Uued tehnoloogiad

Neljas kodutöö: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/24/neljas-teema-uued-tehnoloogiad-2/ 

Tutvunud selle nädala lugemismaterjalidega võiks välja tuua erinevused paberõpiku ja e-õpiku vahel.

E-õpikute alal avanesid paljud uued tehnoloogilised võimalused 2010. aastal, kui Apple tuli turule iPad tahvelarvutiga. Kui paberkandjal raamat ja õpik on füüsiliselt suhteliselt sarnased, siis e-raamatu ja e-õpiku puhul võib ette näha mitmeid erinevusi:

  • Erinevalt ilukirjanduslikest raamatutest ei moodusta õpiku monoliitset tervikut: e-õpikut saab müüa üksikute peatükkidena, neid erinevas järjekorras kokku panna jne.
  • e-õpik sisaldab simulatsioone, harjutusi ja muud interaktiivset sisu.
  • e-õpik võimaldab jälgida õppija edenemist ning õpiku sisu sellele vastavalt kohandada.
  • e-õpik võimaldab õppijatel lisada märkmeid, näha teiste õppijate märkmeid jne. (H.Põldoja, 2012)

Oma õppetajatöös pole ma veel kasutanud e-õpikut ega ka interaktiivset tahvlit (seda lihtsalt meie koolis ei ole). Kuid tean veidi nende kasutamise võimalustest. Kuna e-õpikutusse on võimalik lisada praktilisi ülesandeid, siis on neid eelkõige põnevam kasutada loodusainete tundides, kus vaja katseid läbi viia. E-õpikut kasutades saaksid õpilased tervikpildi looduses toimuvatest protsessidest ning suudaksid nendevahelisi seoseid luua.

Ise koostasin e-raamatu PressBooksiga, mis on WordPressi peale ehitatud ja seepärast tuttavam keskkond. Minu raamatukatsetus asub siin.

Laialdlasem e-õpikute kasutuselevõtt eeldab kindlasti vajalike tehniliste vahendite olemasolu koolides. Hetkeseis on aga küllaltki erinev: on koole, kellel  IKT vahendeid piisavalt ja on koole, kelle need vahendid peaaegu puuduvad. Kaasneb ka probleem õpetajate seas – kui paljud oskavad kasutada uusi iPhone, iPade jm. vahendeid. Arvatavasti jääbki lisaks tehniliste vahendite olemasolule palju ka õpetajate oskuste ja tahtmise taha pidama. Kui paljud õpetajad on valmis katsetama õpilastega BYOD lähenemist?

2020.a. on kindlasti toimunud muudatused õpetamises ja õppimises, kuid arvata võib, et koolide tase on endiselt erinev ja kogu õppetöö ei toimu digitaalses keskkonnas.

Kasutatud kirjandus:

1. Põldoja, H.( 2012). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

Kodutöö: Informaatika ainekava

Ülesandeks oli koostada ainekava ühe kursuse (35 tundi) kohta informaatikas. Kuna aga mina olen loodusainete õpetaja, siis koostasin ainekava põhikooli geograafiast ja valisin sealt 8. klassi loodusvööndite kursuse. Tegelikult on seda ette nähtud riiklikus õppekavas 30 tundi, kuid kavatsen 5 tundi läbi viia projektõppe tundidena, mis on seotud informaatikaga. Teemaks on taimede ja loomade kohastumised erinevates looduvööndites, kuna tihtipeale õpilased ei saa sellest aru. Miks valisin just sellise formaadi on seepärast, et majandusõpetajate ühistöös valmis ettevõtluse ja majanduse õppekava samasuguses vormingus. Seepärast tundus mulle see küllaltki käepärane ja arusaadav.

Täpsem seletus nende tundide kohta on tunnikirjeldustes  ja tundide ülesehituses kirjas, mis on aga selle kursuse järgmistes ülesannetes vajalik teha.

Minu ainekava asub siin.

25.03 kontakttund: Informaatikatunni kavandamine. Õppematerjalide koostamine. Õpitulemuste hindamine.

http://www.slideshare.net/martlaa/infdid3-tunni-kavandamine

Kontakttunnis arutlesime, milline võiks/peaks olema tunni ülesehitus ja kuidas peaks planeerima kursusel tunde.

Minu koostatava ainekava õpiväljund: õpilane võrdleb erinevaid loodusvööndeid ning koostab ja toob välja erinevate taimede ja loomade kohastumise iseärasused erinevates loodusvööndites.

Ühe tunnikava õppeväljundiks koostab mõistekaardi kliima mõjust loomade kohastumisele erinevates loodusvööndites.

Tunni ülesehitus võiks olla selline, et üks tund induktiivse ülesehitusega ja teine deduktiivsega.  Tunnikava mõistlik koostada LeMill keskkonnas, kus olemas vajalik vahend. Hea oleks kasutada portfooliot, kus sees kõik materjalid, mis seotud teemaga. Portfoolios olevate materjalide hindamiseks vajalik luua hindamismudel, milles konkreetsed  kriteeriumid välja toodud.

Õpiobjekt peaks olema loodud nii, et on kasutatav paljudes erinevates keskkondades ja kergesti ülesleitav tänu metaandmetele.

Käsi GPS- seadme kasutamine õuesõppes.

8.nädal http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/25/8-nadala-ulesanne-2/

Käsi GPS-seadme kasutamisega õppetöös olen kokku puutunud mõned aastad tagasi, olles gümnaasiumi bioloogiaõpetajate täiendkoolitusel. Koolitusel saime käia Kadrioru pargis ise käsi GPS-seadet proovimas. Meid jagati kolmeliikmelistesse gruppidesse ja siis oli vaja leida 5 objekti, mis ülesandes ette anti. Kuna vihma hakkas sadama, siis õnnestus meil ülesande pikkust lühendada 1 objektini (puu) ja seda asusimegi otsima. Saime õige suuna kätte ning liikusime objekti poole, kuid õnnetuseks objekti lähedal hakkas GPS meid palju kaugemale juhatama kui vaja. Eemalt paistis Russalka ja seal läheduses kohe kindlasti seda liiki puud ei kasvanud. Oma otsitava puu leidsime tänu puude tundmisele, kuid põnev üritus oli see ikkagi.

Eelmisel aastal pakkus noorteühendus ELO 8 maakonna koolidele 40 haaravat seiklusmängu välja, mille nad ise läbi viisid. Oma kooliga seal kahjuks osaleda ei saanud, sest nimekirjad täitusid väga kiiresti, aga kolleegi käest naaberkoolist sain teada, et see üritus lastele meeldis ja oli tore.

Loengumaterjalide põhjal ning lisaks LeMillist materjale vaadates oleks päris põnev lasta õpilastel lisaks fotografeerimisele ka kaardistada näiteks kevade/sügise märke loodusõpetuse või bioloogiatunni raames. Kindlasti oleks hariv ja huvitav kaardistada oma kodukoha kultuuriloolist kaarti. Hetkel ei teeks ma nendes näidismaterjalides mingeid parandusi, aga arvatavasti töö käigus või selle ülesande lahendamisel võib tulla ette küll vajadus midagi parandada. Tegelikult on võimalusi palju viia läbi õuesõppe tund läbi käsi GPS-seadmete abil kui koolil need olemas on.

Enesejuhitud õppimine

7. nädal http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/11/kodutoo-6/

Ühiskonna arenguga muutub ka õppimiskäsitlus, järjest rohkem määrab ja suunab õppija ise õppeprotsessi. See on aga võimalik ja efektiivne kui õppija on huvitatud ja motiveeritud ning seadnud endale eesmärgid, milleni ta soovib jõuda.

Koostasin oma mõistekaardi, jagades selle neljaks suuremaks grupiks. Kõigepealt peaks õppijal olema õpivalmidus: täiskasvanud õppija suudab ise analüüsida ennast ja määrata eesmärgid, mida tahab saavutada, gümnasist ilmselt ka, aga põhikooli õpilastel on ka õpetajal osa motivatsiooni kujundamisel. Seetõttu paningi ühte gruppi eeldused, mis peaksid tagama parima tulemuse enesejuhitud õppimisse. Teise gruppi koondasin tegevused ja võimalused, mis analüüsivad õppija arengut ja sellega kaasnevat eesmärgi saavutamiseks. Kaks gruppi on koostatud nendest komponentidest, mis aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele: ühes on sobiva õppimisviisi  ja teises õppimisvahendite võimalused. Nende abil saab iseseisev õppija oma õpinguid planeerida ja vajadusel täiendada, lisades uusi võimalusi.

Alahinnata ei tasuks ka õppija isikuomadusi. Sellest lähtuvalt koostavad ülesandeid ka õpetajad/juhendajad. Õpiülesanded koostatakse ju ikkagi vastavalt õppija vanusele, seepärast peaks ülesanded olema sellised, et õppija nende lahendamise käigus areneb. Kui lähtuda oma senisele kogemusele, siis võin küll öelda, et ülesanded, mis algul võib-olla veidi peavalu tekitavad, on lõppkokkuvõttes lahendatavad ja arendavad. Kui olen suutnud raskena tundunud ülesande siiski seljatanud, siis emotsioon, mis sellega kaasneb, on pingutamist väärt ning kindlasti kaasneb protsessiga areng.

Minu mõistekaart asub siin

Enesejuhitud õppimine

 

 

Arvutipõhine testimine

Kolmas teema http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/07/kolmas-teema-arvutipohine-testimine/

Tutvudes kolmanda teema lugemismaterjalidega, sain teada päris palju uut informatsiooni testide koostamise kohta. Eriti hea ülevaate andis Tea Ruuli koostatud testimine e-õppes, kus olid välja toodud testide koostamise põhimõtted ja hindamiskriteeriumid ning ka juhtnööride lisamise vajalikkus testile.

Proovisin erinevaid veebikeskkondi testi koostamiseks, kuid kahjuks olid seal küllaltki piiratud võimalused. Seekord tahtsin aga rohkem erinevaid variante läbi katsetada ning kuna eelmisel nädalal katsetasin myUdutu keskkonda ja tegin sinnagi ülesandeid, siis otsustasin sel nädalal valida midagi muud. Ahvatlev tundus TATS ja selle ka valisin. Tegin 10 erinevat küsimust ja siis sattusin probleemi ette, kui tahtsin avaldada. Tegin seda kahjuks täna ja sain aru, et läbi PETSi võtab avaldamine natuke rohkem aega. Seega lisan hetkel mõned ekraanipildid oma küsimustest:

TATS-3TATS-4

TATS-2See keskkond on testide koostamiseks üsna mugav, kuid avaldamisega on veidi probleeme, võib-olla küll jällegi minul, kuid üritan seda teostada läbi PETSi ja väikese hilinemisega.

 

 

 

 

 

 

 

Lisaks lugesin lävi ühe artikli, mis oli selle nädala ülesannete juures. Valisin 3.artikli, kus käsitleti e-õppesisu ja e-hindamise standardite loomise vajalikkusest, mis aitavad kaasa e-õppematerjalide kvaliteedi paranemisele. Standardid peaksid tagama ühtsed alused nii õppematerjalide koostamise, kui ka hindamise ja tagasiside saamise kohta. Standardid peaksid tagama e-õppematerjalide ja e – hindamise 7 võimet:

  • koostalitlusvõime – erinevate süsteemide võimet jagada teavet ja teenuseid ühise     failivorminguga
  • korduvkasutamise – kasutada õppesisu erinevate vahendite ja platvormidega
  • juhitavuse
  • kättesaadavuse – võime kohandada, kasutada ja edastada õppesisu kõikjal ja igal ajal
  • vastupidavuse – puudub vajadus loodud materjale ümberkujundada kui tulevad uued versioonid süsteemi
  • mastaapsuse – võime täiendada loodut.
  • taskukohasuse.

Kuna kaasajal on muutunud õppeprotsess, siis peavad muutuma ka standardid õppeprotsesside tulemuste testimiseks.

Kasutatud kirjandus:

1. AL-Smadi, M., Guetl, C., & Helic, D. (2009). Towards a standardized e-assessment system: Motivations, challenges and first findings. International Journal of Emerging Technologies in Learning, 4, 6–12. [Open Access] (.pdf)

2. Tea Ruul (2008). Testimine e-õppes. Loetud aadressil: http://www.ruul.net/testimine/

3.  http://tatsid.weebly.com/

4. U. Jõgi, S.Piir, J. Seilenthal (2011). Hot Potateos kasutamine õppetöös. Loetud aadressil:  http://digimaterjal.weebly.com/

6.kodutöö – rühmatöö distantsõppes

6.kodutöö: http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/04/6-kodutoo/

Oleme eelmisel semestril peaaegu igas aines teinud rühmatöid. Enamik neist oleme teinud kolmeliikmelistes rühmades, aga Projektjuhtimise aines olime kuueliikmelises rühmas.

Meenutan ja kirjeldan Projektjuhtimise aines rühmatööna valminud projekti koostamise protsessi. Meie rühm koosnes kuuest inimesest ja ülesandeks oli koostada projekt ning see esitleda, esitada ning teiste töid retsenseerida. Kuna elame väga erinevates kohtades, siis otsustasime kasutada rühmatöö tegemiseks Skype ja Googledocs keskkondi. Esmase tegevusena tuli otsustada, mida teeme ja mis on meie projekti eesmärk. Selle selgitasime välja rühmaga koosoleku käigus, et üheselt aru saada, mida teha ja kuidas teha. Ühe koosoleku tegime veel, et jagada omavahel ülesanded ja lahendada selleks hetkeks tekkinud probleemid. Arutelu oli elav ja selle käigus tekkiski ühine arusaam meie koostatavast projektist. Edasine toimetasime veebis. Selle projekti koostamise käigus tekkis siiski ka probleeme:

1) kõik ei ilmunud kokkulepitud ajal Skype;

2) Googledocsis tekkis seis, kus mõni ei panustanud projekti vormistamisse vähem kui teised, kuigi olime eelnevalt teemad ära jaganud;

3) üks rühmaliige kadus jäädavalt ja lõpetasime viieliikmelisena.

Kui võrrelda selle rühmatöö tegevust kolmeliikmelise rühmatöö tegevusega, siis võin öelda, et väiksema arvu inimestega rühmatööd tehes on probleeme vähem ja kõik keskenduvad lõpptulemuse täitmisele. Suures rühmas panustasid projekti valmimisse rohkem kolm liiget ja kaks vähem. Väiksema rühma eeliseks on võib-olla ka see, et rühmas tekib omavaheline usaldus ja kui ühe ülesande täitmine õnnestub, siis järgmiste ülesannete puhul oled valmis sama rühmana taas koostööd tegema. Eelmisel semestril oli minul, Piretil ja Meelisel väga hea koostöö ning tulemusena saime valmis kõik tööd, mida erinevates ainetes oli vaja teha. Juba oleme selgi semestril tegemas koostööd.

Lugedes Meelise, Viive, Kaire ja Taimi kodutöid tuleb sealt samuti välja, et väiksemas rühmas sujub koostöö paremini, tekib usaldus rühmaliikmete vahel ja vastutus jaguneb samuti väiksema hulga inimeste vahele, tekib sünergia, mis viib parema tulemuseni kui suuremas rühmas. Suures rühmas on probleemid kergemad tulema. Projektijuhtimise aines lagunesid nii mõnedki rühmad kaheks, mida tingis erinev arusaam töö eesmärkidest.

 

 

Magistritöö seminar II

Ülesandeks oli püstitada magistritöö probleem, põhjendada selle aktuaalsust ja seost teoreetilise baasiga ning oodatavat mõju.

Olin valinud enda jaoks teema “Loodusteaduslikud digitaalsed materjalid õppetöös” ning veidi kontakteerunud potensiaalse juhendajaga. Hetkel olen veidi aega maha võtnud, et saada selgust, mida ikkagi uurida soovin.

Peale I seminari otsustasin uurida, milliseid töid senini on koostatud selle teema kohta. Keskendudes “Rakumaailma” mudelite uurimiste peale, leidsin kolm viimati koostatud magistritööd kokreetselt samade mudelite põhjal ja kaks tööd üldisest IKT vahendite kasutamisest loodusainete õpetamisel.

Hetkel tegelengi oma magisrtitöö teema täpsustamisega ja probleemi püstitamisega, mis oleks hetkel aktuaalne ja vajalik uurida.

 

Õppematerjalide koostamise vahendid

2. nädala ülesanne.

Sellel nädalal oli vaja koostada kursus keskkonnas, mida varem polnud kasutanud. Kõigepealt tutvusin erinevate õppematerjalide koostamise vahenditega. Tutvunud pakutud võimalustega, valisin katsetamiseks  CourseLab tarkvara. laadisin alla ja registreerisin kasutajaks, aga kui hakkasin kursust looma, jäin paraku abituks ja ei suutnud seal suurt midagi korda saata. Otsustasin siis katsetada uuesti ja seekord valisin myUdutu keskkonna. Seekord pika pusimise peale õnnestus midagi luua, kuigi plaanisin veidi teisiti. Püüdsin kursusele lisada teksti, kaardi, huvitavaid lehekülgi ja valikvastustega testi, aga tulemus oli nagu oli. Minu katsetus asub siin.

Kokkuvõttes mulle see keskkond ei meeldinud. Varem olen katsetanud luua õppematerjali LeMill keskkonnas, mis oli minu jaoks loogilisem ja arusaadavam.  Hea võimalus on, kui saad materjali kursuse sees luua. Võib-olla oleksin rohkem pidanud süvenema.  MyUdudtu keskkonnas oli muidugi  mitu valikut kursuse loomiseks, aga nende kõigi katsetamiseks on tunduvalt rohkem aega vaja.

myUdutu - select course template

 

 

 

 

 

 

Tutvusin ka teiste pakutud keskkondadega, kuid vaimustust ei tekitanud neist ükski.  Ootan huviga Viive katsetuse nähtavat tulemust.

Kasutatud materjal:

Põldoja, H (2012). Õppematerjalide koostamise vahendid, loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-vahendid/

Situatiivsed haridustehnoloogilised õpidisainid.

5. nädal http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/25/5-nadala-ulesanne-3

Lugenud läbi kohustusliku materjali, oli seal sellist, mida aeg-ajalt olen ise kasutanud, aga ka mõndagi uut minu jaoks. Situatiivse õppimise kaudu püütakse luua uusi teadmisi läbi tegevuste. Vaatlesin mängu “Ennemuiste”, mis on mõeldud 4. klassi õpilastele, et süvendada huvi Eesti rahvapärimuste vastu.

Kahjuks olen mina ilmselt see õpilane, kes vajab rohkem selgitamist ja lisainfot. Loodetavasti 4. klassi õpilasel on rohkem loovust kui minul, sest  ma jäin kogu aeg kuhugile kinni ja ei suutnud edasi liikuda ning mäng laadis ennast  üha uuesti ja uuesti nii, et ega eriti kaugele ei jõudnudki. Kuid kavatsen seda katsetada tulevikus küll ühe 4. klassi poisi peal, et aru saada, mida valesti tegin. Selle aja jooksul, millal mängida püüdsin, toon siis välja ülesandes ette antud teemad.

Situatiivsust andvad elemendid on ülesanded, mida peab mängija lahendama, kasutades selleks soovitusi, mida antakse ja võimaluse kasutada  paunas olevaid esemeid. Avastades muinasmaailma tuleb läbi teha erinevaid katsumusi ja need lahendada. Võimalus koguda juurvilju ja teha vahetusi, et neid vajadusel kasutada. Läbi tegevuste saavadki õpilased luua enda jaoks uusi teadmisi ning maailm avardub lisamängudega veelgi. Samas võimalus koos kaaslatega avastada muinasmaailma, mille tulemusel teadasaamiste hulk suureneb veelgi. Lisaks enda avastustele lisanduvad kaaslaste omad.

Mingil ajahetkel sain lugeda kõike, mida mul on võimalus vaadata ja abi saamiseks kasutada (paun, kaart, märkmik) ja õnnestus saada ka 5000 punkti, kuigi arusaamatuks jäi   minule, kuidas need sain.

Ankurdamise näide jääb ka kesiseks. Kohe algul oli situatsioon, kus õues põles vanker ja majakatus. Kui aga hakkasin vett otsima, siis ei leidnud ja järgmisel hetkel olin juba uue talu õues. Ilmselt oleks vajalik olnud tuli kustutada ja see paneb õpilased mõtlema, kuidas  ning siit tulenevalt on lahendusi mitmeid.

Kokkuvõttes mulle meeldis selle mängu disain ja idee, aga puudu jäi ilmselt minu loogikast  ja loovusest.