RÕK 2002 vs 2011

Ülesandeks on võrrelda informaatika õpetamise eesmärke, sisu ja meetodeid kahes riiklikus õppekavas: 2002 ja 2011.

2002.a. riiklikus õppekavas fikseeriti konkreetsed pädevusnõuded põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele. Selle tulemusena toodi õppekavasse sisse kohustuslikud läbivad teemad, millest üks oli infotehnoloogia ja meedia. Seega 2002.a õppekavas ei ole eraldi kohustuslikke informaatikatunde, vaid on määratletud infotehnoloogia (IKT) pädevused. Vastavalt sellele on õppekavas iga kooliastme lõpus olemas IKT üldpädevused ja need on järgmised:

I kooliaste – oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;

II kooliaste – oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlemisvahendina, oskab arvuti abil tekste vormistada;

III kooliaste – oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikooli lõpetaja tehnoloogiaalased pädevused;

IV kooliaste – oskab kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina ning oma töötulemuste esitlusvahendina.

Kuna 2002.a. riiklikus õppekavas ei kuulu informaatika kohustuslike ainete nimekirja, siis on võimalus ainet õpetada valikainena, kui kool seda soovib. Teine võimalus on, et erinevate ainete õpetajad integreerivad IKT oma tundidesse, tehes sealjuures omavahel koostööd parima tulemuse saavutamiseks.

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja IKT-pädevused

  • oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);
  • tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;
  • oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;
  • oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme;
  • käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest;
  • käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;
  • oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt;
  • kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;
  • kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;
  • mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);
  • oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid)

Nende pädevuste saavutamise eeldus on eelkõige erinevate ainete koostöö kui puudub IKT valikainetunnina andmise võimalus.See eeldab aga omakorda, et aineõpetajad oleksid valmis kasutama IKT vahendeid ning oleksid ise pädevad  tunde andma.

2011.a.põhikooli riiklikus õppekavas (RÕK) on esmakordselt lahti kirjutatud põhikooli informaatika ainekava. Põhikooli RÕK’11 väärtustab informaatikat enam kui eelmised õppekavad, kuna sisaldab vaid kolme valikaine ainekavasid: usundiõpetus, karjäärivalik ja informaatika. Kuigi koolidel on õigus pakkuda ka muid valikaineid kolmes esimeses kooliastmes, on neil kolmel valikainel eriline staatus ja riiklikul tasandil kehtestatud sisu. (Laanpere, 2011).

Peamiste muudatustena informaatika valikaine eesmärkide tasandil tuleb tõsta esile järgmist:

  1. Arvuti ja interneti igapäevane kasutamine õppetöös algab tänapäeval oluliselt varem kui 10 aastat tagasi, mistõttu koolitööks vajalikud IKT baaspädevused tuleb õpilastes kujundada hiljemalt teise kooliastme lõpuks. Baaspädevused hõlmavad lisaks tavapärasele infootsingule, esitluste ja tekstidokumentide koostamisele ka koolis kasutatavateinfosüsteemide ja suhtlusvahendite (nt e-kool, e-post, kooli koduleht, õpihaldussüsteem) turvalist kasutamist.
  2. Kolmandas kooliastmes on informaatika õpetamise eesmärgiks õpilastest aktiivsete ja teadlike infoühiskonna ja e-riigi kodanike kujundamine. Õpitakse tundma ja kasutama nii kohaliku omavalitsuse kui riigi poolt pakutavaid e-teenuseid. Teadvustatakse veebikeskkondades tegutsemise võimalusi ja ohte, digiühiskonna kodanike õigusi ja kohustusi, käitumisnorme ja piiranguid.
  3. Veeb 2.0 ja sotsiaalne meedia on põhjustanud radikaalse muutuse internetikasutajate käitumismustrites, võimaldades igaühel olla mitte üksnes teiste poolt ettevalmistatud veebisisu passiivseks tarbijaks, vaid autoriks. Sellega seonduvalt tuleb õpilastes kujundada loovust uute töövahendite kasutamisel, jagamiskultuuri, vastutustunnet, õpetadaautoriõiguste ja litsentsitingimuste järgimist.
  4. Interneti arengutrendid lubavad lähitulevikus veebikasutamise senisest põhjalikumat personaliseerimist: masskasutusse tulevad personaalsed seadmed e-tahvlite või lugerite kujul, isiklikest eelistustest ja varasema veebikäitumise analüüsist lähtuvad soovitussüsteemid jms. Seetõttu on üheks olulisemaks eesmärgiks põhikooli informaatika õpetamisel efektiivse ja isikupärase personaalse e-õpikeskkonna loomise oskuste kujundamine. Just seetõttu toimub informaatika õpitulemuste hindamine personaalse e-portfoolio abil, mis on konkreetseks näiteks personaalsest veebikeskkonnast ja selle praktilisest rakendusest koolielu kontekstis.

Eeltoodud muutusvajadustest lähtuvalt on põhikooli informaatika valikaine eesmärgiks tagada, et iga põhikooli lõpetaja:

  • valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös, eelkõige infot otsides, töödeldes ja analüüsides ning tekstidokumente ja esitlusi koostades;
  • teadvustab ning oskab vältida IKT kasutamisel tekkida võivaid ohte oma tervisele, turvalisusele ja isikuandmete kaitsele;
  • koostab IKT-vahendeid kasutades toimiva ja efektiivse õpikeskkonna;
  • osaleb virtuaalsetes võrgustikes ja kasutab veebikeskkonda digitaalsete materjalide avaldamiseks kooskõlas intellektuaalomandi kaitse heade tavadega. (RÕK’11). ( M. Laanpere, 2011).

Selle tulemusena on uues õppekavas sisse viidud kaks 35 tunnist kursust informaatikast juba põhikooli, mis on järgmised “Arvuti töövahendina”, mida soovitatakse läbi viia 5. klassis ja 8. klassi õpilastele “Infoühiskonna tehnoloogiad”.

Võrreldes seda õppekava eelmisega, siis uues õppekavas on juba konkreetsemad eesmärgid ja õpetajale antud vabadus ka muutusi teha kui vajalikuks peab. Õpetajad peavad õppematerjalid vastavalt vajadusele ise koostama, sest kiiresti muutuvas infoühiskonnas ei ole võimalik kõigile ühesugust õpikut koostada, pigem võiks lähtudes aineraamatust ise valida või koostada õppematerjale. Lisaväärtust annaks õpetajatele oma materjalide jagamine ja ühismaterjalide loomine mõnes veebikeskkonnas.

Uues gümnaasiumi RÕK`11 on üheks gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks uurimistöö koostamine ja selle kaitsmine. Selle soorituse edukuse tagab gümnaasiumiastme valikkursus “Arvuti kasutamine uurimistöös”. Soovituslikult oleks vajalik eelnevalt läbida kursus “Uurimistöö alused”.

Teine valikkursus gümnaasiumiastmes on “Rakenduste loomine ja programmeerimise alused”. Selle kursuse eesmärgiks on tutvustada gümnaasiumiõpilastele tarkvararakenduste arendusmetoodikat ja teha sissejuhatus programmeerimisse. Kursuse abil soovitakse äratada gümnaasiumiõpilastes huvi IT erialadel edasiõppimise vastu.

Lähema 6–7 aasta jooksul seisavad infotehnoloogia valdkonnas ees kahtlemata suured muutused, millega peab oma töös arvestama iga informaatikaõpetaja. Tegelikult ei kujuta me ju praegu ette isegi seda, millised näevad 7 aasta pärast välja õpilaste poolt koolis kasutatavad arvutid – on need odavad ja kooli jaoks kohandatud sülearvutid, iPadi-taolised e-tahvlid, Amazon Kindle sarnased e-lugerid, Androidiga varustatud pihuseadmed üksnes internetiteenuste kasutamiseks vms. Seetõttu on muutunud ülioluliseks informaatikaõpetajate kogukonna aktiveerimine ja kaasamine õppematerjalide pideva kaasajastamise protsessi. Ainult üheskoos asju arutades ja kogemusi vahetades suudetakse käia ajaga kaasas. Pealegi on õpetajal keeruline veenvalt õpetada infoühiskonna kodanikuna käitumist, sotsiaalse meedia kasutamist oma loominguliseks tegevuseks ja virtuaalsetes kogukondades osalemist, kui ta ise seda kõike igapäevaselt ei praktiseeri. (M.Laanpere, 2011).

IKT vahendid muutuvad järjest rohkem meie elu lahutamatuks osaks ning seetõttu peavad koolid ja õpetajad ajaga kaasas käima ning informaatikatundide vajaduses pole mõtet kahelda. Muidugi eeldusel, et tehniline baas koolides läheb samuti ajaga kaasa.

Kasutatud materjal:

1. Riiklik õppekava 2002. loetud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/174787

2.Põhikooli riiklik õppekava 2011, loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001

3. Gümnaasiumi riiklik õppekava 2011, loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002

4. Informaatika didaktika, loetud aadressil http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk23.html

5. M.Laanpere (2011), Informaatika ainekava eesmärkidest ja ülesehitusest, loetud aadressil http://www.oppekava.ee/index.php/Informaatika_ainekava_eesm%C3%A4rkidest_ja_%C3%BClesehitusest

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga