Personaalsed õpikeskkonnad

5.teema: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/29/viies-teema-personaalsed-opikeskkonnad/

Varem võis väita, et õpikeskkonna peamiseks loojaks ja kujundajaks on õpetaja. Tema vastutas selle eest, et õppijat ümbritsev keskkond oleks eakohane ja sobivate õpitegevustega. Nüüd on õpikeskkonna kujundamisse hakatud üha enam kaasama ka õppijaid. Vaid nii saab luua õppijakeskset ning õppija huve arvestavat keskkonda,
milles on võimalik läbi viia huvipakkuvaid õpitegevusi käepäraste vahenditega (Väljataga, T., Pata, K., Priidik, E., 2009).

Kui tahame õppijat kaasata õppeprotsessi, siis peame arvestama ka õppijate erisustega ja sellega, et igal ühel võivad olla erinevad ootused ja lootused seoses õppimisega. Tutvudes erinevate materjalidega persrsonaalsest õpikeskkonnast, olen nõus järgnevaga, mida saab lugeda veebiaadressilt:

http://www.e-uni.ee/e-oppija/eope20_perskesk/personaalsed_pikeskkonnad.html.

Lisasin aadressi, kuna jäin viitamisega hätta. Seal olevast materjalist on üsna hea aru saada personaalse õpikeskkonna järjest suurenevast vajadusest. Meil räägitakse palju elukestvast õppest. Kui õppija loob endale keskkonna, kust ta saab vajalikku informatsiooni, suhtleb kaasõppjate ja õppejõuga ning lisab sinna oma materjale, siis kindlasti oma arenguteel edasi liikudes, on kasulik info salvestatud kättesaadavasse kohta, mida saab edaspidi täiendada. Selleks annavad IKT vahendid aga päris palju võimalusi.

Magistriõppes olen palju uut infot ammutanud ning sisse seadnud uusi vahendeid õppimiseks. Osa neist küll paraku kohustuslikus korras, et üldse osaleda õppeprotsessis nagu näiteks Dippler, WordPress, LePress. Eks dippleri sisseseadmine oli algul üsna vaevarikas, aga kui kasutama sai hakatud, selgus, et ei olegi nii raske. Inimene harjub kõigega, nii ka mina. Blogimine ei olnud minu meelistegevus, aga kui esialgsest kartusest omi mõtteid avalikustada üle saada, siis on seegi huvitav kogemus.. Lisaks olen hakanud kasutama rohkem Google keskkonnas olevaid võimalusi Google Readerit, Google Docsi, kus teeme rühmatöid ja kindlasti lisan sinna uusi võimalusi. Ühisõppes kasutame Skype, Facebooki, Motigo ja Doodle keskkondi.  Samas on vaja rohkem uurida, lugeda ning mõtteid koguda, et oleks mida avaldada. Uute õppematerjalide loomiseks on head keskkonnad PaintNet, Audasity, Screencast-O-matic, Voicethread ja kindlasti lisandub siia juurde veel midagi põnevat. Kogu magistriõppe käigus olen pidanud tegema palju uut. Protsess on mõnikord vaevalisem teinekord mitte, aga kui lõpptulemus käes, siis olen aru saanud, et nii on võimalik õppida palju efektiivsemalt, sest vabatahtlikult ma ilmselt kõike seda ei teeks. Samas on tekkinud suurem vajadus oma keskkonda ise kujundada ja luua selliseks, et oleks parem ülevaade ning tuleks kasuks minu arengule nii õpetajana kui ka elukestva õppijana. Kokkuvõttes meeldib mulle selline õppimine rohkem kui varasem kogemus ülikoolis.

Oma keskkonna loomist ja haldamist  tehakse eelkõige õppimise toetamiseks, selles saab läbi viia erinevaid regulatsiooni,koordinatsiooni ja teadmiste ülesehitamise protsesse. Iga keskkond on erinev, sõltudes õppija eelistustest, ootustest ja tema arengust. Andes õppijatele võimaluse valida ja kombineerida erinevaid vahendeid oma personaalse keskkonna loomiseks, esitatakse õppijatele väljakutse mitte ainult õppesisuga tegelemiseks, vaid ka õppimise konteksti, õpitegevuste ja -vahendite kasutamiseks (Väljataga, T., Pata, K., Priidik, E., 2009).

Tuginedes oma lühikese magistriõpingute kogemusele võin öelda, et mõned tegevused peavadki olema kohustuslikud ehk peale surutud, sest sellega kaasneb huvi lisavõimaluste vastu. Hetkel on minu õpikeskkond üsna hajus, aga tulevikus kavatsen seda  kogu aeg paremaks muuta (nii nagu mina seda ette kujutan).

Personaalse keskkonna loomisega kaasneb kontroll oma keskkonna ja õppeprotsessi üle, vastutuse võtmine oma õppimise eest (Väljataga, T., Pata, K., Priidik, E., 2009).

Selline näeb hetkel välja minu õpikeskkond:

Kasutatud kirjandus:

1. Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat.  Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. Väljataga,T., Pata,K., Priidik,E., Ptk 1.7

2. http://www.e-uni.ee/e-oppija/eope20_perskesk/personaalsed_pikeskkonnad.html.

 

 

 

One thought on “Personaalsed õpikeskkonnad

  1. Mulle meeldib see arusaam “Samas on tekkinud suurem vajadus oma keskkonda ise kujundada ja luua selliseks, et oleks parem ülevaade…”. See on hea näide sellest, kuidas me ise õppijatena hakkame aru saama, et me saame ja ka peaksime ise oma õpikeskkonnad kujundama vastavalt oma vajadustele…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga