Kodutöö: Õpiobjekt

Meie rühmatöö eesmärgiks oli koostada e-kursus püstoli HK USP kohta, mille eduka läbimise tulemuseks on antud relva omamise õiguse saamine. Meie ühine rühmatöö, kus on olemas õpieesmärk, probleemi kirjeldus, õpisüsteemi moodulid (8 moodulit), Merrilli taksonoomia, ülesannete jada ja lõpuks kalenderplaan, asub siin

See kõik on valminud meie rühma ühistöö tulemusena. Lisaks tegime igaüks voodiagrammi oma mooduli kohta Lams  keskkonda. Minu ülesandeks oli välja töötada I moodul. Koostasime kolm lugu, läbi mille toimub õpetamine. Koostasin oma moodulist ühe õpiobjekti, mille lõpus õpilasel on võimalik oma teadmisi testida. Kui testi sooritamine ei õnnestu, tuleb teooria uuesti üle vaadata. Voodiagrammis panustasin rohkem õppevideode kasutamisse. Õpiobjekti koostamisel lähtusin aga olemasolevate veebimaterjalide läbitöötamisse. Minu mooduli teemaks oli püstoli HK USP ajalugu ja taktikalis-tehnilised andmed, siis koostasin õpiobjekti üldteadmiste kohta, mis vajalk teada enne kui järgmise mooduli juurde minna. Minu õpiobjekt asub  siin

 

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: lõputöö.

Lõputööks oli õpikeskkondade video rühmatöö.

Meie rühm (Piret Joalaid, Meelis Pernits ja mina) tegi lõputööna video Kaitseliidu Koolis  kasutatava ”Taktikalise treeneri” tutvustusest. 2004. aastal alanud projekti raames on läbi viidud üle 50 harjutuse ning edaspidise töö lihtsustamiseks ongi see video vajalik, nii et sellel on konkreetne praktiline väljund.

Protsess algas individuaalselt stsenaariumi koostamisega (Helle), musta materjali filmimisega (Meelis) ja teksti väljatöötamisega (Piret). Hiljem järgnesid fotode töötlemine (Helle) ja heli (Audacitys Piret) ning kõikide elementide liitmine ühtseks videoks (Meelis).

Helle stsenaarium oli järgmine:

Liht-stsenaarium “Taktikaline treener”

SISSEJUHATAV STSEEN

 Pilt: piltide vaheldumine on ühtlaselt rütmiline (5 sek); seda alustab logo (vapp), vaated siseruumidest, militaristlik koosviibimine, portreed, maakaardid. Slaidid lähevad üle filmitud klippideks (pildi rütm katkeb)

 Heli: jutustaja hääl. Sissejuhatus teemasse’Taktikaline treener’ ja mis see täpsemalt on. Alustuseks tutvustab mõne lausega teemat Taani koolituse kaudu. Jutustaja hääl ja loomulik taustaheli on läbiv kogu filmiklipis.

Märkused:  kuna jutustaja hääl on filmis juhtiv või primaarne, on pilt sellele toetavaks taustaks. Fotode ja klippide alla lisanduvad “subtiitritena” täiendavad märkused kaadri sisu kohta. Materjal pildistatakse/filmitakse koolitusprotsessist (siseruumid, nt fotod “Kursus ‘Taktikaline treener’ Taanis” ja klipid ja  fotod seminariruumis).

I. STSEEN

1. pilt: Seminar. Vaade klassi ees seisvale õpetajale, osutab kaardikepiga maakaardile seinal. Üldplaan. 10 sek.

Heli: jutustaja hääl ja tausta heli klassist.

Subtiitrid.

 2. pilt: Vaade klassile, sõdurid istuvad pinkide taga ja märgivad üles õpetaja öeldut. Põrandal on märgata suurt maakaarti. Üldplaan, panoraam p>v (paremalt vasakule). Panoraami lõppedes zoom-in sõduritele, lõpetab  keskplaan.

Heli: jutustaja hääl ja tausta heli klassist.

Märkus: ‘Taktikaline Treener’, millele jutustaja korduvalt viitab, näib olevat põrandale asetatud suur maakaart nuppudega. Otsesõnu jutustaja seda ei maini.

 3. pilt: vaade kordub, panoraamvõte algab klassi ees rääkivast õpetajast ja liigub sõduritele pinkide taga. Panoraam. üldplaan.

Heli: jutustaja hääl ja tausta heli klassist.

II STSEEN

 1. pilt: Töötoa formaadis õppetund. Põrandal on suur maakaart. Õpilased on põlvili kaardi kohal, üks õpilane istub sellel ja kirjutab sinna midagi, näha on ka nuppe kaardil. Vaade ülalt alla (nn kure perspektiiv), keskplaan.

Heli: jutustaja hääl ja tausta heli klassist.

Subtiitrid.

2. pilt: kaadris on näha ainult detailset maakaarti, ühtlane otse zoom-in kaardi detailidele. Zoom. Kestus 11 sek.

 3. pilt: kaadris on kolm meest, kes seisavad kaardil nuppude vahel ja vaatavad alla kaarile. Üks mees osutab kaardikepiga mingile piirkonnale kaardil oma jalge ees. Panoraam ülalt alla. Kaadri lõpetab zoom-in maakaardile, kus näha on ainult nuppe > Suur plaan. Kaadri kestus kokku 13 sek.

4. pilt: Kaadris on üks istuv mees vihikuga. Panoraam ülalt alla viib vaate jälle maakaardile põrandal. Keskplaan.  Seejärel zoom-in viib kaadri suurde plaani, kus näeme erinevaid nuppe, mis sümboliseerivad üksusi – salku, sõidukeid või muid masinaid.

Kaadrisse ilmub mehe käsi ja liigutab nuppu “Helikopter”. Zoom. Kaader jääb püsima “Helikopteril”.

Heli: jutustaja hääl ja tausta heli klassist. Lisatud on helikopteri “üle lendav” heliefekt.
Subtiitrid.

 5. pilt: märkuse korras lisatakse slaid/foto viitega “õppuste juhile”. Pildil näeme kaht meest arutamas midagi maakaardi  kohal. Foto. Üld-keskplaan.

Heli: jutustaja hääl ja tausta heli klassist.

 6. pilt: Mees kükitab kaardi kohal, käes vihik, liigutab nuppe, korjab mõned ära, viib pilgu üles ja selgitab midagi. Üld-keskplaan. Kestus 25 sek.

Heli: jutustaja hääl ja tausta heli klassist.

 7. pilt: Maakaardi kohal kükitavad kaks meest, Vihikuga Mees ütleb teisele midagi, liigutab nuppe. Üld-keskplaan. kestus 9 sek.

Subtiitrid.

 8. pilt. Fotol on näha korraga koos mitu inimest… maakaardi kohal, peavad nõu, arutavad.

 9. pilt. Üldplaan klassist. Panoraamvõte. 4 sek. Selle lõpetab jällegi üks foto mehest, kes istub laua taga ja  peab raadiosidet.

 10. pilt. Näeme kaadris maakaardi kohal kükitavat meest, kes vaatab üles seinale projitseeritud videopilti (soomuk sõidab maastikul) ja mees osutab sellele näpuga. Lõpetuseks toob kaader pildi panoraamiga alla maakaardile, kükitav mees näitab seost videopildi ja maakaardi vahel. Üldplaan. kestus 12 sek.

Heli: Jutustaja hääl.

Subtiitrid.

 11. pilt. Näeme kaadris maakaarti ja sellele nuppe tõstvat mehe kätt. Kesk-suurplaan. Kestus 13 sek.

Heli: loomulik taustaheli, mees räägib midagi masinate liikumisest ja asetusest. Jutustaja häält siin pole!

III Stseen

1. pilt. Kokkuvõte. Vahelduvad mõned suurplaanis ja detailplaanis fotod: üksusi sümboliseerivad nupud maakaardil, nuppe liigutav käsi, nuppude asetused.

Heli: jutustaja hääl.

 Lõpp. Kestus kokku 3 min ja 8 sek.

Ja lõpptulemus asub siin

http://www.youtube.com/watch?v=lGJUZkH0giI&feature=youtu.be

 

E-portfoolio ja pädevused

7. teema: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/11/29/viimane-teema-e-portfoolio-ja-padevused/

E-portfoolioga puutusin põhjalikumalt kokku haridustehnoloogia magistriõppesse kandideerimisel. Varasemate teadmiste põhjal oli selge, et portfoolio on kunstnikel, modellidel, seega inimestel, kellel on vaja esitada oma loodud töid. Nüüd aga tekkis vajadus endal koostada e-portfoolio ja huvi teada saada, mis see on? Kulus päris palju aega arusaamisele, kuidas peaks e-portfoolio välja nägema ja siis hakkas tegevus peale. Minu e-portfoolio on koostatud weebly. com keskkonda ja kui valmis sai, siis mõne aja möödudes, oleks tahtnud seda täiendada või veidi muuta. Olin selle juba esitanud ning seetõttu jäid muudatused sisse viimata. Seoses selle nädala teemaga, vaatasin oma e-portfoolio uuesti üle, täiendasin oma Cv-d ja avaldatud materjalide lehte. Lisasin kooliblogide aadressid ja mõned juhendid, mida olen koostanud õppimise käigus. Mõnigi kord, kui mõtlesin oma portfoolio peale, sai selgemaks, et tulevikuks on mul midagi isikupärast olemas, mida vajan kui tahan kuhugile kandideerida. Minu e-portfoolio koosneb CV-st, läbitud koolitustest, avaldatud materjalidest, eesmärgist-motivatsioonist, miks kandideerisin magistriõppesse ja haridustehnoloogilistest pädevustest. Pädevuste hindamisel võtsin aluseks  ISTE haridustehnoloogilised pädevused õpetajatele.Kindlasti minu pädevused paranevad nii õpingute käigus kui ka igapäevase töö tegemisel. Minu e-porfoolio asub http://helleportfoolio.weebly.com/index.html

Arvan, et portfoolio annab uuele tööandjale minu tegemistest ja arengust parema ülevaate kui ainult CV-ga tutvumine. Juhul  kui kavatsen töökohta vahetada.

Lisaks lugesin läbi materjalid, mis puudutavad antud teemat. Sain sellest päris palju uut teada.

Ülemaailmselt on e-portfoolio valdkonna üks tuntumaid eestvedajaid Helen Barrett (2010) defineerinud e-portfooliot järgmiselt:  kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja personaalset arengut teatud ajavahemiku jooksul. Olulise tähtsusega on õppija refleksioonid endaloodud materjalide kohta, aga ka refleksioonid arengu kohta portfoolios esitatud teemal. H. Barrett peab oluliseks, et e-porfoolios on kajastatud refleksioonid mineviku, oleviku ja tuleviku kohta.(Tammets, 2010)

Tulevikku vaadates võib hinnata, et e-portfooliost saab uut tüüpi dünaamiline CV, kuhu on salvestatud kogu elutöö, millest luuakse erinevates formaatides vaateid esitamiseks kas sõpradele ja perekonnale, koolile, tööandjale, tööintervjuul või sisseastusmiseksamitel (Tammets, 2010).

Uus lähenemine on oma pädevuste hindamine. See on praegu võib-olla veel vähe kasutusel, aga aja jooksul võib muutuda. Kui hakatakse rohkem hindama töötajate kvalifikatsiooni ning sellega seoses pädevusi, mida on töötaja omandanud ning mille arendamisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Läbi pädevuste saab õppija ka ise oma arengut analüüsida ja hinnata ning teha järeldusi, kuhu edasi minna.

Pädevuspõhine koolitus on protsess, mille käigus muutub õppimine õpetaja-keskselt lähenemiselt õppurile või kasutajale ja töökohale fokuseerituks ning tulemusi ei mõõdeta ajas, vaid teatud oskuse omandamises. Ehk, kui esitletakse teatud pädevuse omandamist, esitletakse, oskust või võimet midagi teatud olukorras teha, demonstreeritakse õpitu väljundit (Laanpere, Tammets, 2009).

Portfoolio toetab pädevuspõhist hindamist eelkõige seeõttu, et võimaldab lihtsal viisil koguda, hallata, esitleda autentseid tõendusmaterjale oma pädevuste ja nende kujunemise protsessi kohta, mis on üheks pädevuspõhise hindamise eelduseks. Enamik portfoolio loomist toetavatest keskkondadest võimaldavad üles laadida erinevat tüüpi faile ja siduda need reflektsiooniga. Mitmed keskkonnad liiguvad aga selles suunas, et tõendusmaterjale oleks võimalik siduda pädevusmudeliga, mis on eelnevalt näiteks kutsestandardi kujul keskkonda sisestatud. (Laanpere, Tammets, 2009).

Igatahes on e-portfoolio koostamine ja täiendamine üsna arendav tegevus ning võib-olla tulevikus kasutan mõnda teist keskkonda, kui tekib vajadus veel põhjalikumaks enesehinnanguks.

Kasutatud allikad:

1.  Laanpere, M; Tammets, K. (2009). Õpetajate kogukonnad ja portfooliod. Kai Pata ja Mart Laanpere (Toim.). Tiigrihüpe: haridustehnoloogia käsiraamat (31 – 48). TLU Informaatika instituut: Iloprin  Loetud aadressil: http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat

2. Tammets, K. (2010). E-portfoolio mõiste. Loetud aadressil: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/

3. Tammets, K. (2010). Erinevad e-portfoolio tarkvarad, tüübid, standardid.  Loetud aadressil http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/erinevad-e-portfoolio-tarkvarad-tuubid-standardid/

4. Tammets, K. (2010). Pädevuspõhine koolitus. Loetud aadressil http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/padevuspohine-koolitus/ 

4. kontakttund Õpiobjektid

Tänases kontakttunnis parandasime taas oma kodutööd ja arusaam sellest, milleni peame jõudma, paranes. Kõigepealt muutsime/täiendasime oma voodiagrammi ning lõpuks tegime oma rühma kursuse evalvatsiooni plaani, mis näeb välja järgmine:

Kalenderplaan

Enne kursust – Püstoli HK USP teadmiste testimine

Kursuse ajal – Koolituse arutelu (foorumis): kas olete rahul, kas tempo normaalne, kuidas simulatsioonid   meeldivad ning milline on nende teostatavus?

Kursuse lõpul – Püstoli HK  USP teadmiste uus testimine (kas on juurde õppinud)Tagasiside kursuse kohta: materjalid, tempo, tegevused- kuidas meeldisid?

2 kuud pärast lõppu – Kutsun mõned kursusel osalejad intervjuule: millised teadmised olid tarvilikud ja milliste puhul võiks aega vähem kulutada?

 Lisaks saime palju tarkust juurde, miks kogu see tegevus on vajalik.