Idee-, mõiste- ja järelduskaardid.

4.nädala ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/18/kodutoo-4/

Tutvudes selle nädala lugemismaterjaliga, tegin järelduse, et õppimine on efektiivsem kui lisaks verbaalsele õpetamisele kaasneb ka visuaalne. Kaasajal on selleks üsna head võimalused tänu IKT vahenditele. Lisaks kasutatakse palju mõistekaarte, eelkõige seoste loomiseks. Loodusainete õppematerjalides (töövihikutes) on selliseid ülesandeid, kus mõistekaardile on seoseid juurde vaja kirjutada ja lisada puuduvaid mõisteid piisavalt.

Ideekaart (mind map) – kasutatakse juhul, kui on vaja ideid genereerida või selleks, et kõik oma mõtted välja tooksid, et siis nendega edasi tegeleda: kas parimad välja valida, grupeerida erinevad ideed või lahendada probleemi. Põhimõtteks on, et kõik ideed on head. Ideede vahele seoseid ei lisata. Kesksel kohal on põhiidee.

Oma töös kasutan ideekaarti  ajurünnakuks majandusõpetuse tunnis, kui näiteks on õpilasfirmal vaja äriideed. Samas hea kasutada ka klassijuhatajana mõne ürituse idee genereerimiseks. Selleks on käepärane ja lihtne kriit ja tahvel, aga arvutis on võimalused järgmised bubbl.us, mindomo, mind42

Mõistekaart (consept map) – kasutatakse juhul, kui on vaja luua seoseid erinevate mõistete vahel või selgitada erinevate protsesside toimimist ning seoseid. Kasutatakse mõistete vahele üksikute tegusõnade lisamist ja  nooltega näidatakse järgnevust. Alustatakse tevaliselt olulisest mõistest, mida püütakse lahti seletada, lisades seoseid. Hea meetod süsteemseks lähenemiseks õppeprotsessil.

Uue õppekava järgi koostatud töövihikutes on loodusainetes päris palju selliseid mõistekaarte, et teha paremini arusaadavaks meid ümbritsevaid protsesse. Lisaks kasutame mõistekaarte ka oma ülikooliõpingutes (hiljuti informaatika ainekava koostamisel). Mõistekaartide valmistamiseks on head keskkonnad Cmap, Vue.

Järelduskaart (consequense map) – kasutatakse juhul, kui põhjusele on vajadus lisada tagajärg. Kaart, mis koostatakse mõistest liikudes edasi kuni tagajärjeni välja. Neid kaarte on hea kasutada uurimisprobleemide lahendamisel.

Ise selliseid päris tihti kasutanud pole, kuigi õppedisaini aluste kursusel tegime voodiagrammi, mis võiks olla järelduskaart. Kasutasime selleks LessonLams keskkonda.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et teksti visualiseerimine annab lisaväärtuse õpetamisele ja teeb õppimise atraktiivsemaks ning huvitavamaks, aktiveerides õpilasi osaleme protsessis.

 

 

Ainekavade näidised

Otsides erinevate koolide ainekavu geograafias, milles oleks ka projektõpe ära toodud, leidsin huvitava lehe, mida pean rohkem uurima. Kavatsen teha oma kodutöö 8. klassi geograafia loodusvööndite osa kohta, milles kasutan projektõpet. Tegelikult seon seal geograafia, bioloogia ja informaatika omavahel. Otsingust leidsin ka Kadrina Gümnaasiumi geograafia õppekava. RÕK`11 õppekavu ei ole väga palju internetist leida, enamjaolt tegemist vanade õppekavadega.

Kokkuvõttes tuleb ikkagi kõige parema tulemuse saavutamiseks ise tööle hakata.

Kogu loengumaterjal oli mõtlemapanev ja intrigeeriv ning Google otsingumootorit kasutades ainekavu otsides, selgus, et uue õppekavaga seotud ainekavad olid kas copy-paste, viide RÕK`11-le või puudusid üldse.

RÕK 2002 vs 2011

Ülesandeks on võrrelda informaatika õpetamise eesmärke, sisu ja meetodeid kahes riiklikus õppekavas: 2002 ja 2011.

2002.a. riiklikus õppekavas fikseeriti konkreetsed pädevusnõuded põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele. Selle tulemusena toodi õppekavasse sisse kohustuslikud läbivad teemad, millest üks oli infotehnoloogia ja meedia. Seega 2002.a õppekavas ei ole eraldi kohustuslikke informaatikatunde, vaid on määratletud infotehnoloogia (IKT) pädevused. Vastavalt sellele on õppekavas iga kooliastme lõpus olemas IKT üldpädevused ja need on järgmised:

I kooliaste – oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;

II kooliaste – oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlemisvahendina, oskab arvuti abil tekste vormistada;

III kooliaste – oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikooli lõpetaja tehnoloogiaalased pädevused;

IV kooliaste – oskab kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina ning oma töötulemuste esitlusvahendina.

Kuna 2002.a. riiklikus õppekavas ei kuulu informaatika kohustuslike ainete nimekirja, siis on võimalus ainet õpetada valikainena, kui kool seda soovib. Teine võimalus on, et erinevate ainete õpetajad integreerivad IKT oma tundidesse, tehes sealjuures omavahel koostööd parima tulemuse saavutamiseks.

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja IKT-pädevused

  • oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);
  • tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;
  • oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;
  • oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme;
  • käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest;
  • käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;
  • oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt;
  • kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;
  • kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;
  • mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);
  • oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid)

Nende pädevuste saavutamise eeldus on eelkõige erinevate ainete koostöö kui puudub IKT valikainetunnina andmise võimalus.See eeldab aga omakorda, et aineõpetajad oleksid valmis kasutama IKT vahendeid ning oleksid ise pädevad  tunde andma.

2011.a.põhikooli riiklikus õppekavas (RÕK) on esmakordselt lahti kirjutatud põhikooli informaatika ainekava. Põhikooli RÕK’11 väärtustab informaatikat enam kui eelmised õppekavad, kuna sisaldab vaid kolme valikaine ainekavasid: usundiõpetus, karjäärivalik ja informaatika. Kuigi koolidel on õigus pakkuda ka muid valikaineid kolmes esimeses kooliastmes, on neil kolmel valikainel eriline staatus ja riiklikul tasandil kehtestatud sisu. (Laanpere, 2011).

Peamiste muudatustena informaatika valikaine eesmärkide tasandil tuleb tõsta esile järgmist:

  1. Arvuti ja interneti igapäevane kasutamine õppetöös algab tänapäeval oluliselt varem kui 10 aastat tagasi, mistõttu koolitööks vajalikud IKT baaspädevused tuleb õpilastes kujundada hiljemalt teise kooliastme lõpuks. Baaspädevused hõlmavad lisaks tavapärasele infootsingule, esitluste ja tekstidokumentide koostamisele ka koolis kasutatavateinfosüsteemide ja suhtlusvahendite (nt e-kool, e-post, kooli koduleht, õpihaldussüsteem) turvalist kasutamist.
  2. Kolmandas kooliastmes on informaatika õpetamise eesmärgiks õpilastest aktiivsete ja teadlike infoühiskonna ja e-riigi kodanike kujundamine. Õpitakse tundma ja kasutama nii kohaliku omavalitsuse kui riigi poolt pakutavaid e-teenuseid. Teadvustatakse veebikeskkondades tegutsemise võimalusi ja ohte, digiühiskonna kodanike õigusi ja kohustusi, käitumisnorme ja piiranguid.
  3. Veeb 2.0 ja sotsiaalne meedia on põhjustanud radikaalse muutuse internetikasutajate käitumismustrites, võimaldades igaühel olla mitte üksnes teiste poolt ettevalmistatud veebisisu passiivseks tarbijaks, vaid autoriks. Sellega seonduvalt tuleb õpilastes kujundada loovust uute töövahendite kasutamisel, jagamiskultuuri, vastutustunnet, õpetadaautoriõiguste ja litsentsitingimuste järgimist.
  4. Interneti arengutrendid lubavad lähitulevikus veebikasutamise senisest põhjalikumat personaliseerimist: masskasutusse tulevad personaalsed seadmed e-tahvlite või lugerite kujul, isiklikest eelistustest ja varasema veebikäitumise analüüsist lähtuvad soovitussüsteemid jms. Seetõttu on üheks olulisemaks eesmärgiks põhikooli informaatika õpetamisel efektiivse ja isikupärase personaalse e-õpikeskkonna loomise oskuste kujundamine. Just seetõttu toimub informaatika õpitulemuste hindamine personaalse e-portfoolio abil, mis on konkreetseks näiteks personaalsest veebikeskkonnast ja selle praktilisest rakendusest koolielu kontekstis.

Eeltoodud muutusvajadustest lähtuvalt on põhikooli informaatika valikaine eesmärgiks tagada, et iga põhikooli lõpetaja:

  • valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös, eelkõige infot otsides, töödeldes ja analüüsides ning tekstidokumente ja esitlusi koostades;
  • teadvustab ning oskab vältida IKT kasutamisel tekkida võivaid ohte oma tervisele, turvalisusele ja isikuandmete kaitsele;
  • koostab IKT-vahendeid kasutades toimiva ja efektiivse õpikeskkonna;
  • osaleb virtuaalsetes võrgustikes ja kasutab veebikeskkonda digitaalsete materjalide avaldamiseks kooskõlas intellektuaalomandi kaitse heade tavadega. (RÕK’11). ( M. Laanpere, 2011).

Selle tulemusena on uues õppekavas sisse viidud kaks 35 tunnist kursust informaatikast juba põhikooli, mis on järgmised “Arvuti töövahendina”, mida soovitatakse läbi viia 5. klassis ja 8. klassi õpilastele “Infoühiskonna tehnoloogiad”.

Võrreldes seda õppekava eelmisega, siis uues õppekavas on juba konkreetsemad eesmärgid ja õpetajale antud vabadus ka muutusi teha kui vajalikuks peab. Õpetajad peavad õppematerjalid vastavalt vajadusele ise koostama, sest kiiresti muutuvas infoühiskonnas ei ole võimalik kõigile ühesugust õpikut koostada, pigem võiks lähtudes aineraamatust ise valida või koostada õppematerjale. Lisaväärtust annaks õpetajatele oma materjalide jagamine ja ühismaterjalide loomine mõnes veebikeskkonnas.

Uues gümnaasiumi RÕK`11 on üheks gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks uurimistöö koostamine ja selle kaitsmine. Selle soorituse edukuse tagab gümnaasiumiastme valikkursus “Arvuti kasutamine uurimistöös”. Soovituslikult oleks vajalik eelnevalt läbida kursus “Uurimistöö alused”.

Teine valikkursus gümnaasiumiastmes on “Rakenduste loomine ja programmeerimise alused”. Selle kursuse eesmärgiks on tutvustada gümnaasiumiõpilastele tarkvararakenduste arendusmetoodikat ja teha sissejuhatus programmeerimisse. Kursuse abil soovitakse äratada gümnaasiumiõpilastes huvi IT erialadel edasiõppimise vastu.

Lähema 6–7 aasta jooksul seisavad infotehnoloogia valdkonnas ees kahtlemata suured muutused, millega peab oma töös arvestama iga informaatikaõpetaja. Tegelikult ei kujuta me ju praegu ette isegi seda, millised näevad 7 aasta pärast välja õpilaste poolt koolis kasutatavad arvutid – on need odavad ja kooli jaoks kohandatud sülearvutid, iPadi-taolised e-tahvlid, Amazon Kindle sarnased e-lugerid, Androidiga varustatud pihuseadmed üksnes internetiteenuste kasutamiseks vms. Seetõttu on muutunud ülioluliseks informaatikaõpetajate kogukonna aktiveerimine ja kaasamine õppematerjalide pideva kaasajastamise protsessi. Ainult üheskoos asju arutades ja kogemusi vahetades suudetakse käia ajaga kaasas. Pealegi on õpetajal keeruline veenvalt õpetada infoühiskonna kodanikuna käitumist, sotsiaalse meedia kasutamist oma loominguliseks tegevuseks ja virtuaalsetes kogukondades osalemist, kui ta ise seda kõike igapäevaselt ei praktiseeri. (M.Laanpere, 2011).

IKT vahendid muutuvad järjest rohkem meie elu lahutamatuks osaks ning seetõttu peavad koolid ja õpetajad ajaga kaasas käima ning informaatikatundide vajaduses pole mõtet kahelda. Muidugi eeldusel, et tehniline baas koolides läheb samuti ajaga kaasa.

Kasutatud materjal:

1. Riiklik õppekava 2002. loetud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/174787

2.Põhikooli riiklik õppekava 2011, loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001

3. Gümnaasiumi riiklik õppekava 2011, loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002

4. Informaatika didaktika, loetud aadressil http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk23.html

5. M.Laanpere (2011), Informaatika ainekava eesmärkidest ja ülesehitusest, loetud aadressil http://www.oppekava.ee/index.php/Informaatika_ainekava_eesm%C3%A4rkidest_ja_%C3%BClesehitusest

 

 

 

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid.

1. teema:  http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/04/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid/

Tutvunud lugemismaterjaliga, meeldis mulle kõige rohkem õpiobjekti käsitlus:

2000. aastal pakkus David Wiley välja alternatiivse definitsiooni, mis oli ära piiratud ainult digitaalsete materjalidega: “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks” (Wiley, 2000).

Ilmselt sellepärast, et ise kasutan üsna palju lisaks digitaalseid materjali erinevate teemade tutvustamisel. Olen seda meelt, et visuaalselt nähtud (video, animatsioon) või praktiliselt läbi tehtud ülesanne (mudel, simulatsioon), annavad parema ülevaate õpitavast ning mõjuvad õpitulemusele efektiivsemalt.

Majandusõpetuses oleme kasutanud simulatsiooni TITAN juba 1990.a. lõpust (siis oli nimeks MESE, aga idee sama). Kuna simulatsioon on kaitstud litsentsiga, siis tuleb igal aastal maksta. Kasutanud olen seda juba üle kümne aasta. Alguses saime Titani flopidiski peal ja see töötas ainult sellel arvutil, mille numbri olin andnud. Sellega kaasnes ka pidev printimine peale igat perioodi, kuna oli tegemist konkureerivate ettevõtetega, siis tuli printida 16 lehte iga kord (üks simulatsioon tavaliselt koosneb 7-9 perioodis). Paberit kulus palju ja printeriga olid pidevad jamad. Titan on arenenud ja praegu on internetis võimalik simulatsiooni läbi viia ning ajakulu on tunduvalt väiksem, peab ainult litsentsi omama. Titan on majandusolümpiaadi üks osa, lisaks viiakse läbi Eesti Titani võistlust ja võimalus olemas ka Euroopa võistlusest osa võtta. Simulatsioon ise on inglisekeelne.

Tänu sellele kogemusele, olen alati valmis kasutama uusi võimalusi, et ainet paremini edasi anda ja õpilastele uusi võimalusi õppimiseks pakkuda. Kui hakkasin andma bioloogiat, siis kasutan just gümnaasiumiastmes “Rakumaailma” mudeleid ning seda eelkõige harjutamise eesmärgil. Protsessid, mis bioloogias on vaja selgeks saada, on küllaltki keerulised, seepärast mudeleid läbi tehes, on võimalik saavutada paremaid tulemusi. Suurepäraseid võimalusi pakub Youtube oma videote valikuga. Bioloogiatunnis hea näidata, kuidas erinevad protsessid toimuvad nii taimedes, loomades kui ka looduses.

Annan ka geograafiatunde ja taas võimalusi palju Youtubes, kuid ka teistes repositooriumides. Kasutan üsna palju Koolielu õppevara lehekülgi nii majanduses kui ka geograafias. Bioloogias  on hea materjalivalik bioloogiaõpetajate seltsi kodulehel http://www.ebu.ee/, millelt kasutan palju erinevaid esitlusi. Leian, et kui on olemas juba valmis materjal, mis mulle vajalik ja sobilik, siis miks mitte seda kasutada.

Samas olen ka ise erinevatesse repositooriumitesse materjale lisanud. Alguse sai õppematerjalide loomine erinevatel kursustel, kus olen osalenud. Gümnaasiumi bioloogiaõpetajate täiendkoolitusel valmisid materjalid LeMilli, majandusõpetuse materjalid on Koolielus. Materjalide loomise käigus on mul tekkinud huvi, kuidas selle protsessi kvaliteeti tõsta.

 

Sissejuhatavad materjalid loetud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Olen bioloogia, geograafia ja majandusõpetuse õpetaja. Sellest on  tingitud huvi pideva enesetäiendamise vastu. Samas olen töötanud piisavalt kaua pedagoogina, et seada endale uusi sihte, millest üks on õppima asumine Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia erialale. Olen avatud uuele, positiivselt kriitiline ja pidev enesetäiendaja. Vajadusel avaldub ka minu loovus.

Hobideks on käsitöö ja lugemine.

Arvutiga tehtava õpidisaini kirjeldus

3. nädala ülesanne  http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/11/3-nadala-ulesanne-2/

Biheivioristlik teooria väidab, et õppimine toimub ainult assotsatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Seega on esimesel kohal reageerimine keskkonna märguannetele ning mõtlemise osa peetakse õppimise juures teisejärguliseks, kuna mõtlemisprotsessi peetakse järelduslikuks konstruktsiooniks.

Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, kuna õpetaja valib välja nn. õiged “ärritajad”, et saada soovitud käitumist ning tasustab seda. Õpilane on passiivses rollis ning just kui ei vastutaks õppimise eest. Õppija poolt ei oodata uusi tegevusi ega uusi lahendusi, sest valikutegemine, edasiliikumiskiiruse ja hindamine on jäetud ainult õpetaja kanda.

Gümnaasiumi majandusõpetuses kasutatakse simulatsiooniprogrammi TITAN.

JA Titan Simulation Home PageSelle abil püütakse õpilaste teoreetilisi teadmisi rakendadasimulatsiooniülesannete lahendamisel. Simulatsioon on litsentsi alusel sisse ostetud USA-st ja põhineb sellel, et 3-8 ettevõtet, kes toodavat ühesugust asja (Hologeneraatorit), konkureerivad omavahel. Simulatsioon koosneb perioodidest ja ühe perioodi pikkus on reaalajas 1 kvartal. Majandusotsuseid tuleb teha vastavalt hetkeolukorrale (legendi loeb ette õpetaja) ja siis teha oma otsused. Eesmärk on edukalt hakkama saada saavutades võimalikult suur turuosa ja kasum.

Õpilane teeb otsused vastavalt etteloetud legendile: milline on ühe toote hind, kui palju toodetakse, kui palju raha kulutatakse turundusel/reklaamile, kui palju investeeritakse, kui palju raha peaks kuluma uurimis- ja arendustööle ning kui palju annetustele. Kui kõik on oma otsused teinud, siis sulgub periood. Seejärel on näha tulemused, kuid ühe otsusega pole võimalik oma positsiooni muuta. Õpilastel on võimalus vaadata oma firma aruannet ja seda analüüsida ning seda nii tabelivormis kui ka graafikutena. Väike näide aruandest

JA Titan - Vastlad

JA Titan - Vastlad 2

Õpilased saavad kohest tagasisidet ka selle kaudu, et kellel läheb hästi, sellel kontorihoone  muutub järjest ulmelisemaks, kellel aga kehvemini läheb, sellel sajab vihma, pildil, mis on nende vaates otsuste sisestamise juures. Kui aga õigeid otsuseid ei tehta võib minna pankrotti ja siis oledki konkurentsist väljas.

Õpetaja saab valida 6 stsenaariumi vahel, mis on juba olemas ja lisaks ka ise stsenaariumi koostada, et läbi mängida kõiki majandustsükli faase. Kogemus  ja koostöö teiste majandusõpetuse õpetajatega on näidanud, et majanduslangusest  ja-kriisist väljatulekuks on raskem õigeid otsuseid teha kui majandustõusu ajal.  Õpetajal on kogu tegevusest ka ülevaade:

JA Titan - Vastlad õpet.

JA Titan - Vastlad üld

Siit saab vaadata, kes on oma otsused teinud ja kuidas need tehtud on.

See aruanne annab hetkel kogu tööstuse ülevaate, aga kui üleval servas numbrite peale klikata, siis  saab vaadata iga firma aruannet eraldi.

Lõpuks lisan ka uue mangu koostamise lehe ekraanipildi, et näidata, millised valikud teeb  õpetaja . Kogu seda protsessi juhib õpetaja, kuid õpilased saavad kasutada oma teadmisi ja analüüsioskust. Mida rokem erinevaid simulatsioone läbi mängitakse, seda paremad on tulemused. JA Titan - New Game

Kuid kokkuvõttes sõltub ikkagi tulemus sellest, kes kuidas mängib. Iga simulatsioon on erinev, sest sinu tulemust mõjutavad ka teiste otsused.

Kokkuvõtteks:

Kes õpib?                            Gümnaasiumis majandust õppiv õpilane

Mida õpib?                           Milliseid otsuseid on vaja teha ettevõtet omades.

Kuidas treenitakse?            Erinevaid majandusfaase (langus, kriis, tõus, buum)     läbimängimisel.

Kordamine.                        Korratakse teooriat (nõudlust, pakkumist, turuhinda, reklaami, konkurentsi jne.)

Kuidas simuleeritakse õppimist (negatiivne ja positiivne tagasiside)? Maja kas muutub ulmelisemaks või jääb vihma kätte.

Interaktiivsus?                  Saab klassikaaslastega koos mängida internetis või nn.”rahvaversiooni”, kus üks peab mängu koostama ja seejärel teised sinna kaasama

Võistlusmoment?           Tõhususe indeksi ( PI ) järgi pannakse firmad kohe järjekorda ja kes ei tahaks olla esimese kolme hulgas.

Kasutatud kirjandus:

1. Teppan, P. Kaasaja õpiteooriate lähtepunktid. Loetud aadressil   http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html

2. Leuska, A. (2010), Arengupsühholoogia. Biheiviorism. Loetud aadressil  http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/biheiviorism.html

Etteantud õpikeskkonna lubavuste hindamine.

2. nädala ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/04/2-nadala-ulesanne-2/

Kuna ma ise ei ole iPadi omanik ning pole õnnestunud ka sellega töötada, siis selle nädala ülesande tegin etteantud videote ja artiklite põhjal. Lisaks uurisin oma lapse käest, milliseid võimalusi iPad temale kaasa on toonud.

Kokkuvõte iPadi lubavustest on järgmine:

  • palju rohkem uusi teadmisi ja informatsiooni on mahutatud tunduvalt kergemasse pakendisse kui vastava infohulgaga raamatuvirn;
  • praktiliselt on võimalus panna õpik ja töövihik kokku – paraneb kodutööde täitmine;
  • algklassi õpilastel loovuse ja seoste leidmise arendamise lihtsus tänu puutetundlikule ikoonile;
  • näitmaterjalide parem esitlusvõimalus tänu sensorite olemasolule – katseid tehes iPadi kallutades saab aineid segada, keeleõppes saab ühendada iPadi sõnaraamatuga;
  • automaatne rotatsioon – kui iPadi keerad, keerab pilt kaasa;
  • aktiivsus –  tuleb rohkem sõrmi liigutada kui arvutihiirt liigutades;
  • keskendumine lahendatavale probleemile – üks rakendus avaneb terve ikooni ulatuses ja ei ole võimalik samaaegselt olla Facebookis;
  • õppimisega on võimalik minna järjest sügavamale, avades uusi kihte;
  • revolutsioon hariduses –  iPadi rakendamine koolis toob kaasa uue lähenemise nii õpetamisele kui ka õppimisele;
  • parim Internetis surfamiseks, emailide lugemiseks, filmide vaatamiseks, mängudeks, piltideks, raamatute lugemiseks – eriti inimesele, kes palju reisib;
  • appide lisamise võimalused;
  • saab vajadusel teksti lisada, kuid mahukamate tööde tegemiseks hästi ei sobi, sest ka mälumaht on väiksem kui arvutid võimaldavad;
  •  kui sul on iPhone, saad telefoni programmid oma iPadi panna;
  • parem vaatenurk – saab vaadata nagu raamatut või veidi kaldu hoides.

Lisaboonuse annab ilmselt õppimise huvitavamaks muutmine õpilasele.

Minu informaatikaõpetaja

Mina olen sellest põlvkonnast, kellel informaatikatunde koolis ei olnud. Esimeste arvutitega kokkupuude puudub. Minu ameti tõttu tekkis vajadus hakata arvutit kasutama ja sealt see kõik algaski. Kui 2000.a. kooli tööle läksin, siis andsin majandusõpetust. Programm, mille järgi tollal majandusõpetust gümnaasiumiosas anti oli pärines USA-st ja selle üks osa oli simulatsioonil. Esialgu pidi õpetaja otsused ise sisestama ja seejärel ettevõtte aruanded välja printima ja nii mitu korda tunni jooksul. Algus oli keeruline, sest printerid ei printinud või programm jooksis kokku, õnneks tänasel päeval on vaja ainult litsents osta ja kogu tegevus toimub interneti vahendusel. Sealt edasi tekkis huvi arvuti vastu ja avanes võimalus osaleda Tiigrihüppe SA korraldatud koolitustel, siis selle tulemusel täienesid oskused ning julgus arvutiga töötada.

Meelde on jäänud arvutikoolitus, mille tulemusena anti õpetajatele, kes koolituse läbisid sülearvuti kasutada. Koolituse saime piisavalt materjali, kuid kuna seltskond, kes sellel viibis, oli väga erineva arvutikasutusoskusega, siis tulemus jäi oodatust kesisemaks. Need, kellel oskused olid minimaalsed, vajasid pidevalt aitamist ja need kellel oskusi rohkem ei saanud ka kiiremini edasi minna. Seetõttu mõned teemad jäidki pealkirja tasemele. Positiivne oli selle kursuse juures see, et tegime omale blogiaadressi ja juhendaja soovitas  meil usinast blogima hakata. No, aga tüüpiline eestlane seda ju ei tee. Nii minagi, unustasin blogi ja kõik sellega seonduva. Õnneks Google meeskond tegeleb pidevalt keskkonna arendamisega ja suur oli minu rõõm, kui taasavastasin oma blogi. Nimelt kooli viidi sisse interaktiivne infotahvel, mis käis läbi Google ja kui läksin seda kodus vaatama, leidsin bloggerist ka enda blogi, mida kasutasin eelmisel semestril digitaalse meedia sisutootmise aines. Kokkuvõttes oli ikkagi väike kasutegur koolitusel olemas.

Lisaks Tiigrihüppe SA koolitustele olen osalenud nii palju kui võimalik erinevatel digitaalsete õppematerjalide koostamise koolitustel. Lisateadmisis olen saanud igalt koolituselt.

Kõik eelnev on viinud minu õpingutee nii kaugele, et tekkis huvi asuda õppima Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppesse ja pole oma otsust kahetsenud.

Õpileping

http://oppematerjalid.wordpress.com/opijuhis/mis-on-opileping/

Teema:

Digitaalsete õppematerjalide koostamisel tahaksin rohkem teada saada, kuidas õppematerjale koostada võimalikult hea tulemuse saavutamiseks õpilaste õpetamisel, milliseid vahendeid ja millises mahus kasutada ning kuidas kujundada head e-kursust? Õpetan loodusaineid ja majandust gümnaasiumiastmes ning on tekkinud vajadus e-kursuse koostamiseks. Loodan, et kursuse lõpuks on tekkinud kuvand, kuidas koostada põnev, hariv ja tulemuslik e-kursus.

Eesmärgid: 

  • võrrelda avatud ja suletud keskkondi ning leida sobivaim lahendus
  • saada erinevate õpikeskkondadega tutvudes inspiratsiooni ja uusi ideid materjalide koostamiseks
  • leida enda ja oma õpilaste jaoks sobivad õpikeskkonnad ja -võrgustikud
  • parandada oma õpetamise kvaliteeti
  • saada juurde uut teavet õppematerjalide koostamisest

Tahan kõike seda teha, sest aine tundub põnev, huvitav ning mind arendav.

Strateegiad:

Kõige eelnenu saavutamiseks püüan olla kursusel aktiivne osaleja, täites kõik ettenähtud ülesanded. Suhelda grupikaaslastega, et vahetada kogemusi, mida keegi on juba katsetanud või mida kavatseb. Meie grupp suhtleb omavahel üsna intensiivselt ning alati on võimalus küsida kaaslaste käest nõu, kui midagi viltu veab või teadmistest/oskustest puudu tuleb.

Lisaks kasutada võimalusi uute ideede rakendamisel  ka väljaspool kursust, mida pakutakse läbi erinevate koolituste või firmade. Hetkel osalen Avita e-tunni pilootprojektis. Oluline on olla avatud huvitavatele pakkumistele.

Vahendid:

Inimesed, kes mind ümbritsevad:

  • kursusekaaslased – kogemused, materjalid, arvamused, mõtted nende blogides;
  • õppejõud – teadmised, kõik, mida nad pakuvad;
  • õpilased – katsejänesed, kelle peal uut õpitut kavatsen proovida.
Materjalid, tehnoloogia ja kõik vahendid, mida pakutakse ning mida ise leian õppetöö käigus.Kindlasti leian neid palju ja minu nimekiri selles osas pikeneb, sest seni olen väga vähe vahendeid kasutanud oma elu kergemaks tegemiseks. Ilmselt ei võta ka kasutusele kõiki vahendeid, mida tutvustatakse või avastan, sest igaühel on oma valikuvõimalus, mida kasutada. Üritan kasutusele võtta seda, mida kasulikuks arvan, teised aga salvestan seniks ootelisti, kuni tekib vajadus nende järele.
Hindamine:
Kõigepealt olen positiivse hinde saanud juba siis, kui kõik kodutööd on tehtud ning selle tulemusel hakkan õpitut  kasutama oma töös.
Hindama asudes vaatan ka seda, kas olen oma aega kokku hoidnud ning kas olen saanud õpilastele sära silmadesse, mis tähendab, et õppimine on läinud huvitavamaks, põnevamaks.
Lisaväärtuse annab kindlasti see, kui olen innustunud oma õpingutest ja kogemustest, valmis teisi õpetaid õpetama ning suunama erinevaid vahendeid ja võimalusi kasutama.
Reflektsioon: (lisandusb kursuse lõpus). 

 

Haridustehnoloogi ametipositsiooni töökirjeldus

1. nädala ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/2013/01/27/1-nadala-ulesanne-2/

Meie koolis ei ole hetkel haridustehnoloogi ja mina töötan aineõpetajana, kuid oma töös püüan kasutada nii palju kui võimalik IKT vahendeid. Isiklik huvi õppekvaliteedi parandamiseks ajendas mind tulema õppima Tallinna Ülikooli haridustehnoloogiat. Püüan luua haridustehnoloogi ametipositsiooni töökirjelduse oma koolis.

Haridustehnoloogi tööülesanded:

1. Selgitab välja õpetajate oskused  IKT vahendite kasutamise osas

2. Koostöös juhtkonnaga koostab koolile IKT arengukava

3. Koostöös õpetajatega kaardistab, millist IKT alast abi vajatakse kõige enam

4. Viib läbi õpetajatele sisekoolitusi uute vahendite tutvustamiseks, e-kursuste loomiseks jms.

5. Arvestades erinevate ainete spetsiifikat, püüab õpetajaid innustama kasutama erinevaid veebimaterjale, mis aitaksid tundi muuta efektiivsemaks ja saavutada paremaid tulemusi

6. Pakub tuge ja abi õpetajatele erinevate vahendite kasutamisel, vajadusel  koostab juhendmaterjale

7. Administreerib Moodle keskkonda, arhiveerib e-kursused

8. Täiendab ennast pidevalt, on avatud uuendusteks ja viib ennast kurssi uuendustega IKT valdkonnas, on koolis säravate silmadega innovaator

9. On vahelüliks juhtkonna ja õpetajate vahel, et parendada õppekvaliteeti koolis, omab ülevaadet olemasolevatest vahendites ja võimalustest, mis koolil on

10. Teeb koostööd teiste haridustehnoloogidega (võrgustik).

11. Annab informatsiooni sotsiaalmeediaga seonduvast, juriidilistest probleemidest ja kõigest muust sellega seonduvast

Haridustehnoloog peab olema inimene, kes aitab parandada õppekvaliteeti koolis ja innustab õpetajaid uuendustega kaasa minema.