Tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljanda teema:

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/19/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

E-õppe liikumisega õpihaldussüsteemidest Veeb 2.0 vahenditesse muutuvad kasutajate jaoks oluliseks mitmed tänapäevased veebitehnoloogiad:

  • uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
  • vookogud
  • folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
  • ühisjärjehoidjad
  • mikroblogid
  • vidinad ja vistutamine
  • ühekordne sisselogimine ja OpenID

RSS ja Atom on kaks suhteliselt sarnast tehnoloogiat, mida kasutatakse veebilehe (näiteks ajaveeb või uudisteportaal) uuenduste edastamiseks. Tuntud ajaveebikeskkondadest kasutab Blogger vaikimisi Atom tehnoloogiat ning WordPress RSS tehnoloogiat (Põldoja, H., 2012).

Selle nädala teemaga tutvumine oli huvitav. Kahjuks pole varem paljude tehnoloogiatega kokku puutunud. Huvi selle vastu, kuidas oma elu lihtsamaks teha ja erinev info rühmitada, oli tekkinud juba mõned nädalad varem. Kuulun nende inimeste hulka, kes tahaksid, et kõik vajalik oleks kättesaadav ühe konto pealt. Google kontot hakkasin kasutama just sellepärast, et sinna sai suunata kõik oma meiliaadressid. Võimalus oli mugav, lisaks sain samal hetkel, kui olin oma parooliga sisenenud gmail.com., vaadata oma blogi, ülesse laadida pilte, suhelda inimestega. Mõne aja eest tutvustas Taimi Google Readerit ja otsustasin seda proovida.  Chromiga kaasnesid uued lisavõimalused, mis teevad elu veelgi mugavamaks. Plussiks veel seegi, et Google docksis saame ühiselt teha loengute konspekte ja rühmatöid. Rühma liikmed saavad oma mõtteid lisada ka kodus, mitte ainult koos olles. Arvutimaailm avardub ning läheb järjest põnevamaks tänu erinevatele tehnoloogiatele, mis neid toetavad.

Folksonoomia oli minu jaoks uudne ja tore teada saamine.

2004. aasta kandis hakati internetis laiemalt kõnelema folksonoomiast (ingl. k.folksonomy ). Folksonoomia on meetod sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks koostöös loodud ja hallatud märksõnade abil. Folksonoomia puhul võib materjali avaldaja kasutada selleks vabalt valitud märksõnu. (Põldoja, H.& Toikkanen, T. 2011)

Folksonoomia puhul tehakse vahet kitsal ja laial folksonoomial. Laia folksonoomia puhul märgistab palju inimesi sama objekti kasutades erinevaid nende jaoks olulisi märksõnu, mis võivad sageli erinevatel kasutajatel korduda. Näiteks mõnda populaarset linki võivad Delicious keskkonnas kirjeldada tuhanded kasutajad. Kitsa folksonoomi puhul märgistab ühte objekti üks või paar inimest kusjuures iga märksõna kasutatakse ühe korra. Kitsa folksonoomia näiteks võib tuua fotode kirjeldamise Flickr keskkonnas, kus enamasti saab fotot kirjeldada autor ja ta sõbrad. (Põldoja, H. & Toikkanen, T. 2011)

Flickr keskkonda olen kasutanud põhiliselt piltide otsimiseks ja hea oli seda teha märksõnade kaudu. Nüüd siis lisaks teadmine, et tegemist folksonoomiaga.

Ühekordse sisselogimisega olen kokku puutunud, kuna mul Facebookis konto ja ka Windows Live ID olemas, aga kasutan rohkem Facebooki Connecti. Kui tahad kellegagi kiiresti ühendust saada, siis on see võimalik Facebookis, sinna saab sõnumi jätta ja noortega suheldes saab sõnumile vastuse kiiremini kui meili teel.

Lisandusid veel teadmised õpikeskkonnaga seotud õpitehnoloogia standarditest.

Õpitehnoloogia standardite eesmärgiks on tagada see, et erinevad õppetöös kasutatavad keskkonnad oleksid võimelised omavahel kindlal kujul infot vahetama. Suur osa õpitehnoloogia standarditest on seotud eelkõige digitaalsete õppematerjalide koostamise, levitamise ja esitamisega. (Põldoja, H., 2012).

Ega palju erinevaid tehnoloogiaid pole kasutanud, aga kindlasti edaspidi loetelu pikeneb. Plaanin Netvibes proovida või iGooglet.

Minu Skype kasutus on laienenud. Kui eelmistel aastatel rääkisin rohkem oma lastega Skypes, siis sellest sügisest alates suhtleme oma htmag grupiga. Tore võimalus, aitame üksteist, toetame, anname nõu kui vaja ja vahel lobiseme niisama.

Koolielu materjale olen kasutanud ja sinna isegi üht-teist lisanud. Läbi Koolielu osalesin e-fotograafia kursusel, mis oli projektõppe kursuse üheks osaks. Hea võimalus leida kasulikke vahendeid õppetöös kasutamiseks: näiteks pildiseeriate tegemine.

Ega algajana ma väga paljusid vahendeid kohe kasutama ei hakka, aga vähemalt sain teada, millised võimalused on  ning ajapikku kindlasti see nimekiri pikeneb.

Kasutatud kirjandus:

1. Põldoja, H.( 2012 ). Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine. Loetud aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/oppematerjalid/tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

2. Põldoja, H. & Toikkanen, T. (2011 ). Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga