Tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljanda teema:

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/19/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

E-õppe liikumisega õpihaldussüsteemidest Veeb 2.0 vahenditesse muutuvad kasutajate jaoks oluliseks mitmed tänapäevased veebitehnoloogiad:

  • uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
  • vookogud
  • folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
  • ühisjärjehoidjad
  • mikroblogid
  • vidinad ja vistutamine
  • ühekordne sisselogimine ja OpenID

RSS ja Atom on kaks suhteliselt sarnast tehnoloogiat, mida kasutatakse veebilehe (näiteks ajaveeb või uudisteportaal) uuenduste edastamiseks. Tuntud ajaveebikeskkondadest kasutab Blogger vaikimisi Atom tehnoloogiat ning WordPress RSS tehnoloogiat (Põldoja, H., 2012).

Selle nädala teemaga tutvumine oli huvitav. Kahjuks pole varem paljude tehnoloogiatega kokku puutunud. Huvi selle vastu, kuidas oma elu lihtsamaks teha ja erinev info rühmitada, oli tekkinud juba mõned nädalad varem. Kuulun nende inimeste hulka, kes tahaksid, et kõik vajalik oleks kättesaadav ühe konto pealt. Google kontot hakkasin kasutama just sellepärast, et sinna sai suunata kõik oma meiliaadressid. Võimalus oli mugav, lisaks sain samal hetkel, kui olin oma parooliga sisenenud gmail.com., vaadata oma blogi, ülesse laadida pilte, suhelda inimestega. Mõne aja eest tutvustas Taimi Google Readerit ja otsustasin seda proovida.  Chromiga kaasnesid uued lisavõimalused, mis teevad elu veelgi mugavamaks. Plussiks veel seegi, et Google docksis saame ühiselt teha loengute konspekte ja rühmatöid. Rühma liikmed saavad oma mõtteid lisada ka kodus, mitte ainult koos olles. Arvutimaailm avardub ning läheb järjest põnevamaks tänu erinevatele tehnoloogiatele, mis neid toetavad.

Folksonoomia oli minu jaoks uudne ja tore teada saamine.

2004. aasta kandis hakati internetis laiemalt kõnelema folksonoomiast (ingl. k.folksonomy ). Folksonoomia on meetod sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks koostöös loodud ja hallatud märksõnade abil. Folksonoomia puhul võib materjali avaldaja kasutada selleks vabalt valitud märksõnu. (Põldoja, H.& Toikkanen, T. 2011)

Folksonoomia puhul tehakse vahet kitsal ja laial folksonoomial. Laia folksonoomia puhul märgistab palju inimesi sama objekti kasutades erinevaid nende jaoks olulisi märksõnu, mis võivad sageli erinevatel kasutajatel korduda. Näiteks mõnda populaarset linki võivad Delicious keskkonnas kirjeldada tuhanded kasutajad. Kitsa folksonoomi puhul märgistab ühte objekti üks või paar inimest kusjuures iga märksõna kasutatakse ühe korra. Kitsa folksonoomia näiteks võib tuua fotode kirjeldamise Flickr keskkonnas, kus enamasti saab fotot kirjeldada autor ja ta sõbrad. (Põldoja, H. & Toikkanen, T. 2011)

Flickr keskkonda olen kasutanud põhiliselt piltide otsimiseks ja hea oli seda teha märksõnade kaudu. Nüüd siis lisaks teadmine, et tegemist folksonoomiaga.

Ühekordse sisselogimisega olen kokku puutunud, kuna mul Facebookis konto ja ka Windows Live ID olemas, aga kasutan rohkem Facebooki Connecti. Kui tahad kellegagi kiiresti ühendust saada, siis on see võimalik Facebookis, sinna saab sõnumi jätta ja noortega suheldes saab sõnumile vastuse kiiremini kui meili teel.

Lisandusid veel teadmised õpikeskkonnaga seotud õpitehnoloogia standarditest.

Õpitehnoloogia standardite eesmärgiks on tagada see, et erinevad õppetöös kasutatavad keskkonnad oleksid võimelised omavahel kindlal kujul infot vahetama. Suur osa õpitehnoloogia standarditest on seotud eelkõige digitaalsete õppematerjalide koostamise, levitamise ja esitamisega. (Põldoja, H., 2012).

Ega palju erinevaid tehnoloogiaid pole kasutanud, aga kindlasti edaspidi loetelu pikeneb. Plaanin Netvibes proovida või iGooglet.

Minu Skype kasutus on laienenud. Kui eelmistel aastatel rääkisin rohkem oma lastega Skypes, siis sellest sügisest alates suhtleme oma htmag grupiga. Tore võimalus, aitame üksteist, toetame, anname nõu kui vaja ja vahel lobiseme niisama.

Koolielu materjale olen kasutanud ja sinna isegi üht-teist lisanud. Läbi Koolielu osalesin e-fotograafia kursusel, mis oli projektõppe kursuse üheks osaks. Hea võimalus leida kasulikke vahendeid õppetöös kasutamiseks: näiteks pildiseeriate tegemine.

Ega algajana ma väga paljusid vahendeid kohe kasutama ei hakka, aga vähemalt sain teada, millised võimalused on  ning ajapikku kindlasti see nimekiri pikeneb.

Kasutatud kirjandus:

1. Põldoja, H.( 2012 ). Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine. Loetud aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/oppematerjalid/tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

2. Põldoja, H. & Toikkanen, T. (2011 ). Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad

 

 

 

Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana.

Oma esimeses postituses püüdsin defineerida õpikeskkonda Sel hetkel oli mõiste üsna üldsõnaline, aga mida edasi antud teemaga tegelen, seda rohkem avardub arusaam õpikeskkonnast kui sellisest. Õpikeskkonda oleme käsitlenud ka teistelgi kursustel (õppedisaini alused, haridustehnoloogiline nõustamine). Sellest tulenevalt võib öelda, et õpetaja ülesanne on õpilasi motiveerida. Pidev ühiskonna areng ning ka ITK vahendite täiustumine on kaasa toonud vajaduse uuenduste järele nii õppimises kui ka õpetamises, mis on välja toodud Haridustehnoloogia käsiraamatu sissejuhatuseski.

Sündinud on rida uusi õpetamisstrateegiaid ja välja kujunenud lausa uued õpetamispara-digmad. Individuaalsest teadmiste treenimise ja enesekontrolli võimalusest arvutite abil on jõutud õpiprotsesse toetavate ja visualiseerivate õpisimulatsioonide ja situatiivse probleemipõhise õppeni. Programmid ja õpetamispraktikad arvutitega ainealaseid teadmisi ja pädevusi kujundada on pidevas muutumises (Pata, K., &Laanpere, M., 2009).

Õpetaja, kes on juba kasutanud oma töös mingilgi määral ITK vahendeid, läheb uuendustega arvatavasti kiiremini kaasa kui õpetaja, kes väldib nende kasutamist. Kuid on selge, et õpilased lähevad ajaga kaasa, kasutades kõike uut, mis ITK maailm neile pakub ning on huvitatud nende kasutamisest õppeprotsessiski. Õpetaja peaks sellega arvestama. Iga õpetaja soov on  teada, mida uut on õpilane omandanud, milline on tulemus ja mis peaks olema eduka õppeprotsessi motivaator.

Olenemata keskkonna omapärast (reaalne, virtuaalne,hübriidne) jääb õpikeskkonna peamine roll samaks: motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi ning toetada püstitatud eesmärkide realiseerimist. Konstruktivistlikes õpikeskkondades on oluline, et õpikeskkond võimaldaks luua uusi tähendusi,suhelda ja töötada koos teiste õppijatega, jagada informatsiooni, saavutadaühtekuuluvustunne, kehtestada koostööks vajalikke reegleid ja võtta omaks uusi rolle (Väljataga, T., Pata, K. & Priidik, E., 2009 ).

Seega oleks tagasiside saamine oluline. Kuigi suletud keskkonnas on võimalik omavaheline suhtlemine foorumite näol olemas, siis on tekkinud vajadus millegi enama järele, milleks võiksidki/peaksidki olema avatud keskkonnad, kuhu õppijal on võimalus ise luua õppematerjale, vajadusel täiendada ja teistega jagada.

Tõusnud on kommunikatsiooni roll õppetegevustes. Oma teadmiste arutamine kaaslastega loob võimalused ka paremaks enesereflektsiooniks ja personaalseks arenguks. Õppijad on õpitegevustes senisest aktiivsemad, neil on suurem vabadus õppida seda, mis neile huvi pakub ja valida personaalsemad õpiteed. Seoses koostöös õppimisega tähtsustatakse kogukondade ja sotsiaalsete võrgustike loomist õppe-eesmärkidel. Uussotsiaalne veeb pakub igaühele võimalusi avatud õpikeskkonna loomiseks,mis ei sõltu kesksest haldamisest (Väljataga, T., Pata, K.& Priidik, E., 2009).

Avatud (hajutatud ülesehitusega) keskkonna all mõeldakse mitmetest vabatarkvaralistest vahenditest loodud keskkondi, kus infovooge võib ühest vahendist teise tõmmata vastavalt kasutaja huvidele ja eesmärkidele ning erinevad õpitegevused on jagatud paremini sobivate vahendite vahel (Väljataga, T., Pata, K. & Priidik, E., 2009).

Avatud keskkonnad pakuvad suuremaid võimalusi erinavete vahendite koos kasutamist ja need on kasutajasõbralikumad, paindlikumad ning lihtsamad. Ligipääs on kergem kui suletud keskkonda, kuid konto haldaja võib samas piirata kasutajate juurdepääsu. Avatud õppekeskkonnas on võimalus luua midagi ühiselt ja seda teistega jagada, mis võib-olla õpilastele küllaltki inspireeriv. Erinevate probleemide lahendamisel on võimalik kasutada erinevaid ITK vahendeid. Läbi sellise õppimise saavadki õpilased uusi teadmisi. Hiljem on võimalus täiendada juba tehtut ning arendada teemat edasi. Avatud keskkonnas õpilased näevad teiste töid ning annavad nendele oma hinnanguid, seeläbi oskavad oma töödki paremini hinnata ning parendada, olles ise osalised hindamisprotsessis.

Avatud õpikeskkonnas on üheks võimaluseks sotsiaalse tarkvara kaasamine.Hetkel on noorte hulgas populaarne kuhugi kuuluda ja omavahel suhelda. Sotsiaalne tarkavara aitab, kuid enamasti kasutatakse seda mittehariduslikel eesmärkidel. Tark oleks nüüd ära kasutada sotsiaalse tarkvara võimalusi õppetöös.

Ühelt poolt vähendab sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös kooli ja õpilase tegutsemisvaldkondade erinevust – õpetaja juurutab tundides samu vahendeid, mida õpilased on harjunud kasutama oma isiklike igapäevatoimingute tegemisel. Teiselt poolt suurendab see õpilase töö efektiivsust koolist vabal ajal – nad näevad, kuidas ühte vahendit saab kasutada mitmel eesmärgil. On suur tõenäosus, et nad oskavad samu vahendeid rakendada ka oma tulevase töö lihtsustamiseks (Sillaots, M., Tammets, P. & Tammets, K., 2009).

Sotsiaalse tarkvara kasutusvõimalusi on erinevaid (vestluskeskkonnad, foorumid, blogid, wikid jne.). Selleks, et õpetaja neid oma töös kasutaks, peab ta ise neist eelteadmisi omama. Oluline on arvestada õpilaste vanusega. Kui algklassi õpilase puhul võib õpetaja algul ise blogisse õpilase eest sissekandeid teha, siis põhikooli õpilased saavad sellega ise hakkama ja gümnaasium võiks blogi juba kasutada reflektsioonivahendina. Kuigi  on ju võimalus, et algklassi õpilased saavad helifailile rääkida omi mõtteid. Näemegi, et võimalusi on palju ja õpetaja ülesandeks valida õiged vahendid, mis motiveeriksid õpilasi õppeprotsessis aktiivselt osalema.

Blogi annab võimaluse kaasa rääkida ka neil õpilastel, kes muidu on vaiksemad ja ei avalda tunnis arvamust tihti ja valjuhäälselt. Blogi puhul omavad kõik õpilased häält vestluses ja kõigil õpilastel on võimalus oma arvamuse avaldamiseks

Sotsiaalsest konstruktivismist tulenevalt tekib teadmine siis, kui õpilane ise konstrueerib oma teadmiste maailma. Et õpilase peas tekkiv teadmine oleks kooskõlastada ümbritseva maailmaga, tuleb seda konstrueerida üheskoos, suheldes teiste õpilastega ( Sillaots, M., Tammets, P. & Tammets, K., 2009).

