Õpivõrgustikud

6. teema http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/11/12/kuues-teema-opivorgustikud/.

Arutlesime II kontakttunnis õpivõrgustike üle. Need skeemid, mis rühmades tehti, tõid üsna hästi välja, mis on õpivõrgustik.

Sotsiaalse võrgustikuga olin eelnevalt kokku puutunud, sest oman Facebookis kontot ja eelmisel aastal oligi kõige kiirem võimalus oma klassi õpilastega teateid vahetada. Selle aastal olen 8. klassi juhataja ja neid veel oma Facebooki ei luba. Kuid õpilased on  tekitanud sinna 8.klassi suletud kogukonna, kuhu mind jällegi ei lubata, sest väidetavalt vahetatakse seal õppimist. Ilmselt see toimib nagu meie ht12mag kursuse puhul Skype, kus anname üksteisele nõu, kui kellelgi tekib probleem kodutööde tegemisel. See on hea võimalus üksteisega vahetada neid teadmisi, mida teistel on ja minul pole ning vastupidi.

Eelnevat kogemust õppimisega mingis võrgus ei oma. Kui sügisel oli kogu selline õppetegevus küllaltki kohutav ja hirmutav, siis praegusel hetkel ei oskakski mõelda, et õpin üksi ja omaette ning ei suhtle kursusekaaslastega. Igatahes selline õppimise kogemus meeldib minule küll rohkem kui see, mis oli aastate eest ülikoolis õppides.

Palju rohkem on vaja tegeleda ise õppimisega, jagades omi mõtteid kaasõppijatega ja samas saades palju uut teada nendelt. Et olla üks osa sellisest võrgustikust peab õppija ise aga olema selleks valmis, mis tähendab , et tal peaks olema huvi kõige vastu, mis teistelgi ja valmidus oma kogemusi – teada saamisi jagama. Meil on lisaks palju rühmatöid, mis ilma sellise võrgustikuta ei oleks üldse teostatavad, kuna elame üksteisest üsna kaugel ja käime tööl. Või oleks nende teostamine suhteliselt keeruline. Google docsis teeme ühiselt konspekte ja rühmatöid. Muidugi tuleb üksteist seal aksepteerida: mitte , et minu mõte on kõige parem ja kustutan teiste töö ära. Selline ühistöö on üsna tore tegevus ja selles osas lihtne, et teen seda siis kui mul aega on ja hiljem annan rühmakaaslastele teada, et vaadake üle, mida juurde lisasin ning kas sobib nii. Konsulteerime omi tegevusi ühisloomes üksteisega.

Senini on kogemused ainult positiivsed ja minu areng on küll tohutu, sest tulin puhta lehena ning nüüd olen rahul, et selline seltskond on koos ning alati saan teadmisi juurde, kui kohtun kursusekaaslastega ning kui vaja, siis hõikan Skypes ning keegi ulatab ikka abikäe. Selline tore kooslus on tekkinud.

Iga kord, kui kooli tuleme, saan midagi uut enda jaoks. Olen aru saanud, et isegi keerulised kodutööd, mis võtavad päris palju aega, on mulle kasulikud, sest vabatahtlikult ma neid ilmselt teinud ei oleks ning kiiremini alla andnud. Pika pusimise peale on tulemuse üle üsna hea meel ja tore tunne, et ära tegin. Hea ja arendav on näha, mida teised teinud on  ning ka sellest õppida. Lisaväärtus on kaasõpilastelt teada saada uute tehnoloogiliste vahendite eeliseid ning neid kasutusele võtta. Järjehoidjatest ei teadnud ma midagi, nüüd juba kasutan ja elu jälle lihtsam.

Arvan, et võrgustik muutub pidevalt. Tekivad uued vajadused oma teadmisi salvestada või jagada, samas arenev tehnoloogia toob kaasa uusi võimalusi, mida kasutada. Kui neid skeeme, mis me seekord tegime, uuesti õpingu lõppedes teha, siis usun, et sinna lisanduvad nii mõnedki uued keskkonnad, mida oleme kasutusele võtnud.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et õpivõrgustik on õppeprotsessi osa, kus õpitakse kollektiivselt, õppides üksteiselt ning õpetaja on selles  juhendaja rollis, andes erinevaid teemasid ja ülesandeid lahendamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga