Kodutöö: Informaatika ainekava

Koostasin kursuse kava lasteaiaõpetajatele. Sellise kava koostamise mõte tuli päris reaalsest elust ja vajadusest. Töötades lasteaias, puutun kokku iga päev õpetajatega ja näen ning kogen kui kartlikud on õpetajad tehnoloogiat kasutama. Koostatud kursuse loodan käivitada sügisel, uuel õppeaastal.

Informaatikaalane kursuse kava “ Arvuti töövahendina lasteaias. ”

Kodutöö: Ainetevaheline õpiprojekt

Ühine õpiprojekt.
Kuulun töögruppi järgnevate liikmetega:  Kristel Tereping ja Ülle Juuse-Tumak

Ühise arutelu tulemusena kujunes meie õpiprojekti teemaks: ” Klienditeeniduse eriala suvepraktika kohtade registreerimise süsteem.”
Rühmatöö asub Kristeli blogis: siin

Meie rühmatöö koduleht: http://eykinformaatikadidaktika.wordpress.com/

 

Postituse link: http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kristere/2014/04/27/ruhmatoo-2/

Kodutöö: Näiteid informaatika ainekavadest

Soovisin võrrelda Raasiku valla Põhikoolide valikaine “Informaatika” ainekavasid, aga paraku nendel koolidel need puudusid. Otsingu tulemusena osutusid valituks Antsla Gümnaasium ja Saue Gümnaasium ning teen ülevaate nende valikaine “Informaatika” ainekavadest.

Viited:
Põhikooli Riiklik õppekava. “Valikaine Informaatika.” https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/8201/3007/VV1_lisa10.pdf#
Antsla Gümnaasiumi valikaine “Informaatika” ainekava http://www.antslakk.edu.ee/ak/pk/18_ARVUTIOPETUSE_AINEKAVA.pdf
Saue Gümnaasiumi valikaine “Informaatika” ainekava
http://www.saue.edu.ee/bw_client_files/saue/public/img/File/%C3%B5ppet%C3%B6%C3%B6/Valikaine%20informaatika.pdf

Analüüsin ainekavasid järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt:

  1. Eesmärgid
  2. Õpitulemused
  3. Õppesisu
  4. Õpitegevused
  5. Õppemeetodid
  6. Õppekirjandus
  7. Hindamisviisid
  8. Lõiming

1. Eesmärgid on mõlemal koolil püstitatud ja kooskõlas RÕK-iga, põhimõtteliselt copy riiklikust õppekavast. Saue Gümnaasium on jätnud välja viimase eesmärgi: osaleb virtuaalsetes võrgustikes ning kasutab veebikeskkonda digitaalsete materjalide avaldamiseks kooskõlas intellektuaalomandi kaitse heade tavadega.

2. Õpitulemused on põhjalikult lahti kirjutatud kõikide kooliastmete jaoks Antsla Gümnaasiumis ja kooskõlas RÕK-iga. Esimese kooliastme õpitulemused on koostatud oma kooli õpilastele mõeldes ja on alustatud täiesti algusest ning need on arusaadavad ja mõõdetavad.
Saue Gümnaasiumil on lahti kirjutatud I ja II kooliaste. Paraku on enamjaolt tehtud copy RÕK-ist ja jäetud ära mõned õpitulemused. Kuna RÕK-is puuduvad I kooliastme õpitulemused, siis Saue on tõstnud II kooliastme õpitulemuste esimese poole I kooliastmesse.
II kooliaste on mõlemal koolil copy RÕK-ist. Antsla Gümn. on need paigutatud ka II kooliastme alla, Saue aga III kooliastme alla.
Antsla on siiski sõnastanud mõned õpitulemused teisiti ja lisanud omapoolseid õpitulemusi ainekavase, jättes välja mõned RÕK-is olevad.
III kooliaste on Antslal samuti copy RÕK-ist, jättes välja mõned õpitulemused. Saue on oma III kooliastmesse tõstnud peaaegu täielikult koopia RÕK-i II kooliastmest.

3. Õppesisu kirjeldus on RÕK-iga võrreldes totaalselt teine. Koolid kirjeldavad õppesisuna paljut sedasama, mis oli kirjas õpitulemuste all.

4. Õpitegevused on kooskõlas RÕK-iga. Antsla Gümnaasiumis pooldatakse ikkagi arvutitundi kui sellist, milles tekstid võetakse ja seostatakse teistes ainetes õpitavaga. II ja III kooliastmes antakse ka kodutöid.
Saue Gümnaasium oma õpitegevusi eraldi välja toonud ei ole.

5. Õppemeetodeid on nimetanud ainult Antsla gümnaasium. Ka RÕK-is need puuduvad in Saue Gümnaasium pole neid välja kirjutanud.

6. Õppekirjanduse loetelu puudub
7. Hindamisviisid on Antsla Gümnaasiumil puhas copy RÕK-ist ja Saue pole seda välja kirjutanud.

8. Lõiminguks soovitavad kõik ainekavad küsida teiste ainetega seonduvaid tekste, teemasid erinevate aineõpetajate käest, et teistes ainetes õpitut arvutiõpetuses rakendada.

Miks on koolide informaatika ainekava nii sarnane RÕK-iga? Ilmselt on viimane liiga detailselt lahti kirjutatud. Kuid kas see on halb? Ehk ei olegi. Lihtsalt koolidel on kergem oma ainekava koostada ja kogu materjal näiteks kolme kooliastme peale jagada.
Samas võib ju I kooliastmes olla tip-top arvutitunnid eraldi, et esmased oskused selgeks saada. Siis on edaspidi aineõpetajatel kergem oma ainetunde lõimida infotehnoloogiaga ja nad ei pea tegelema põhioskuste õpetamisega.

 

Tunnikava katsetus: Tulpdiagrammide loomine

Tunni teema: tulpdiagrammide loomine
Klass: 10. klass
Eesmärk: tutvustada diagrammi loomist
Õpilane:

  • valib vajalikud lähteandmed sagedustabelist
  • õpib looma diagrammi andmete järgi
  • valib sobiva diagrammi kuju
  • lisab diagrammile ja telgedele pealkirjad
  • vormindab diagrammi vastavalt etteantud juhendile

Tunni käik:

 

  • slaidishow diagrammidest
  • eesmärkide ja õpiväljundite tutvustamine, mida ta tunni lõpuks oskab
  • eelnevalt õpitu meenutamine ja kordamine
  • uue osa tutvustamine (õpetaja näitab ette diagrammi loomise sammud, muutmise võimalused)
  • Õpilase iseseisev ülesanne, diagrammi loomine
  • õpilaste loodud diagrammide vaatlus ja tagasiside andmine
  • hindamine
  • kinnistamine

Töös kasutatavad vahendid: arvuti,  programmid MS Excel, Libre Office või Google Spreadsheet

Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

– Kui informaatika õppeaine oleks kohustuslik ja selleks võetakse tööle informaatikaõpetaja, siis toimuks süsteemne õpe ja aineõpetajad ei pea aega kulutama vajalike oskuste õpetamiseks oma aines vaid nad saaks kiirelt IT lõimida oma ainesse ja õpilased vastavalt tegutsema panna kulutamata kallist aega tehniliste oskuste õpetamisele.
– Kui informaatika õppeaine oleks kohustuslik, siis peaks kõik õpetajad ennast pidevalt koolitama ja kursis hoidma uue tehnika mudelite ja võimalustega ning programmidega, et õpilastele vajalikke teadmisi edasi anda
– Informaatika õppeaine peab olema kohustuslik, sest tööturul tööandjad ootavad, et noored saavad hakkama esmaste IT alaste oskustega

Kolm vastu-argumenti:

– Informaatika ei pea olema kohustuslik, sest lastel võiks olla valikuvabadus otsustada, mida nad tahavad õppida
– Informaatika ei pea olema kohustuslik, sest kõik aineõpetajad ei ole huvitatud nende oskuste õpetamisest
– Informaatika ei pea olema kohustuslik, sest ta hävitab loovuse

Minu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Mina pean oluliseks, et informaatika oleks kohustuslik. Kui vaadata praeguseid noori, siis nad on väga palju seotud mitmete infotehnoloogia vidinatega. See, mida kasutab tänapäeva noor, oleks mõistlik panna tööle ka tema õppimise jaoks.

Mulle meeldis loengus see mõte, et juhul kui informaatikaõpetajat koolis pole, siis jagada õpetatavad IT-alased teemad aineõpetajate vahel ära. See motiveeriks õpetajaid ka ise kursis olema ja õpetamine oleks ühtlasem ning on ka vastutaja. Kui kindlat jaotust koolis ei tehta ja konkreetset vastutajat ei ole, siis võib tekkida kaos. Mõne aine õpetaja eeldab, et lapsed teavad, aga paraku ei tea ja siis kulub tohutu aeg vajalike oskuste õpetamise peale.

Parim oleks ikka informaatikaõpetaja. Peagi jõuavad iga lapseni kindlasti tahvelarvutid ja nendega saavad aineõpetajad oma tunde lõimida IT-ga ja lausa oma klassis. Ei pea arvutiklassi järjekorras ootama. Samas on aineõpetajal hea võimalus suunata oma ainega seoses mingi kindel tegevus arvutiklassi, millega tegeleb edasi informaatikaõpetaja.

Ma ei ole kursis millistes koolides on informaatikaõpetajad ja millisets mitte. Lapsevanemana on mul kahju, et põhikoolis esmaseid oskusi ei õpetatud, sest gümnaasiumis oli lapsel kohe vaja osata mitmeid asju. Mul on väga kahju, et tuttuus arvutiklass ja interaktiivne tahvel seisis koolis kasutult. See näitas selgelt seda, et aineõpetajad ei jõua kaasas käia uute tehnoloogiliste muutustega ja neile ei saa panna kohustuseks õpetada lastele esmaseid arvutioskusi.
Koolis peab olema informaatikaõpetaja.

Kodutöö: Minu nformaatikaõpetaja

Esimesed sammud arvutis näitas ette mulle minu poeg Hillar. Ta õpetas mulle täpselt seda, mida ma küsida oskasin ja kui juba liiga tihti hakkasin sama asja küsima, siis ütles ta stopp ja käskis mul ise hakkama saada. Tema metoodilised võtted olid pigem mind pea ees vette lükkamaks,  julgustamaks mind ise uurima ja eelkõige ise hakkama saama.

Minu parim informaatikaõpetaja on olnud arvuti teel leitud põnev materjal, mille sarnast olen ise luua soovinud. Esimeses järjekorras puutusin kokku Koolielus olevate materjalidega ja püüdsin ka ise mingit õppematerjali luua. Siis avastasin pusled, mida arvutis kokku sain panna. Sellele järgnes Klassiõpetajate kogukonna blogi, kus leidus palju huvitavat erinevates programmides loodud õppematerjali. Järgnevalt tuli vajadus luua oma asutusele koduleht ja taas alustasin uurima üht väga vana, aga siiski sellel hetkel head programmi. Lugedes juhendeid ja katsetades olengi kogu aeg õppinud. Viimased 7 aastat olen ka kursustel osaleda saanud ja taas uusi huvitavaid programme tundma õppinud.