Allikmaterjalidele viitamine.

Ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/18/kuues-teema-allikmaterjalidele-viitamine-2/

Viitamine on infokirjaoskuse hulka kuuluv akadeemiline praktika, mis väljendub tekstis kasutatud ideede, väidete, andmete jms autorite tunnustamises ning annab lugejale võimaluse pöörduda soovi korral tagasi algallika juurde. Seega on viitamisel nii eetilised (akadeemiline ausus ja “hea toon”) kui pragmaatilised põhjused. (Põldoja & Laanpere, 2012).

Viitamine on vajalik juhtudel, kui kasutame teiste poolt loodud materjale oma töös, et lugejatel oleks võimalik suurema huvi korral algallika juurde pöörduda. Samas ei ole eetiline teiste ideid ja mõtteid esitada, sest need ei kuulu sinule. Viitamise vajalikkust tuleb juba üldhariduskoolis õpetada ja rõhutada. Lugedes läbi teoreetilise materjali sain piisava ülevaate viitamise võimalustest. Kuid üks küsimus tekkis koolis seoses 8. klassi loovtööde vormistamisega. Õpilase töö teema on “Tervislik toit” ning ta kasutas oma töös “Tere” Piimatööstuse kodulehelt võetud teksti ja sealt tekkiski küsimus, kuidas viidata, sest ei ole autorit, vaid ainult kodulehe aadress. Kas sellest piisab?

Viitamise puhul tuleb meeles pidada 3 reeglit:

  • viitama peab iga kord, kui kasutad teiste loodud materjale, tsitaate, sõnu;
  • viidata tuleb nii tekstis, kohas, kus viide asub kui ka hiljem kasutatud kirjanduses;
  • ühes tekstis tuleks kasutada ühte viitamise stiili.

Olemas on väga erinevaid teadusartiklite ja -raamatute levitamise keskkondi. Minu magistritöö on seotud visuaalse kirjaoskusega ( visual literacy), siis proovisin leida materjale selle kohta. Kõigepealt otsisin vastavaid teadusartikleid Google Scholar keskkonnast. Oma teemale vastavaid materjale leidsin üsna palju. PDF vormingus materjale oli kerge kätte saada, kuid on ka selliseid andmebaase, kuhu peab eelnevalt kasutajakonto tegema, näiteks ERIC, Wiley. Kättesaadava info hulk oli selles keskkonnas küllaltki suur ning kasutamine mugav. Raamatute kättesaamisega on veid rohkem tegemist. Mõnda raamatut saab teatud aja lugeda.

Järgmisena proovisin otsida materjale Tallina Ülikooli e-andmebaasist. Sisenesin oma kasutajatunnusega ning avalehel on juba võimalus infootsingut kitsendama hakata, millist materjali ning kust kogust otsida soovid. Selle andmebaasiga tutvumine võtab veidi rohkem aega, kuid arvatavasti oma magistritööd tehes olen pidev kasutaja.

Lõpuks püüdsin oma leitud viiteid kuidagi hallata. Selleks kasutasin Mendeley keskkonda. Kõigepealt registreerisin ennast kasutajaks, seejärel installeerisin arvutisse Mendeley kliendiprogrammi (töölaua). Lisasin oma veebibrauserisse Mendeley järjehoidjanupu, millega saan hõlpsasti vajaliku materjali paigutada oma töölauale, kuid eelnevalt tuleb töölaual olev kliendiprogramm sünkroniseerida Sync nupu abil veebis oleva Mendeley tööauaga.  Veel lisasin arvutis MS Wordi  Mendeley tekstitöötlusplugina, mille tulemusena ilmus Wordi viidete juurde Mendeley tööriistakomplekt. Mendeley Kõik see oli võimalik tänu Ruthi poolt koostatud Mendeley juhendile. Lisaks on seal kirjas kuidas otsida dokumenti ja lisada see Mendeleysse ning viidete ja kasutatud kirjanduse lisamine töösse. Kui töös kasutatud materjal on lisatud arvutis olevasse Mendeley töölauale on sealt lihtne lisada viidet teksti ning hiljem kasutatud kirjandusse. Liitusin grupiga Creating Digital Learning Resources.

Viidata saab kolme moodi:

  • teksti sees
  • numbriviitamine
  • joonealune viitamine

Ise kasutan enamuses tekstisisest viitamist, mida toetas ka Mendeley, kus lisaks on võimalus valida ka viitamisstiili. Valisin APA süsteemi (5 versioon).