Sotsiaalmeedia eelised õpihaldussüsteemide ees:

  • ühisloome tulemusena valmivad uue materjalid, mida saab ka hiljem täiendada
  • materjale saab kätte peale õppimise lõpetamist
  • info kiirem liikumine
  • õpilase peavad arvestama, et kasutavad avalikku ruumi, mis nõuab teatud reeglite täitmist, korrektsust
  • õpilased saavad omavahel suhelda ja õppida nendele tuttavas/igapäevases keskkonnas, näevad selles õppimisvõimalust peale suhtluse
  • õpilased saavad kriitilise analüüsi kogemuse, lugedes teiste materjale ja kommenteerides neid, samas saades ka omaloodu kohta tagasisidet kaasõpilastelt
  • võimalus läbi viia ühiseid arutelusid, ka rahvusvahelisel tasandil (Skype)
  • õpetajal aja kokkuhoid, kui näiteks õpilased reflekteerivad loetud teoseid (ei pea seda tunnis tegema ) ja saab anda  tagasisidet
  • võimalus luua mahukamaid materjale
  • igast arvutist vaadatav, ei nõua isikliku arvuti olemasolu

Peamised probleemid:

  • õpilased peavad korrektselt oma töid vormistama
  • kontrollima omi mõtteid, mida välja ütlevad
  • liiga palju infot, mis võib õpilase segadusse ajada
  • eeldab oskust filtreerida enda jaoks oluline informatsioon
  • õpetaja peab olema kursis erinevate keskkondadega, mida saab õppetöös kasutada
  • õpetajal vajalik konkreetne  plaan, kuidas vajaliku tulemuseni jõuda, milliseid meetodeid ja vahendeid kasutades

Antud teemaga tutvudes ning lugedes materjale, sain isegi palju kasulikke lisateadmisi, mida kavatsen kohe katsetada, sest plaan põhikoolis läbi viia projektõpe (mitte projektipõhine) keskkonna teemal, mille lõpptulemus peakski kajastuma veebilehel.

Kasutatud kirjandus:

1. Pata, K., & Laanpere, M.( Toim. ). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn; TLÜ Informaatika Instituut

Saadaval:http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat

2. Väljataga, T., Pata, K. & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega.  K.Pata, & M.Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-28)Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut

3. Pata, K & Sillaots, M. (2009). Koostöös õppimise võimalused arvutitega: uuriv õppimine ja ühisprojekt.  K.Pata, & M.Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 151-166)Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut

4. Sillaots, M., Tammets, P. & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õppeprotsessis. K.Pata, & M.Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 181-198)Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut

 

Õppedisaini alused 06.10.2012 kontakttund

Eelnevalt olin juba tutvunud õppedisaini mudelitega ja võrrelnud Merrilli mudelit Dick&Carey mudeliga. Kui võrdlemine oli väga vaevarikas, siis loengus teemat uuesti kuulates, sai üsna paljugi selgemaks. Loengust sain lisateadmisi teiste mudelite kohta. Mudeli valimisel on oluline, et koostaja peaks teadma Gagne klassikalist lähenemist tunni tasandi õppedisainile. Samas oluline on arvestada ka seda, millisele vanusele materjal koostatakse.Täiskasvanud õppija puhul on võimatlik kasutada Merrienboer`i 4C/ID mudelit, mis tundus huvitavana.
Oluline erinevus senise õpetaja arusaamast on see, et õppedisain puhul ei alustata sisust, vaid lõpust ehk hindamisest. Meil hetkel õpetajad koolis alustavad aga sisust.

Oma rühmatöö tegemisel püstitasime kõigepealt probleemi, millega tegeleme seni kuni koostatud materjal saab valmis. Valisime Merrilli mudeli oma õpiobjekti kujundamiseks. Meie rühma e-kursus käsitleb 3 moodulit Kaitseliidu Relva tundmise kursusest. Rühmas püüdsime sõnastada probleemi, mis aga hetkel vajab veel kohendamist. Selleks tegime Google docsi ühise dokumendi, mida siis kasutame lõpliku sõnastamiseni. Õpiobjekti koostamisel tuleks arvestada nii Bloomi kui ka Merrilli taksonoomiaga.

Samas andis loeng ülevaate, kuidas püstitatud probleemi tuleks lahendada läbi praktiliste tegevuste, sest teadmine ei ole tegevus s.t. et õpiväljundid tuleb sõnastada sooritustena, mis koostama hakates ei olnudki kerge.

Õppedisaini mudelite võrdlus

Merrilli õpetuse esmased printsiibid on:

  •  ülesandekesksus–õppimine toimub ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades
  • aktiveerimine- sobilike kognitiivsete struktuuride aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste meeldetuletamise või esitamiste kaudu
  •  demonstreerimine- õppijatele õpitavate oskuste demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega
  • rakendamine- õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega
  • lõimimine- õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma õpitud teadmisi ja oskusi

(M. Laanpere, 2012)

Merrilli mudeli järgi muutub õppimine tulemuslikuks, kui õppimise käigus lahendatakse reaalseid probleeme, kus uued teadmised  tuginevad varem õpitule. Samas saavad õpilased uusi teadmisi rakendada reaalses elus. Merrilli mudel kirjeldab õppimist kui tiiki visatud kivikest. Kivike ongi probleem, mida lahendada. Tiiki visatud kivi tekitab lainetuse, mille iga ring sümboliseerib probleemi lahendamist läbi järgnevate tegevuste jada: analüüsi, strateegia, disaini ja teostamise. Merrilli Kivike-Tiigis mudel põhineb probleemidele keskendumises ja koosneb omavahel seotud tegevustest. Õppija osaleb õppeprotsessis, mis toimub kergemalt-raskemale liikumise printsiibil ja vastavalt sellele luuakse õppematerjal.

Võrdluseks valisin Dick&Carey mudeli, mille ülesehitus on tunduvalt keerulisem kui Merrillil. Kui Merrilli mudelis tekitatakse õppijas huvi probleemi lahendamisele õppija ennastjuhtival viisil, siis Dick & Carey mudeli käigus toimub õppija teadmiste ja käitumise muutumine õpetamise kaudu. Dick & Carey mudelis on keskne koht õpetajal, kus õppijale pakutakse valitud õppematerjale, eeldades, et need on vajalikud tulemuste saavutamiseks. Merrilli mudel võimaldab õppijal ise hakkama saada probleemi lahendamisele keskendudes. Õpetaja on rohkem juhendaja rollis.

Dick & Carey mudeli ülesehitus on keeruline:

 ( M. Laanpere, 2012 )
Skeemilt on näha, et kõigepealt määratletakse üldised eesmärgid kahel tasandil ja alles pärast seda sõnastatakse oodatav õpitulemus. Edasi toimub järgnevate sammude taustal pidev õpetamise analüüs. Tegevus ei ole ühetasandiline, vaid korduv ja paralleelne. See teebki mudeli keeruliseks. Merrilli mudel on aga järjestikune jada, mis läheb järjest keerulisemaks ja õppijat vähem toetavamaks.
Võrreldes kahte mudelit, näeme, et Merrilli mudeli puhul on võimalik olla paindlikum kui Dick & Carey mudeli kasutamisel. Dick & Carey mudel on lisaks töömahukam ja jäigem.
Kui valida kahe vahel, siis tundub Merrilli mudel inspireerivamana ning ka e-kursuse koostamisel huvitavamana. Probleemikeskne e-kursus on kindlasti õppijat aktiveeriv, samas kursuse loojale ka vähem aeganõudvam ning lihtsam kui Dick & Carey mudel.
Olles ise õpetaja üldhariduskoolis, valiksin Merrilli “Kivike-Tiigis” mudel kursuse loomiseks, sest praktiline tegevus köidab õpilasi rohkem.
1. Merrill, David (2002), A Pebble-in-the-Pond Model For InstructionalDesign, http://www.ispi.org/pdf/Merrill.pdf
2. Merrill, David (2002), First Principles of Instruction, https://www.indiana.edu/~tedfrick/aect2002/firstprinciplesbymerrill.pdf
3. Laanpere, Mart (2012), Õpidisaini alused,  http://htk.tlu.ee/dippler/course/resources/36/resource/397
4. Dick, W. and Carey, L. (1996), Systems Approach Model for Designing Instruction, http://iteach.saintleo.edu/InstructionalDesign/DickCarey.html
5. Lee, H.-S., Lee S.-Y- Dick and Carey Model http://www.umich.edu/~ed626/Dick_Carey/dc.html