pdf

 

 

Rühmatöö: GLO Maker

Rühmatöö ülesanne.

Moodustasime rühma, kuhu kuulusid peale minu veel Katriin ja Piret. Valisime GLO Makeri, millele koostasime kasutusjuhendi ning eneseanalüüsi testi. Igal rühmaliikmel oli oma kindel ülesanne, mida teha. Lõpuks tegime ühiselt Google Site kodulehe. Rühmatöö käigus katsetasime Glo Makerit, leidsime selle eelised ja puudused. Koostöö sujus ning oli üsna huvitav Glo Makeriga toimetada.

IV kontakttunni kodutöö

Kodune ülesanne asub siin

Magistritöös hakkan uurima põhikooli 8.klassi õpilasi (III kooliaste) ja valikusse võtan Rapla maakonna koolide 8. klassid. Sellise valikuga peaksin soovitud valimi (200 õpilast) kokku saama. Koostan vastavad töölehed ja õpilased teevad need läbi. Seejärel analüüsin saadud andmeid ja teen järeldused vastavalt püstitatud uurimusküsimustele.

Parandasin oma magistritöö skeemi, mis on nüüd selline skeem2