Tänane ülesanne on viidata nelja erinevat materjali vastavalt APA6 nõuetele, mida järgnevalt püüan teha. Otsisin oma magistritöö teemaga sobivaid materjale ning lisan need. Kuna raamatut ei õnnestunud oma Mendeley töölauale saada, sest raamatute eelvaade oli enamusel blokeeritud, siis selle viite lisan käsitsi, teised püüan saada Mendeley töölaualt ja kontrollida üle APA6-ga.

1. Raamat (Book)

Lohr, L. L. (2007). Creating Graphics for Learning and Performance: Lessons in Visual Literacy  (2.tr), Upper Saddle River, NJ, USA,  Pretince Hall Press.

2. Teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Artcle)

Sims, E., O’Leary, R., Cook, J., & Butland, G. (2002). Visual literacy: What is it and do we need it to use learning technologies effectively.  ASCILITE. Loetud aadressil: http://www.ascilite.org.au/conferences/auckland02/proceedings/papers/149.pdf

3. Konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings)

Eshet, Y., & Hai, T. (2002). Digital literacy : A new terminology framework and its application to the design of meaningful technology-based learning environments. In P. Barker & S. Rebelsky (Eds.), Proceedings of World Conference on Educational Multimedia (pp. 493–498). AACE. Loetud aadressil: http://www.editlib.org.ezproxy.csu.edu.au/index.cfmfuseaction=Reader.ViewFullText&paper_id=10316

4. Veebilehekülg (Web page)

Rees, D. (2010). Tools for Health Literacy. Trailmeme. Loetud aadressil: http://trailmeme.com/trails/Tools_for_Health_Literacy

2, 3 ja 4 viide on lisatud Mendeley töölaualt (Edit>Copy Citation) ja seejärel viidud vastavusse APA6-ga.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et Mendeleyga liitumine teeb materjalide haldamise ja nende lisamise töödesse mugavamaks. Seekord läks küll enamus ajast Mendeley peale ja vähem kulus teiste keskkondaega tutvumiseks, kuid arvan, et see oli väärt teadasaamine ning uus kogemus.

Kasutatud kirjandus:

1. Põldoja, H. & Laanpere, M. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

2. Põldoja, H. (2012), APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte. Loetud aadressil http://www.hanspoldoja.net/apa6/apa6_lyhikokkuvote.pdf

3. Randoja, R. (2012), Mendeley juhend. Vaadatud aadressilt https://sites.google.com/site/mendeleyjuhend/

4. kontakttund: Informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaine.

Teemaks oli õppeainete vaheline lõimumine, mis on uues RÕK-is olulisel kohal. Informaatika on läbiv teema ja sellega peaksid koolides tegelema kõik aineõpetajad, hetkel on Eestis seis selline, et rohkem kasutavad IKT vahendeid õppetöös klassiõpetajad ja loodusainete õpetajad. See on Eesti fenomen. Informaatika ainega peavad ilmselt paljudes koolides tegelema eelkõige III kooliastme loovtööde ja IV kooliastme uurimistööde juhendajad.

Olulisele kohale koolides peaks jõudma erinevate ainete õpetajate koostöö, mille tulemusel on võimalik õpilastega läbi viia erinevaid projekte, kooliüritusi vm. ühistööna valmivaid üritusi, kus on lõimimisel kõige suurem tõenäosus.

Projektõppe läheb kõige enam kokku sotsiaal-konstruktivistlku õppimisteooriaga – õppimine on sotsiaalne tegevus. Selle käigus inimene loob ise endale maailmapildi ning mida rohkem  õppimine on üles ehitatud konkreetsete eluliste ülesannete peale, seda parem on tulemus. Õppimine on pigem koostöö kui individuaalne tegevus. Koostöö käigus luuakse kogemuste baasil suurem teadmiste pagas kui individuaalselt ning õppetöö on aktiivsem.

Projektõppes on olulised täpsed juhised ja oluline tegevuse analüüs, mis läks hästi, mis halvasti, et järgmine kord oleks võimalik neid probleeme vältida.

Koostada õpiobjekt, mis hõlmab vähemalt kolme ainet ja milles saab välja panna kolm hinnet (vt. näit. Legaliat, www.math.ut.ee/simud). Koostada veebileht selle kohta. Sisse tuua üldpädevuse ja läbivad teemad (vähemalt üks). Võib kesta 1. tund või paar-kolm kuud. Kuhu lisada reflektsioon, kuidas tegevus toimus.

Idee: õpilased koostavad rühmatööna reisikirjelduse (geograafia, bioloogia, informaatika).

Avita e-tund

11. nädal: http://ifi7056.wordpress.com/hindamine/11-nadal/

Sel õppeaastal on mul võimalus osaleda Avita kirjastuse e-tunni pilootprojektis, seepärast otsustasingi seda analüüsida. Eelnevalt olen põgusalt tutvustanud e-tunni ülesehitust digitaalsete õppematerjalide koostamise kursusel, kus tekkis küsimus, mida veel plaanitakse. Selle tunni ülevaate ja vastuse tulevikuplaanidele annab järgnev video, mis asub siin.

1. Programmi tutvustus

E-tund on koostatud 7. klassi geograafia tunnile Avita kirjastuses ning piloodina saavad seda kasutada koolid, kes kasutavad Avita õpikuid.  E-tund on eelkõige õpetaja tugi ja annab võimaluse tegeleda lisamaterjalide valmistamise ja otsimisega (nt. töölehed), õpetaja saab tunnis olla loov ja tal on alati vabadus kasutada seda osa e-tunnist, mida ta tahab. Lisavõimalusena saab konspekti teha oma märkmeid.

2. Millal kasutamiseks?

Materjal on mõeldud õpetajale kasutamiseks tunnis. E-tunnis on õpetaja konspekt kuhu on lisatud tunni illustreerimiseks skeeme, pilte, animatsioone ja videosid(eestikeelse tõlkega).

3. Kuidas töötamiseks?

Kuna hetkel asub e-tund USB – pulgal, siis ei ole tunnis kasutamisel oluline Interneti olemasolu. See võimaldab tunnis olevaid videosid ikkagi näidata. Aeg-ajalt on soovitav siiski programm käivitada ka internetis, sest siis laetakse peale uuendused, mis vahepeal tehtud.

4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid.

Elemendid, millest õpikeskkond koosneb:

1. Õpikeskkonna avalehel on vasakul pool tunni teemad. Kui valid sealt tunni, siis paremale poole on tunni lühiülevaade: eesmärgid, eelteadmised, sisukord, tunni lühikokkuvõte.

e-tundava

Üleval vasakul servas on kolm nuppu: AVA TUND (avab valitud tunni), AVA TÖÖKAVA (valmis töökava, mida õpetaja saab vastavalt vajadusele muuta), AVA TUNNI KOKKUVÕTE (avaneb võimaluse lisada tunni sisu ja kodusen töö e-kooli tulevikus).

 

2. Tunni avamisel avanevad järgmised võimalused:

tund

õpetaja konspekt, õpik, tunni kokkuvõte. Ekraanipildil on õpetaja konspekt, kus on vasakus servas on tunni eesmärgid, lisamaterjal (töölehed, metoodiline materjal), integratsioon (eelnevalt õpitu) + läbitud teemad.

Lehe keskel üleval on veel võimalus vaadata sisukorda, kus tund on jaotatud minutilise täpsusega teemadeks. Esitlusvaade annab võimaluse õpilastele näidata kogu antud tundi illustreeriva materjali slaidiesitlusena, ise vabalt juurde rääkides.

slaid

Selle vaate üleval serval on tunni sisukord koos ajalise jaotusega. Paremal serval on tekst, mille saab vajadusel ära peita. Lisavõimalus on vasakul serval pliiatsi kasutamise võimalus, et märkida pildil piirkonda või ala vm. mida õpetaja vajalikuks peab. Slaidi all on selgitav tekst slaidist.

Paremal üleval servas on kell. Kelle juures aga võimalused kasutada taimerit ja stopperit. Lisaks on paremal serval ka märgitud aeg, mis peaks kuluma selle tunni osa peale (algajatele õpetajatele abistav vahend). Veel on võimalus panna tunnile järjehoidja, juhul kui ei teema jääb pooleli. Selleks väike lipuke + märgiga. Järjehoidjat on võimalik kasutada ka juhul, kui on paralleelklassid (märkida erinevat värvi), et oleks kohe hea alustada sealt, kus pooleli jäi. Järjehoidja annab märku ka avalehel, kus tehakse tunnivalik.

Paremal serval on näha ka videot, mis seda tunniteemat illustreerib. Video on märgitud ka konspekti, mille peale klikkides, avaneb video ekraanile.

Tund on üles ehitatud selliselt, et konspekti näeb ainult õpetaja, aga illustreerivaid materjale, definitsioone ja töövihiku ülesandeid näevad õpilased. Konspekti saab õpetaja vajadusel ise täiendada, selleks on teema lõpus + märk, kuhu klikkides avaneb kirjutamiseks väli. Lisaks on väikese noolekesega märgitud teema lisateave (nt. püroklastiline vool). Klikkides noolele, avaneb seletus või lisateave.

Tunni lõpus on kokkuvõte, kuhu mõnede teemade juurde on esitatud küsimused, mida saab projektorisse kuvada ja vastused, mida näeb õpetaja.

3. Olemas on kontrolltööd, mis hetkel tuleb välja printida. Kontrolltöödele on ka õiged vastused olemas. Lisatud on põnevaid ülesandeid neile õpilastele, kes saavad kontrolltöö varem valmis.

Õppeained

E-tund on 7. klassi geograafiast, kuid siin on materjalid, mida varem õpitud ja mis klassis (nt. 4. klassi loodusõpetus), on läbivad teemad  vastavalt riiklikule õppekavale.

5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas.

Õpetajal hea materjal tunni läbiviimiseks Tunnis saab lisaks anda õpilastele lahendamiseks praktilisi ülesandeid, mis peavad olema eelnevalt välja prinditud.

Arendamisel on võimalused, et õpilased saavad ülesandeid lahendada veebis ja õpetaja saab koheselt tagasisidet.

Kontrolltööd, mis osaliselt diferentseeritud, mis taas kergendab õpetaja tööd.

6. Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas.

Õpetaja saab lisada oma kommentaare olemasolevale materjalile.

Õpetajad saavad luua individuaalselt või ühistööna uusi materjale ning omavahel suhelda (tulevikus).

7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas.

Õpetajale on valmis tehtud materjal, mida ta alati võib täiendada. Selle arvelt  on võimalik aega kokku hoida. Visuaalselt omandatakse informatsiooni paremini ja e – tunnis on piisavalt skeeme, animatsioone, videosid, mis aitavad kaasa huvi äratamisele geograafia vastu.

Kogu illustreeriv materjal on lubatud kasutada vastavalt autoriõiguse seadusele. Õpetaja ei pea aega kulutama illustreeriva materjali otsimiseks, sest ka seda uuendatakse. Seega jääb õpetajal tundi ette valmistades aega uute võimaluste otsimiseks ja väljatöötamiseks.

8.Toetuse elemendid.

Sisuline abi

Avita kirjastuse poolt parandatakse ja täiendatakse materjali kui vaja. Selleks soovitatav aeg-ajalt käivitada tund internetiühenduse olemasolul.

Tehniline abi

Vajadusel tuleb saata meil ja sind aidatakse Avita kirjastuse poolt.

Tagasiside

Piloodiaasta jooksul annavad osalejad pidevalt tagasisidet, et projekti arendajad teaksid arvestada, mida lisada või muuta paremaks.

Tulevikus planeeritud õpetajate kogukond, kus omavahel saab kogemusi ja materjale jagada.

9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?

Olemas on tekstiline ja illustratiivne infoedastus, mis on õpetajale heaks abivahendiks. Arutelud aitavad jõuda probleemide lahendamisele kaasa.

Õpilastel võimalus lahendada osa ülesandeid töövihikus ja neid koos kontrollida. Lisatud ka praktiliste tööde lehed, mis vaja eelnevalt välja printida.

Hetkel puudub võimalus interaktiivseks ühistööks, kuid loodetavasti tulevikus lisatakse e-tunnile töövihiku variant iPadis. Läheks tund veelgi põnevamaks ja saaks praktilisi tegevusi läbi viia interaktiivselt.

10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega.

Kognitivistlik õpikäsitlus

  • õppematerjalid, illustratsioonid (pildid, animatsioonid, skeemid, kaardid), ülesanded, küsimused.
  • õpitud teadmiste rakendamine ülesannetes, aruteludes, kontrollküsitlustes ( tunni lõpus küsimused).

Situatiivne õppimine – videod näitavad elu-olu kogu maailmas (looduskatastroofid, rahvastik) ja arutelude tulemusel peaks õpilaste arusaam ülemaailmsetest probleemidest avarduma.

11. Plussid – miinused ja muud kommentaarid.

+ hästi ülesehitatud tund

+ piisavalt lisateavet

+ diferentseeritud õpetamise võimalused

+ lihtne navigeerida

+ kontrolltööd  koos vastustega

+ interaktiivsed kaardid ( nt. rahvastik)

+ õpetajale hea abimaterjal, mida saab vajadusel täiendada

– hetkel ainult õpetajale abivahend

– pole veel seotud e-kooliga

– interaktiivne töövihik

 

Kasutatud materjalid:

1. Hallik, M (2012), E-tund (Kirjastus Avita), video salvestatud 20.12.2012.a. Võrgustik võrgutab seminaril ja asub aadressil http://www.youtube.com/watch?v=hawsHoE0Owc

 

 

Kodutöö: Tunnikavad

Koostasin 3 erinevat tunnikava 8. klassi geograafias loodusvööndite kursuse juurde. Tunnikavad asuvad LeMill keskkonnas järgmistel aadressidel:

1. http://lemill.net/lemill-server/content/lessonplans/loodusvoondid-2 -selle tunnikava juurde koostasin ka testi, mille hindamisjuhend ja testi aadress asuvad tunnikavas. Testi koostasin TATS-is ja avaldasin PETS-is. Tegemist on loodusvööndite üldise osa kokkuvõtva testiga.

2. http://lemill.net/lemill-server/content/lessonplans/ekvatoriaalne-vihmamets – tunnikava on koostatud ekvatoriaalsete vihmametsade kohta, kus kinnistatakse teadmisi antud loodusvööndist ülesannete lahendamisega, ülesanded asuvad http://lemill.net/lemill-server/content/exercises/ekvatoriaalne-vihmamets-1. Seda ülesannet võib õpetaja samuti hinnata vastavalt hindamisjuhendile.

3. http://lemill.net/lemill-server/content/lessonplans/loodusvoondid-3 – tegemist tunnikavaga, mis viiakse läbi arvutiklassis ja rühmatööna. Tulemuseks peaks olema põnevad pildiseeriad koos viktoriiniga.

 

Õppematerjalide autoriõigus.

5.teema http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/06/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-2/

Loetud materjalide põhjal püüan anda ülevaate autoriõiguste järgimise kohta.

18. saj. algusel võeti Inglismaal vastu esimene seadus trükiteoste kopeerimisest – copyright ( kopeerimise õigus), mis loobki autoriõiguse mõiste. Tänapäeval on autori õigused kaitstud Autoriõiguse seadusega . Autoriõiguse seadus kaitseb 23 erinevat liiki teost ja selles on välja toodud ka loetelu intellektuaalse tegevuse tulemustest, millele autoriõigusi ei kohaldata. Autoriõigus tekib koheselt teose loomisega ja kehtib kogu autori elu aja ning 70 aastat peale tema surma. Autori õigused jagunevad kaheks: isiklikud ja varalised.

Isiklikud autoriõigused on:

  • õigus autorsusele
  • õigus autorinimele
  • õigus teose puutumatusele
  • õigus teose lisadele
  • õigus au ja väärikuse kaitsele
  • õigus teose avalikustamisele
  • õigus teose täiendamisele
  • õigus teos tagasi võtta;

varalised õigused on:

  • õigus teose reprodutseerimisele
  • õigus teose levitamisele
  • õigus teose tõlkimisele
  • õigus teose töötlemisele
  • õigus teoste kogumikele
  • õigus avalikule esitamisele
  • õigus teose eksponeerimisele
  • õigus teose edastamisele
  • õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele.

Erinevalt isiklikest õigustest on varalisi õigusi võimalik müüa, samuti anda litsentsi nende kasutamiseks teiste isikute poolt.

Õppematerjalide puhul on oluline autoriõiguse seaduse §19, mis käsitleb teose vaba kasutamist teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusmõistmise eesmärkidel. Selles on ära toodud, et teose tsiteerimist ja refereerimist võib kasutada “motiveeritud mahus”, kuid kui suur on see maht, jääb igaühe enda otsustada. Koolitunnis ja loengus on selline kasutusviis kooskõlas seadusega, kui probleem tekib siis, kui tahate oma materjali avaldada Internetis, sest siis ei taga keegi eesmärgipärast kasutamist. Seega võib kaasneda oht rikkuda autoriõigusseadust.Suletud õpikeskkonda võib vaadelda kui klassiruumis õpetamist ning siin piisab korrektsest viitamisest algallikale. Kui aga tahame oma materjali kasutada avatud õpikeskkonnas või Internetis, siis tuleb kasutusõigust täpsemalt järgida. Õppematerjalide vaba kasutusega tekkib 3 olulist probleemi:

  • kui suur on “motiveeritud maht”;
  • kust algavad “ärilised eesmärgid;
  • teost tõlkimine ja kohandamine kuuluvad varaliste õiguste hulka, mis tähendab, et vaja on autori nõusolekut.

Nende probleemide lahenduseks on avatud sisulitsentside kasutamine s.o. luba, millega autor annab teose kasutajale teatud õigused. Avatud sisulitsentsid võivad sisaldada ka piiranguid ( ärilise kasutuse või muutmise kohta).

Kõige enim kasutatavad avatud  sisulitsentsid on Creative Commons litsentsid.

Creative Commons’i puhul ei ole tegemist mitte ühe litsentsiga, vaid kuuest erinevate piirangutega litsentsist koosneva litsentsiperekonnaga (sulgudes on litsentsi lühend):

  • Attribution (CC BY)
  • Attribution-ShareAlike (CC BY-SA)
  • Attribution-NoDerivs (CC BY-ND)
  • Attribution-NonCommercial (CC BY-NC)
  • Attribution-NonCommercial-ShareAlike (CC BY-NC-SA)
  • Attribution-NonCommercial-NoDerivs (CC BY-NC-ND)

Litsentsi nimes olevad sõnad tähistavad piiranguid, mida teose kasutaja peab järgima:

  • Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
  • ShareAlike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
  • NonCommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel
  • NoDerivs — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Iga Creative Commons litsentsiga kaasneb Share õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida ja levitada. Lisaks kaasneb teose muutmist lubavate Creative Commons litsentsidega (need litsentsid, mille nimes ei sisaldu NoDerivs piirang) õigus Remix, mis lubab kasutajal teost tõlkida, kohandada ja panna kokku teiste ühilduva litsentsiga teostega. (H. Põldoja, 2012).

Kui teose juures puudub info litsentsi kohta, tuleb eeldad et see on täies ulatuses autoriõigusega kaitstud.

Üha rohkem on hakatud oma materjale jagama teistega ning neid avaldama Internetis. Eestis on võimalik materjale avaldada mitmeski avatud õppematerjalideja avatud sisu kogudes. Ise kasutan Koolielu, LeMilli, Vikipeediat, Wikimedia Commonsit, Flickrit ja Youtube. Neist Kooliellu ja LeMilli olen ka ise materjale lisanud. Ise materjale luues, võiks anda võimaluse materjale teiste õpetajatega jagada ja miks ka mitte neid täiendada, et tulemus oleks parim.

Kui materjalide koostamisel on kasutatud teiste autorite teoseid, tuleks nende litsentse jälgida. Uute materjalide loomisel peab arvestama omavahel ühilduvate litsentsidega. Kõige vabam on Attribution litsents, mida saab aluseks võtta kõigi teiste Creative Commons litsentsidega teoste loomisel. Ainus tingimus on esialgsele teosele ja selle autorile viitamine. NoDerivs litsentsi piirangud on sellised, et teoseid tohib levitada täpselt esialgsel kujul s.t. neid ei tohi muuta. NoCommercial litsentsi piiranguid tuleb samuti hoolikalt järgida.

Samas kui luua materjali Koolielu või LeMill keskkonda, on seal juba ette antud kasutuslitsents (Attribution – ShareAlike).  Õppematerjalide koostamisel tuleks hoiduda NonCommercial piirangust,mõistlik oleks kasutada Creative Commons Attribution ShareAlike litsentsi. Erijuhtumine võib käsitleda vistutamist, kuna siis kopeeritakse ainult üks koodirida, mis kirjeldab ära video või muu meediasisu asukoha ning seega ei rikuta autoriõiguse seadust.

Avalikus veebis õppematerjalide avaldamise üheks lahenduseks oleks see, kui enne avalikustamist eemaldada autoriõigusega kaitstud illustratsioonid ning jätta asemele viited illustratsioonide algallikatele.

Selle nädala teaduslikuks artikliks, millega tutvusin, valisin Bissell, A. (2009). Permission granted: open licensing for educational resources. Open Learning: The Journal of Open and Distance Learning.

Kokkuvõte: Artiklis käsitletakse avatud õppematerjalide koostamist ja autoriõiguste rolli selles.

Pidevalt arenevas infotehnoloogia valdkonnas on muutumas ka õpetaja ja õppija rollid. Internet annab võimaluse õpetajatel teha koostööd, et luua kvaliteetsemaid õppematerjale, kuid sealjuures tuleb kinni pidada autoriõiguse seadustest. Lisaks on avatud õppematerjalid kättesaadavad kõigile, tänu millele peaksid teadmised arenema ja täiustuma. Avatud õppematerjale saaks muuta vastavalt vajadusele ja tehnoloogia arengule. Samamoodi saab kohandada olemasolevaid teoseid uues kontekstis, kuid millel on vaikimisi kaitstud kõik õigused. Üha parema infovahetuse võimaluste juures ei ole enam ideaalne viis kõiki õigusi kaitsta ja seda eriti hariduse kontekstis. Seega võiks alternatiivi pakkuda kaitstes mõned õigused. Siin tulevadki kasutusele Creative Commons (CC) litsentsid, mis sobivad avatud hariduse kaitseks. CC litsentsid võimaldavad tootjatel näidata, et  nende töödes on mõned õigused kaitstud. CC-õiguslik infrastruktuur annab paindlikkuse loojale ja kaitse kasutajaid, kui nad järgivad kasutustungimusi. CC-litsentsiga materjalid võimaldavad juurdepääsu materjalidele ja võimaluse õppida asju uut moodi.

CC ikoonid ja võimalused on ära toodud H.Põldoja selle nädala lugemismaterjalides.

Paljude inimeste jaoks lahendavad CC litsentsid juriidilised probleemid seoses autoriõigustega. Avatud õppematerjalide loomisel ei tohi unustada peamist eesmärki-jagamist ja peame aksepteerima hede tavade rakendamist autoriõigustele.

Kasutatud materjal:

1. H.Põldoja (2012), Õppematerjalide autoriõigus, loetud aadressilt: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

2. Bissell, A. (2009). Permission granted: open licensing for educational resources. Open Learning: The Journal of Open and Distance Learning, 24(1), 97–106.doi:10.1080/02680510802627886 [Open Access]

3. Autoriõiguse seadus. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/810714

 

 

 

 

 

 

Individuaalse- ja rühmatöö ettevalmistamine.

Kodutöö ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/2013/04/08/kodutoo-10-individuaalse-ja-ruhmatoo-ettevalmistamine/

Individuaalseks kodutööks valisin Avita e-tunni 7.klassi geograafias. Osalen selle materjali pilootprojektis ja seepärast analüüsin materjali pedagoogiliste komponentide alusel.

Rühmatööna analüüsime Tallinna Sikupilli Keskkoolis “Milline on IKT roll õpikeskkonnas?”  Meie rühm: Piret, Meelis ja mina. Kontakteeruda saab meiega Skype teel.

 

Andmeanalüüsi 3. ülesanne

Tutvuge kaasõpilaste leitud materjalidega veebilehel: http://www.tlu.ee/~kairio/7041/lisa.html ning valige nendest
välja 1 (üks materjal ühe isiku kohta). Kirjutage, miks te valisite just selle materjali välja ning kuidas see teile „kõigekõige…“ tundus.

Vaatasin  kaasõpilaste poolt leitud materjalide veebilehti  ja mulle hakkas sümpatiseerima järgmine lehekülg  http://www.worldometers.info/.

Olen geograafia, bioloogia ja majandusõpetuse õpetaja ning seepärast äratas see lehekülg huvi.  Tegemist on reaalajas toimuvate sündmuste kajastamisega, mis jagatud 8 suuremasse kategooriasse:  maailma rahvastik, valitsus ja majandus, ühiskond ja meedia,  keskkond, toit, vesi, energia, tervishoid. Kui vaadata kategooriaid üksiti, siis saab sealt päris põnevaid andmeid vaadata ja huvitavaid ülesandeid õpilastele anda (näiteks toidu teema juures, kuidas muutub alatoidetud ja ülekaaluliste inimeste hulk ning  kui palju kulutatakse raha toitumisest tulenevate haiguste või kaalulangetamise peale).  Kui veidi erinevate teemakategooriate juures süveneda veidi, saab sealt palju huvitavaid teadmisi maailma kohta, mis toimuvad antud ajahetkel.   Lisaks on võimalik saada täpsemat infot kui kasutada paremal servas olevaid info nupukesi.

Igati põnev ja inspireeriv keskkond.

Lisaboonuse annavad ajutreenimismängud, kuhu saad luua omale personaalse programmi, kuidas aju treenida.

“6 mütsi meetod”

9. ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/2013/04/01/kodutoo-9/

Sellel nädalal tutvusin materjalidega toetussüsteemide kohta haridustehnoloogilistes õpidisainides.

“6 mütsi metoodika” aitab lahendada probleeme, lähenedes erinevate vaatenurkade alt. Seda meetodit on hea kasutada rühmatööna või ka e-õppe foorumites. Meetodit kasutades on vajalik jälgida, et enne oma vaatenurga esitamist, tuleb pähe panna müts, mida kasutad. Õpetaja võib anda ülesandes ette, kuidas mütse kasutada: kas üks vastaja kolme erinevat mütsi või igale ühele oma müts. Vastaja peab aga ütlema, millist mütsi ta hetkel kannab.

Lähtuda võiks sellest, millised on mütside tähendused:

VALGE – küsimuste esitamiseks/ “Informatsioon”;

MUST – kriitilised märkused/”Puudused”;

PUNANE – emotsioonide väljalaskmiseks/”Tunded”;

ROHELINE – uute ideede esitamiseks/”Loomingulisus”;

KOLLANE – praktiliste väärtuste väljatoomiseks/”Eelised”;

SININE – arutelu suunamiseks/”Üldiste otsuste tegija”.

Tulemuseks võib saada probleemidele huvitavaid lahendusi ja samas osalevad rühmaliikmed kõik aktiivselt ülesande lahendamisprotsessis. Mina kasutaksid seda meetodit gümnaasiumis majandusõpetuse tundides ja ka geograafiatundides, kus võimalik ja vajalik ühiskonnaelu puudutavaid probleeme lahendada. 6 mütsi meetodis on põhitähelepanu pööratud ülesande lahenduse leidmisele, mitte selle kritiseerimisele ja puuduste otsimisele.

 

Kasutatud materjal:

1. M.Laanpere (2008), Kuue mõttemütsi meetod, loetud aadressil http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html

2.  6-mütsi – Euroopa Noored, vaadatud aadressil  euroopa.noored.ee/files/6Mütsi_ee.doc

III kontaktpäeva kodune töö.

 

Kodune ülesanne asub siin.

Aeg on edasi läinud. Vahepeal olen kohtunud oma magistritöö juhendajaga. Kohtumine oli väga edukas, kuna ühiselt saime selgust, mida uurida ja millele keskenduda. Arutelu käigus pakkus juhendaja mitu erinevat varianti, kuidas mudeleid kasutada ja lõplik valik jäi minu teha.

Mulle hakkas meeldima visuaalse kirjaoskuse teema, mis tundub aktuaalsena, kuna õpilasetel on raskusi diagrammide, jooniste jm. visuaalsete skeemide analüüsimise ja selgitamisega.

Loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse arendamise kõrval on loodusainete tundides olulisel kohal ka visuaalse kirjaoskuse arendamine. See hõlmab pildilise info esitamist verbaalsel kujul (suuliselt ja kirjalikult), verbaalse info üleviimist visuaalsesse vormi ning visuaalse info ülekannet ühest vormist teise. Kõik need tegevused seostuvad õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite – analüüsi, sünteesi ja hinnangute andmise – arendamisega ning toetavad käsitletavatest loodusobjektidest ja -protsessidest tervikarusaamise kujunemist (Sarapuu, T. 2012).

Minu magistritöö esialgne pealkiri on “Loodusteaduslike mudelite mõju visuaalse kirjaoskuse kujundamisele põhikoolis.”

Magistritöö probleemiks on teada saada, millisel määral aitavad loodusteaduslikud mudelid kaasa põhikooli õpilaste tervikarusaamise kujundamisele loodusobjektidest ja – protsessidest. Seelest tuleneb töö eesmärk, mis on välja selgitada kuidas loodusteaduslikud mudelid aitavad kaasa visuaalse kirjaoskuse kujunemisele põhikoolis.

Magistritöö uurimisküsimused on järgmised:

1. Millised mudelid aitavad siduda visuaalset ja verbaalset informatsiooni ühtseks tervikuks?

2. Kuidas mudelid arendavad õpilaste analüüsi, sünteesi ja hinnangute andmise oskusi?

3. Kuidas mudelid kujundavad oskust ühes vormis esitatud visuaalse info analüüsimist ja selle ülekandmist teise visuaalsesse vormi?

4.Milleks on vajalik erinevatest allikatest saadud info omavahel seostada?

Lisan esialgse skeemi:

magtöö skeem

Arvatavasti muutub tulevikus midagi, aga algne idee on selline.

Kasutatud kirjandus:

1. Sarapuu, T. (2012) , “Haridustehnoloogia loodusainetes”, loetud aadressil:http://www.oppekava.ee/index.php/Visuaalset_kirjaoskust_arendavad_%C3%BClesanded