Idee-, mõiste- ja järelduskaardid.

4.nädala ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/18/kodutoo-4/

Tutvudes selle nädala lugemismaterjaliga, tegin järelduse, et õppimine on efektiivsem kui lisaks verbaalsele õpetamisele kaasneb ka visuaalne. Kaasajal on selleks üsna head võimalused tänu IKT vahenditele. Lisaks kasutatakse palju mõistekaarte, eelkõige seoste loomiseks. Loodusainete õppematerjalides (töövihikutes) on selliseid ülesandeid, kus mõistekaardile on seoseid juurde vaja kirjutada ja lisada puuduvaid mõisteid piisavalt.

Ideekaart (mind map) – kasutatakse juhul, kui on vaja ideid genereerida või selleks, et kõik oma mõtted välja tooksid, et siis nendega edasi tegeleda: kas parimad välja valida, grupeerida erinevad ideed või lahendada probleemi. Põhimõtteks on, et kõik ideed on head. Ideede vahele seoseid ei lisata. Kesksel kohal on põhiidee.

Oma töös kasutan ideekaarti  ajurünnakuks majandusõpetuse tunnis, kui näiteks on õpilasfirmal vaja äriideed. Samas hea kasutada ka klassijuhatajana mõne ürituse idee genereerimiseks. Selleks on käepärane ja lihtne kriit ja tahvel, aga arvutis on võimalused järgmised bubbl.us, mindomo, mind42

Mõistekaart (consept map) – kasutatakse juhul, kui on vaja luua seoseid erinevate mõistete vahel või selgitada erinevate protsesside toimimist ning seoseid. Kasutatakse mõistete vahele üksikute tegusõnade lisamist ja  nooltega näidatakse järgnevust. Alustatakse tevaliselt olulisest mõistest, mida püütakse lahti seletada, lisades seoseid. Hea meetod süsteemseks lähenemiseks õppeprotsessil.

Uue õppekava järgi koostatud töövihikutes on loodusainetes päris palju selliseid mõistekaarte, et teha paremini arusaadavaks meid ümbritsevaid protsesse. Lisaks kasutame mõistekaarte ka oma ülikooliõpingutes (hiljuti informaatika ainekava koostamisel). Mõistekaartide valmistamiseks on head keskkonnad Cmap, Vue.

Järelduskaart (consequense map) – kasutatakse juhul, kui põhjusele on vajadus lisada tagajärg. Kaart, mis koostatakse mõistest liikudes edasi kuni tagajärjeni välja. Neid kaarte on hea kasutada uurimisprobleemide lahendamisel.

Ise selliseid päris tihti kasutanud pole, kuigi õppedisaini aluste kursusel tegime voodiagrammi, mis võiks olla järelduskaart. Kasutasime selleks LessonLams keskkonda.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et teksti visualiseerimine annab lisaväärtuse õpetamisele ja teeb õppimise atraktiivsemaks ning huvitavamaks, aktiveerides õpilasi osaleme protsessis.

 

 

2 thoughts on “Idee-, mõiste- ja järelduskaardid.

  1. Kui alustasin teema läbitöötamisega, siis mõtlesin ka oma postitusse lisada õppedisaini alustes kasutatud voodiagrammi ja keskkonna LessonLams järelduskaardi teemasse. Suutsin selle aga ära unustada. Kui leidsin selle Sinu postitusest, siis kogesin äratundmisrõõmu – ka minu jaoks oli koostatud voodiagrammil järelduskaardi olemus.
    Usun aga, et järelduskaardi koostamiseks sobivad ka kõik eelpoolnimetatud keskkonnad (programmid). Enamus neist võimaldavad paigutada mõisteid (sõnu, ideid, fakte) koostajale sobivalt (kujundid, ühendused jne).

    • Mina jällegi mõtisklesin ja jõudsin samale järeldusele, et tegelikult sobivad kõik keskkonnad erinevate kaartide tegemiseks ja mul jäi see postitusest välja. Nüüd siis lisan kommentaarina.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga