Enesejuhitud õppimine

7. nädal http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/11/kodutoo-6/

Ühiskonna arenguga muutub ka õppimiskäsitlus, järjest rohkem määrab ja suunab õppija ise õppeprotsessi. See on aga võimalik ja efektiivne kui õppija on huvitatud ja motiveeritud ning seadnud endale eesmärgid, milleni ta soovib jõuda.

Koostasin oma mõistekaardi, jagades selle neljaks suuremaks grupiks. Kõigepealt peaks õppijal olema õpivalmidus: täiskasvanud õppija suudab ise analüüsida ennast ja määrata eesmärgid, mida tahab saavutada, gümnasist ilmselt ka, aga põhikooli õpilastel on ka õpetajal osa motivatsiooni kujundamisel. Seetõttu paningi ühte gruppi eeldused, mis peaksid tagama parima tulemuse enesejuhitud õppimisse. Teise gruppi koondasin tegevused ja võimalused, mis analüüsivad õppija arengut ja sellega kaasnevat eesmärgi saavutamiseks. Kaks gruppi on koostatud nendest komponentidest, mis aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele: ühes on sobiva õppimisviisi  ja teises õppimisvahendite võimalused. Nende abil saab iseseisev õppija oma õpinguid planeerida ja vajadusel täiendada, lisades uusi võimalusi.

Alahinnata ei tasuks ka õppija isikuomadusi. Sellest lähtuvalt koostavad ülesandeid ka õpetajad/juhendajad. Õpiülesanded koostatakse ju ikkagi vastavalt õppija vanusele, seepärast peaks ülesanded olema sellised, et õppija nende lahendamise käigus areneb. Kui lähtuda oma senisele kogemusele, siis võin küll öelda, et ülesanded, mis algul võib-olla veidi peavalu tekitavad, on lõppkokkuvõttes lahendatavad ja arendavad. Kui olen suutnud raskena tundunud ülesande siiski seljatanud, siis emotsioon, mis sellega kaasneb, on pingutamist väärt ning kindlasti kaasneb protsessiga areng.

Minu mõistekaart asub siin

Enesejuhitud õppimine

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga