5. loeng: Füüsiline õpikeskkond

Milline oleks parim arvutiklassi paigutus?  (U, = =, | || |,  X X)
Vaata kuidas mujal on. Väike ülevaade mõnedest arvutiklassidest Eesti koolides:

arvutiklasside paigutus

Oma kogemusest võin lisada, et kahes pikas reas klassi kummaki küljes või klassi keskel seljati koos poolviltu ekraani poole ei ole õppijal sugugi hea ekraani jälgida. Koolitajal on aga väga hea õpilaste juurde pääseda.
Minu arust parim on ikka tavaline, otse näoga ekraani poole, üksteise kõrval ja taga laudade paigutus.

Kuidas varustada arvutiklass tehnikaga ja tarkvaraga? Kas osta või rentida arvutid? Kumb oleks otstarbekam?
Mõnedes koolides on juba mindud üle arvutite rentimise peale. Miks mitte seda mõtet kasutada ka lasteaedades?

Operatsioonisüsteem? Mida valida?
Windows 7 või Windows 8 või hoopis Linux?
Kas projektori asemel ei võiks olla hoopis teler?

Failihaldus: oma server või pilveteenus?

  • Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis toimib kõik GoogleDocsi põhiselt.Cisco  Meraki – uuri! Seadmete haldamine See keskkond on kasutusel Virtsu koolis

Kuidas kehtestada reeglid arvutiklassides, mida te rikkuda ei lase? Pole mõtet kehtestada reegleid, mis ei toimi.

 

4. loeng: Informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaine

Millises järjestuses peaks alustama, kui luua sissejuhatavat informaatika kursust?
Küsida: mis seade sul on; mis sul laual on?
Esimene kursus II kooliastmes “Arvuti töövahendina.”

Tekstitöötlus
Anna ülesanne tekstitöötlusest, siis näed milliseid vigu nad teevad.

  1. Alusta Notepadis – pane kirja kõik, mida Notepadiga teha saab ja mis üldse on Notepad
  2. Jätka Wordpadis – pane kirja kõik, mida Wordpadiga saab teha rohkem kui Notepadiga ja mis üldse on Wordpad
  3. Jätka MS Wordiga – tunni lõpus õjuab sellesse ainult sise piiluda aga on põhimõtteliselt sama asi ainlt võimsam

Järgmistes tundides:

  1. mida saab Notepadiga ja mida Wordpadiga
  2. võta ette tüüpvead ja paranda)
  3. esita õpilastele vormindamata tekst valesti vormindatud asi, mille vormindamine pakuks õpilastele huvi

Ainetevaheline lõiming

Üldõpe – ainete asemel on teemad, mille sees õpetatakse vajalik eesti keelest, matemaatikast jne
lõimimine – varem ainetevaheline integratsioon
1. taseme lõimimine – kaks õpetajat lepivad kokku, millisel ajal sama teemat käsitletakse või tehakse üks töö, nt referaat ja hinde saab õpilane kahes aines, nt ajaloos sisu ja informaatikas vormistuse eest, mõlemad õpetajad annavad endast parima, et õpilane saaks võimalikult hea tulemuse.
2. taseme lõimimine – üldpädevused
Euroopa Liidu võtmepädevused
Riikliku õppekava üldpädevused
Eestis on digipädevus puudu
3. tase – läbivad teemad
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine3. tase – läbivad teemad
2) keskkond ja jätkusuutlik areng
3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
4) kultuuriline identiteet
5) teabekeskkond
6) tehnoloogia ja innovatsioon
7) tervis ja ohutus
8) väärtused ja kõlblus

Näiteid õpiprojektide liikidest

Internetijaht – selline projekt kus kasutatakse standard e-maili, justkui sinu vanatädi koos oma mehega tahab tulla Austraaliast Eestisse külla, nad on 86-aastased. Tulevad lennukiga Helsingisse, laevaga Tallinna. Teatavad, et nad saabuvad esmaspäeval kell 14:00 D-terminali.
Siit ülesanne:
1) leia võimalikult odav hotell Tallinna sadama D-terminali läheduses, sest meil on jalad haiged, ei jaksa palju käia. Kasutasin kiireks otsinguks keskkonda Bookinghouse.ee
2) Kuidas jõuda Kihnu saarele oma esivanemate kalmistule? Kasutasin teekonna (autoga sõites) kaardistamiseks delfi.ee kaarti. Ühistranspordiga sõites kasutasin otsinguks peatus.ee võimalusi.

Kirjasõprade projekt – Image of the Other, põhineb inglise keele õppekavadel – aegajalt pead kirjutama kirja sõbrale. Vahetad kirju reaalse sõbraga. Kõik kirjad käivad läbi õpetaja, õpetaja annab juhendmaterjale, juhendab parandamist. Lõpuks paned selle info põhjal kirja kirjasõbra portree.

Virtuaalne reis – justkui matkaksid kellegi kuulsa inimese käidud rajal. Tema käidud punktidest teed fotosid või videosid kasutades Googlemaps`i. (Marco Polo jälgedes. Ajalugu, geograafia. Õpilased peavad reisipäevikut Marco Polo käidud radadest. Õpilased teevad internetiotsingute põhjal päeviku sissekanded.

Karu projekt – kaisukarude projekt Eestis ja Austraalias. Karu elab iga õpilase kodus ühe päeva. Kahe karu käimistest hakkab tekkima reisiblogi. Ja mida ta seal peres teeb. Kus käib jne. Kirjutatakse alati näiteks kella 12.00-13.00 vahel.

Geopeitus – kuhugi peidetakse ära näiteks üks münt. (igal õpilasel võiks olla endanimeline münt) ja sellest kohast tehakse foto kus see asub. Kes järgmisena selle üles leiab, teeb foto leitud kohast ja mündist, paneb asemele oma mündi ja jälle teeb pildi. Tegevust võiks kajastada blogis või Facebook´is.

eTwinning – koolid leiavad endale partneri, tehakse koos veebikeskkonnas projekt. Kokku ei saada.

Kogu kooli projektipäev – iga õpetaja veab ühte projekti, projektipäeva lõpuks peab kõigil olema midagi ette näidata.

 

Tunnikava katsetus: Tulpdiagrammide loomine

Tunni teema: tulpdiagrammide loomine
Klass: 10. klass
Eesmärk: tutvustada diagrammi loomist
Õpilane:

  • valib vajalikud lähteandmed sagedustabelist
  • õpib looma diagrammi andmete järgi
  • valib sobiva diagrammi kuju
  • lisab diagrammile ja telgedele pealkirjad
  • vormindab diagrammi vastavalt etteantud juhendile

Tunni käik:

 

  • slaidishow diagrammidest
  • eesmärkide ja õpiväljundite tutvustamine, mida ta tunni lõpuks oskab
  • eelnevalt õpitu meenutamine ja kordamine
  • uue osa tutvustamine (õpetaja näitab ette diagrammi loomise sammud, muutmise võimalused)
  • Õpilase iseseisev ülesanne, diagrammi loomine
  • õpilaste loodud diagrammide vaatlus ja tagasiside andmine
  • hindamine
  • kinnistamine

Töös kasutatavad vahendid: arvuti,  programmid MS Excel, Libre Office või Google Spreadsheet

3. loeng: Informaatikatunni kavandamine…

Informaatikadidaktika 3 vaala:

  • EESMÄRGID
  • MEETODID
  • SISU

Eesmärgid tuleb sõnastada ÕPETAJAST lähtuvalt (tunnikavas on üks eesmärk) Õpiväljund on ÕPILASE SOORITUS (näiteks: õpilane on suuteline koostama tunnikava).
Näiteks: PowerPoint esitluse koostamine
Õpilane

  • valib sobiva slaidipõhja (rakendustaseme mõiste ja oskus)
  • muudab fondi suurust
  • lisab üleminekuid
  • vahetab slaidimalli
  • selgitab oma sõnadega malli ja slaidipõhja erinevust
  • hindab slaidi kujundust juhise abil (halb sõnastus: oskab hinnata ja võrrelda head maitset PP-l)

NB! Sõnad – TEAB ja OSKAB on TABU – Neid õpiväljundite koostamisel ei kasutata!!!

Kuidas me saame teada, et õpilane on õpitu omandanud, kuidas me saame seda kontrollida? Õpiväljund tuleb sõnastada nii, et seda n võimalik hinnata.
Näteks:

  • selgitab oma sõnadega laadi mõiste;
  • märgistab etteantud vormindamata tekstis kõik pealkirjad vastava laadiga;
  • koostab märgitud pealkirjadest sisukorra ja valib sellele sobiva kujundusmalli

Tunni ülesehitus NR 1

  • köida
  • ütle, loetle õpilastele eesmärgid
  • meenuta
  • uus osa
  • juhenda õppimist
  • uute teadmiste demostreerimine
  • tagasiside andmine
  • hindamine
  • kinnistamine

Mis on unustamise kõver? Kui nädala jooksul sellest õpitust veel räägid, siis on meeldejäämine kindlam. Ka tunni lõpus võib kõike veel korrata. Unustamise kõver langeb kiirelt esimese kahe nädala jooksul.

Tunni ülesehitus NR 2

  • esita probleem (kas või video vahendusel)
    uus osa – see jääb vahele
  • avastamine – õpilased ise avastavad kuidas viiteid teha
  • vaheldusrikkuse printsiip (induktiivne ehk deduktiivne)
  • vastastikkuse näitlikustamise printsiip (hea õppesündmus õpetab õpetajat ka)
  • õppija individuaalsete iseärasustega arvestamine
  • töökorraldus arvutiklassis

Kodutöö: Minu nformaatikaõpetaja

Esimesed sammud arvutis näitas ette mulle minu poeg Hillar. Ta õpetas mulle täpselt seda, mida ma küsida oskasin ja kui juba liiga tihti hakkasin sama asja küsima, siis ütles ta stopp ja käskis mul ise hakkama saada. Tema metoodilised võtted olid pigem mind pea ees vette lükkamaks,  julgustamaks mind ise uurima ja eelkõige ise hakkama saama.

Minu parim informaatikaõpetaja on olnud arvuti teel leitud põnev materjal, mille sarnast olen ise luua soovinud. Esimeses järjekorras puutusin kokku Koolielus olevate materjalidega ja püüdsin ka ise mingit õppematerjali luua. Siis avastasin pusled, mida arvutis kokku sain panna. Sellele järgnes Klassiõpetajate kogukonna blogi, kus leidus palju huvitavat erinevates programmides loodud õppematerjali. Järgnevalt tuli vajadus luua oma asutusele koduleht ja taas alustasin uurima üht väga vana, aga siiski sellel hetkel head programmi. Lugedes juhendeid ja katsetades olengi kogu aeg õppinud. Viimased 7 aastat olen ka kursustel osaleda saanud ja taas uusi huvitavaid programme tundma õppinud.