Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana.

Oma esimeses postituses püüdsin defineerida õpikeskkonda Sel hetkel oli mõiste üsna üldsõnaline, aga mida edasi antud teemaga tegelen, seda rohkem avardub arusaam õpikeskkonnast kui sellisest. Õpikeskkonda oleme käsitlenud ka teistelgi kursustel (õppedisaini alused, haridustehnoloogiline nõustamine). Sellest tulenevalt võib öelda, et õpetaja ülesanne on õpilasi motiveerida. Pidev ühiskonna areng ning ka ITK vahendite täiustumine on kaasa toonud vajaduse uuenduste järele nii õppimises kui ka õpetamises, mis on välja toodud Haridustehnoloogia käsiraamatu sissejuhatuseski.

Sündinud on rida uusi õpetamisstrateegiaid ja välja kujunenud lausa uued õpetamispara-digmad. Individuaalsest teadmiste treenimise ja enesekontrolli võimalusest arvutite abil on jõutud õpiprotsesse toetavate ja visualiseerivate õpisimulatsioonide ja situatiivse probleemipõhise õppeni. Programmid ja õpetamispraktikad arvutitega ainealaseid teadmisi ja pädevusi kujundada on pidevas muutumises (Pata, K., &Laanpere, M., 2009).

Õpetaja, kes on juba kasutanud oma töös mingilgi määral ITK vahendeid, läheb uuendustega arvatavasti kiiremini kaasa kui õpetaja, kes väldib nende kasutamist. Kuid on selge, et õpilased lähevad ajaga kaasa, kasutades kõike uut, mis ITK maailm neile pakub ning on huvitatud nende kasutamisest õppeprotsessiski. Õpetaja peaks sellega arvestama. Iga õpetaja soov on  teada, mida uut on õpilane omandanud, milline on tulemus ja mis peaks olema eduka õppeprotsessi motivaator.

Olenemata keskkonna omapärast (reaalne, virtuaalne,hübriidne) jääb õpikeskkonna peamine roll samaks: motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi ning toetada püstitatud eesmärkide realiseerimist. Konstruktivistlikes õpikeskkondades on oluline, et õpikeskkond võimaldaks luua uusi tähendusi,suhelda ja töötada koos teiste õppijatega, jagada informatsiooni, saavutadaühtekuuluvustunne, kehtestada koostööks vajalikke reegleid ja võtta omaks uusi rolle (Väljataga, T., Pata, K. & Priidik, E., 2009 ).

Seega oleks tagasiside saamine oluline. Kuigi suletud keskkonnas on võimalik omavaheline suhtlemine foorumite näol olemas, siis on tekkinud vajadus millegi enama järele, milleks võiksidki/peaksidki olema avatud keskkonnad, kuhu õppijal on võimalus ise luua õppematerjale, vajadusel täiendada ja teistega jagada.

Tõusnud on kommunikatsiooni roll õppetegevustes. Oma teadmiste arutamine kaaslastega loob võimalused ka paremaks enesereflektsiooniks ja personaalseks arenguks. Õppijad on õpitegevustes senisest aktiivsemad, neil on suurem vabadus õppida seda, mis neile huvi pakub ja valida personaalsemad õpiteed. Seoses koostöös õppimisega tähtsustatakse kogukondade ja sotsiaalsete võrgustike loomist õppe-eesmärkidel. Uussotsiaalne veeb pakub igaühele võimalusi avatud õpikeskkonna loomiseks,mis ei sõltu kesksest haldamisest (Väljataga, T., Pata, K.& Priidik, E., 2009).

Avatud (hajutatud ülesehitusega) keskkonna all mõeldakse mitmetest vabatarkvaralistest vahenditest loodud keskkondi, kus infovooge võib ühest vahendist teise tõmmata vastavalt kasutaja huvidele ja eesmärkidele ning erinevad õpitegevused on jagatud paremini sobivate vahendite vahel (Väljataga, T., Pata, K. & Priidik, E., 2009).

Avatud keskkonnad pakuvad suuremaid võimalusi erinavete vahendite koos kasutamist ja need on kasutajasõbralikumad, paindlikumad ning lihtsamad. Ligipääs on kergem kui suletud keskkonda, kuid konto haldaja võib samas piirata kasutajate juurdepääsu. Avatud õppekeskkonnas on võimalus luua midagi ühiselt ja seda teistega jagada, mis võib-olla õpilastele küllaltki inspireeriv. Erinevate probleemide lahendamisel on võimalik kasutada erinevaid ITK vahendeid. Läbi sellise õppimise saavadki õpilased uusi teadmisi. Hiljem on võimalus täiendada juba tehtut ning arendada teemat edasi. Avatud keskkonnas õpilased näevad teiste töid ning annavad nendele oma hinnanguid, seeläbi oskavad oma töödki paremini hinnata ning parendada, olles ise osalised hindamisprotsessis.

Avatud õpikeskkonnas on üheks võimaluseks sotsiaalse tarkvara kaasamine.Hetkel on noorte hulgas populaarne kuhugi kuuluda ja omavahel suhelda. Sotsiaalne tarkavara aitab, kuid enamasti kasutatakse seda mittehariduslikel eesmärkidel. Tark oleks nüüd ära kasutada sotsiaalse tarkvara võimalusi õppetöös.

Ühelt poolt vähendab sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös kooli ja õpilase tegutsemisvaldkondade erinevust – õpetaja juurutab tundides samu vahendeid, mida õpilased on harjunud kasutama oma isiklike igapäevatoimingute tegemisel. Teiselt poolt suurendab see õpilase töö efektiivsust koolist vabal ajal – nad näevad, kuidas ühte vahendit saab kasutada mitmel eesmärgil. On suur tõenäosus, et nad oskavad samu vahendeid rakendada ka oma tulevase töö lihtsustamiseks (Sillaots, M., Tammets, P. & Tammets, K., 2009).

Sotsiaalse tarkvara kasutusvõimalusi on erinevaid (vestluskeskkonnad, foorumid, blogid, wikid jne.). Selleks, et õpetaja neid oma töös kasutaks, peab ta ise neist eelteadmisi omama. Oluline on arvestada õpilaste vanusega. Kui algklassi õpilase puhul võib õpetaja algul ise blogisse õpilase eest sissekandeid teha, siis põhikooli õpilased saavad sellega ise hakkama ja gümnaasium võiks blogi juba kasutada reflektsioonivahendina. Kuigi  on ju võimalus, et algklassi õpilased saavad helifailile rääkida omi mõtteid. Näemegi, et võimalusi on palju ja õpetaja ülesandeks valida õiged vahendid, mis motiveeriksid õpilasi õppeprotsessis aktiivselt osalema.

Blogi annab võimaluse kaasa rääkida ka neil õpilastel, kes muidu on vaiksemad ja ei avalda tunnis arvamust tihti ja valjuhäälselt. Blogi puhul omavad kõik õpilased häält vestluses ja kõigil õpilastel on võimalus oma arvamuse avaldamiseks

Sotsiaalsest konstruktivismist tulenevalt tekib teadmine siis, kui õpilane ise konstrueerib oma teadmiste maailma. Et õpilase peas tekkiv teadmine oleks kooskõlastada ümbritseva maailmaga, tuleb seda konstrueerida üheskoos, suheldes teiste õpilastega ( Sillaots, M., Tammets, P. & Tammets, K., 2009).

Sotsiaalmeedia eelised õpihaldussüsteemide ees:

  • ühisloome tulemusena valmivad uue materjalid, mida saab ka hiljem täiendada
  • materjale saab kätte peale õppimise lõpetamist
  • info kiirem liikumine
  • õpilase peavad arvestama, et kasutavad avalikku ruumi, mis nõuab teatud reeglite täitmist, korrektsust
  • õpilased saavad omavahel suhelda ja õppida nendele tuttavas/igapäevases keskkonnas, näevad selles õppimisvõimalust peale suhtluse
  • õpilased saavad kriitilise analüüsi kogemuse, lugedes teiste materjale ja kommenteerides neid, samas saades ka omaloodu kohta tagasisidet kaasõpilastelt
  • võimalus läbi viia ühiseid arutelusid, ka rahvusvahelisel tasandil (Skype)
  • õpetajal aja kokkuhoid, kui näiteks õpilased reflekteerivad loetud teoseid (ei pea seda tunnis tegema ) ja saab anda  tagasisidet
  • võimalus luua mahukamaid materjale
  • igast arvutist vaadatav, ei nõua isikliku arvuti olemasolu

Peamised probleemid:

  • õpilased peavad korrektselt oma töid vormistama
  • kontrollima omi mõtteid, mida välja ütlevad
  • liiga palju infot, mis võib õpilase segadusse ajada
  • eeldab oskust filtreerida enda jaoks oluline informatsioon
  • õpetaja peab olema kursis erinevate keskkondadega, mida saab õppetöös kasutada
  • õpetajal vajalik konkreetne  plaan, kuidas vajaliku tulemuseni jõuda, milliseid meetodeid ja vahendeid kasutades

Antud teemaga tutvudes ning lugedes materjale, sain isegi palju kasulikke lisateadmisi, mida kavatsen kohe katsetada, sest plaan põhikoolis läbi viia projektõpe (mitte projektipõhine) keskkonna teemal, mille lõpptulemus peakski kajastuma veebilehel.

Kasutatud kirjandus:

1. Pata, K., & Laanpere, M.( Toim. ). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn; TLÜ Informaatika Instituut

Saadaval:http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat

2. Väljataga, T., Pata, K. & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega.  K.Pata, & M.Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-28)Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut

3. Pata, K & Sillaots, M. (2009). Koostöös õppimise võimalused arvutitega: uuriv õppimine ja ühisprojekt.  K.Pata, & M.Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 151-166)Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut

4. Sillaots, M., Tammets, P. & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õppeprotsessis. K.Pata, & M.Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 181-198)Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut

 

8 thoughts on “Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana.

    • Mul ongi need kahtepidi sees: õpilasele on need algul kindlasti probleemiks, aga õpetamise poole pealt vaadatuna on need just eelised. Nii ma püüdsin ennast väljendada, sai vist veidi segaselt.

  1. Sinu poolt toodud sotsiaalmeedia eelistest õpihaldussüsteemide ees enamusega nõustun, kuid enamus neist on nö kahe otsaga.
    Näiteks esimene punkt – võimalus loodut alati täiendada. Endal natuke negatiivsed näited wikide ja GoogleDocsi kasutamisega, kus “loodu” oli teise õpilase arvates ebaoluline ning ta selle kustutas.
    Suhtlemine ja õppimine tuttavas/igapäevases keskkonnas – kas see ei tekita teatud mugavustsooni. Ja kuidas tulla toime õppimise ja suhtlemisega tavaelus? Kuidas tunneb ennast õppija või ka õpetaja, kui ta ei “suhtle” arvutiga, vaid ta peab oma mõtteid avaldama silmast-silma?
    Reflekteerimine veebis (ei pea tunnis tegema) – kuhu kaovad aine mahu proportsioonid. Kas avatud keskkonna võimaluste kasutamine lisandub senisele või asendab ta mingisugust osa.

    Igal juhul sain Sinu postitusest rohkelt mõtteid enda jaoks. Hea, et ei lugenud teiste postitusi enne enda oma esitamist :).

    • Tore, et üht teist enda jaoks leidsid. Minagi sain targemaks selles osas, et järgmine kord kui vaja välja tuua eelised ja puudused, siis pean täpsemalt omi mõtteid väljendama.
      Ühisloome puhul sõltub tulemus arvatavasti sellest, milline on tekkinud rühma sünergia. Kuigi arvan, et kui meiegi oma kursustel teeme GoogleDocksi loengumaterjale, siis üks ikkagi salvestab lõpliku variandi. Võib olla tasuks siis ka meelde tuletada teistele, et valesid mõtteid pole nagu ajurünnaku puhul. Aga iseenda materjale saad ju ikka alati täiendada kui tahad.
      Suhtlemine ja õppimine tuttavas keskkonnas on õpilase poolt vaadatuna. Kuid kui õppeprotsessi eesmärgiks on efektiivsus ja hea tulemus, siis peaks arvestama ju ka õpilase maailmaga. Seepärast peavadki õpetajad ennast kurssi viima arvutimaailmaga, mitte tundma arvuti ees hirmu. Samas ei välista ma mitte kuidagi õpilase õpetaja omavahelist suhtlemist, mis saabki tunnis toimuda. Tahan vaid öelda, et mõned tegevused on võimalik teha aja kokkuhoiu mõttes teha arvuti abiga. Teatavasti uus ainekava ei vähendanud aine mahtu, küll aga tunde.
      Veebis reflekteerimise all mõtlesin sel hetkel eesti keeles kohustusliku kirjanduse kokkuvõtete tegemist. Idee tuli oma koolist, kus õpetaja kurtis, et tundides, kus vaja vastata loetud kirjandust, puudub palju õpilasi. Võib olla oleks see lahendus.
      Ehk tegid need selgitused minu mõtteid veidi arusaadavamaks. Paraku tundub, et sel korral olen segaselt kirjutanud. :)

  2. Helle! Su oma viimane kommentaar võttis ilusti kokku selle, mida tahtsin siin sulle kommenteerida – jõudsid ise ette :).
    Eelised ja probleemid on tihtipeale tõesti vahel vastupidi, oleneb kes ja kuidas vaatab. Ma vist olen sinisilm ja arvan, et kõik on hea ja kõike saab hästi teha :P.

    • Leidsin täna päris hea artikli Õpetajatelehes, kus Rein Sikk kirjutab oma õpetamiskogemusest Facebookis. Lisaks veel mõnigi hea artikkel. Lugege! :)

  3. Rein Siku artikkel on täpselt meie teemasse, lugesin ja soovitan teistele. Meediatunnis ja “külalisõpetaja” jaoks parim lahendus!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga