Kodutöö: Tagasiside kursusele

Kursus “Õppedisaini alused” oli üks esimesi, millega kokku puutusin taas õppima asununa. Kohe tuli tuttavaks saada õppedisaini mudelitega ja kursuse ehk õpiobjekti loomisega rühmatöös. Tutvusin põhjalikult kahe õppedisaini mudeliga: Merrill`i ja ADDIE. See viimane tundus mulle olema tuttavam ja sõbralikum.

Kohe tuli kiirelt harjuda blogipõhise õppimise, tööde esitamise ja eneserefleksiooniga. Lisandus mitmeid erinevaid keskkondi, mida oli vaja katsetada ja neis midagi luua. Kui WordPress oli ammusest tuttav, siis Dippleri seadistamisega pidin veidi vaeva nägema. Kõik tundus keeruline. Kuna kursus vahepeal justkui seiskus, siis nii mõnigi esialgne mõte ja arusaam ununes ja idee teostamine takerdus. Kursuse lõppfaasis lisandusid veel mõned keskkonnad, millega tuli tutvust teha: Lams, MyUdutu. Selleks hetkeks oli õpiobjekt valminud ja asjast parem arusaam.

Mulle oli oluline luua Merrill`i mudeli järgi õpiobjekt, millest ka kasu on. Sõnastada õpiväljundid. Suureks abiks oli mudelit eeskujuks võttes ülesannete jada koostamine. Ma pole varem kunagi ka piltlugu ega õppetüki prototüüpi koostanud. Nende ülesannete lahendamisega selgines ka kogu arusaam õppedisaini vajalikkusest.

Mulle väga meeldis MyUdutu ja kavatsen seda kindlasti edaspidi kasutada.

Kodutöö: Õpetamise strateegia LAMS diagrammina

Lams-ülesanne-parandus

1. Jutustan (Tell) – räägin õppetükist, selgitan mida õppima hakkame, selgitan välja, mida laps teab ja teada tahab
2. Demonstreerin (Show) – näitlikustan vahendeid kasutades protsessi
3. Annan ülesande (Do) – laps lahendab ülesannet
4. Küsin (Ask) – vaatame tulemust, analüüsime ja arutleme tulemuse üle
5. Jutustan, demonstreerin ja näitlikustan – näitlikustan koos selgitustega vahendeid kasutades protsessi
6. Annan ülesande (Do) – laps lahendab ülesannet
7. Küsin (Ask) – vaatame tulemust, analüüsime ja arutleme tulemuse üle
8. Annan ülesande (Do) – laps lahendab ülesannet
9. Küsin (Ask) – vaatame tulemust, analüüsime ja arutleme tulemuse üle
10. Kiidan ja tunnustan sooritatud ülesande eest

Kodutöö: Õpetamise strateegia

Probleem: Laura soovib kahte küllatulevat mängukaaslast kostitada maitsvate kohvikukookidega. Laura läheb kohvikusse neid ostma, võttes kaasa kõik sendid oma rahakassast.

Ülesannete jada:

  • Raha sorteerimine (võrdlemine, milliseid sente on rohkem, milliseid vähem)
  • Arvutamine (täiskümnete kokkuarvutamine erinevaid sente kasutades)
  • Kohvikus ostmine, arvutamine kui palju selle raha eest saan (lapsel kaasas teatud summa erinevates sentides)

Õpetamise strateegia: Raha sorteerimine, hulkade võrdlemine, suurem kui/väiksem kui
Räägin (Tell) – Tutvustan erinevaid sente ja nende väärtust
Demonstreerin (Show) – kuidas jagan sendid hulkadesse
Annan ülesande (Do) – sorteeri oma hoiukassa sisu erinevatesse hulkadesse, arvestades sentide väärtust (üheväärtuselised kokku)
Küsin (Ask) – mitu hulka kokku said?
Räägin (Tell) – igas hulgas on erinev arv sente. Neid hulki saab võrrelda kahte moodi: *lugedes kokku lihtsalt sentide kui tükkide arv ja määrata hulga suurus teiste hulkade suhtes;
*arvutades kokku iga hulga sentide väärtus ja võrrelda hulki nende väärtuse järgi
Demonstreerin (Show) – loendan kokku kõik 1 sendised ja 50 sendised, sõnastan hulga suuruse ja võrdlen neid omavahel;
Arvutan (liidan) kokku 1 sendised ja 50 sendised, sõnastan tulemuse ja võrdlen kahte hulka omavahel
Annan ülesande (Do) – pane hulgad ritta väiksemast suuremani, arvestades sentide kui tükkide arvu hulgas, võrdle kahte hulka omavahel sõnadega on suurem kui
Küsin (Ask) – milline hulk on arvult kõige suurem
Annan ülesande (Do) – arvuta kokku summa oma hulkades, märgista arvukaardiga
Küsin (Ask) – millises hulgas on summa kõige suurem?
Annan ülesande (Do) – pane hulgad ritta väiksemast suuremani, arvestades hulga väärtust kogusummas
Küsin (Ask) – millises hulgas oleva rahaga saad sa osta rohkem kooke

Õpetamise strateegia: Arvutamine (täiskümnete saamine erinevaid sente kasutades)
Räägin (Tell) – et täiskümmet on võimalik kokku saada erinevaid sente kasutades
Demonstreerin (Show)
* 2sendine+2sendine+1sendine+5sendine = kokku 10 senti
* 5sendine+5sendine = kokku 10 senti
* 10sendine+10sendine = kokku 20 senti jne
Annan ülesande (Do) – jaga oma raha kõik 50 sendisteks hulkadeks
Küsin (Ask) – mitu 50 sendist kooki sa kohvikust osta saad?

Õpetamise strateegia: Kohvikus toimetamine ja ostmine
Räägin (Tell) – tutvustan kooke ja nende maksumust
Demonstreerin (Show) – valin välja koogid ja arvutan kokku nende eest makstava summa
Annan ülesande (Do)
* arvuta kokku, mitu 20 sendist kooki sa oma raha eest saad
* arvuta kokku, mitu 50 sendist kooki sa oma raha eest saad
Lõpptulemus: laps valib koogid, asetab karpi ja arvutab kokku summa kasutades 20 ja 50 sendiseid.

Kodutöö: Probleemipüstitus

Koos Kärdiga sai välja mõeldud siis esimene veebikursus. Esimesed mõtted panime kirja juba ülikooli seinte vahel. Edaspidist koostööd tegime keskkonnas GoogleDrive ja kasutasime ka Skype`i. See oli hea, et järgmiseks kontakttunniks oli suur kondikava valmis. Tänu Kärdi tublile tööle kontaktpäeval, sai meie kursus üsna kobedaks. Õppematerjali teema: “Õpime poodlema.”
Õpieesmärk:  Õpetada 6.-7. aastastele lastele raha kasutamist igapäevaelus
Õpiväljundid:
Laps tunneb rahatähti
Laps rakendab omandatud teadmisi poes kauba eest maksmisega
Laps mõistab, et raha saab teenida tööd tehes
Matemaatilised oskused:
Arvutamine 10 piires
Mõisted suurem/väiksem
Osahulgad
Sihtrühma kirjeldus: 6-7 aastased lapsed, kes alustavad raha kasutamist igapäevaselt. Varasemalt on selged numbrid 12-ni (lähtuvalt õppekavast, reaalselt enamasti 100-ni); laps oskab arvutada 10 piires; töö, palga, raha ja poest ostmise teemat on varasemalt käsitletud vestlustes.
Käsitletavad probleemid:
1. Sõbrale sünnipäevakingi ostmine, lapsevanem annab lapsele selleks 5 eurot.
2. Kaspar tahab osta endale taskuraha eest koomiksiraamatut, mis maksab 6 eurot.
3. Laura soovib kahte küllatulevat mängukaaslast kostitada maitsvate kohvikukookidega.
4. Maria tahab mänguasja poest osta endale putukate uurimise komplekti, mis maksab 10eurot.

Ülesannete jada ja muu leiab koostöös Kärdiga valminud dokumendist.
Link GoogleDrive`is: SIIN

Kodutöö nr.2: Õppedisaini mudelite võrdlus

Võrdlesin  Pebble-in-the-Pond  õppedisaini mudelit ADDIE mudeliga. Mõlemad õppedisaini mudelid on 5 etapilised ja instruktsionaalse disaini mudelid.

Merrill`i mudel läbib 5 etappi: 

  1. Probleem – koostatakse olukorra kirjeldus, sõnastatakse probleem, antakse  õppijatele täpne selgitus, ülevaade, sõnastatakse oodatav lõpptulemus.
  2. Analüüs – selgitatakse välja õppijate eelteadmised, järgmised sammud uue probleemi lahendamiseks
  3. Strateegia – koostatakse täielik sisu kirjeldus, mis võimaldab õppijal omandada soovitud teadmisi ja oskusi. Õppestrateegia ühendab nelja suhtlemiskomponenti kuidas õpetada: räägi, küsi, näita ja tee.
  4. Disain – kujundamine
  5. Tootmine – rakendamine, teostamine
ADDIE mudel – samuti 5 sammu  ehk läbib 5 etappi
  1. Analüüsi etapp – toimub vajaduste, sihtrühma (õppijate) ja konteksti analüüs
  2. Projekteerimise/kavandamise etapp – sõnastatakse õpieesmärgid, valitakse kasutatava meedia tüübid, koostatakse kursuse ja selle sisu struktuur ning õppeprotsessi kava
  3. Arendamise/väljatöötamise etapp – tulemiks on valmis e-kursus, sh täielik valmiskomplekt õppematerjale koos õpijuhisega
  4. Rakendamine/läbiviimise etapp – tegemist on ADDIE mudeli kõige otsustavama ja võiks öelda ka raskeima osaga. Selles etapis rakendatakse kõike senitehtut reaalses elus reaalsete õppijatega
  5. Hindamise etapp – kursuse kvaliteedi tagamise seisukohast oluline etapp. Nimelt ei ole hindamine mitte ühekordne tegevus, vaid kogu ADDIE mudeli ulatuses toimuv protsess. Eraldi etapina on ta välja toodud kõige viimasena, et anda hinnang kogu loodud kursusele.

Merrilli mudelit kasutades peetakse oluliseks:

–  õppematerjal, mis esitatakse oleks kontekstis reaalse maailma probleemidega,

–  õppijatel oleks eelteadmisi ja kogemusi

–  õppematerjali tutvustades kasutataks erinvaid vahendeid esitledes

–  õppijatel oleks võimalik kasutada oma värskelt omandatud teadmisi, oskusi

–  õppematerjal pakuks meetodeid kuidas kasutada oma uusi teadmisi ja luua uusi

ADDIE mudelit kasutades soovitatakse rakendada õppija aktiveerimiseks ja motiveerimiseks Gagne üheksat korraldust:

  1. tähelepanu äratamine
  2. eesmärkidest teavitamine
  3. toetumine eelnevalt õpitule
  4. kasutada erinevaid tehnikaid huvi ja stiimuli äratamiseks
  5. kasutage õppimisel samme lihtsamalt keerulisemale
  6. kaasata õppijaid tulemuslikkuse saavutamiseks arutellu
  7. tagasiside andmine
  8. saavutatud eesmärkide hindamine
  9. kogemuste analüüs

Mõlemat mudelit võib kasutada e-kursuse loomiseks. Kuigi mõlema mudeli etappide sõnastus ja järjestus on veidi erinev on minu jaoks mõlemas mudelis olulisi printsiipe, mida kursuse loomisel arvestatakse. Esialgsel tutvumisel tundus mulle huvitavam ja sõbralikum Kivike-Tiigis mudel. Peale ADDIE mudeliga tutvumist tundus ka see loogiline ja justkui põhjalikumgi. Mõlemis mudelis on ühiseid jooni, mida arvestatakse kursuse loomisel. Mulle väga meeldib, et arvestatakse toetumist eelnevalt õpitule, ehk selgitatakse välja õppija teadmised, kasutatakse erinevaid tehnikaid esitlemiseks selgitamiseks, samme lihtsamalt keerulisemale ja tulemuslikkuse saavutamiseks kaasatakse õppijad arutellu.

Merrill sõnastas oma õpetamise põhiprintsiibid järgmiselt:

  • Demonstratsiooni printsiip: õppijad vaatlevad demonstratsioone (nt. katseid, eluliste probleemide lahendusi, juhtumianalüüse)
  • Rakendamise printsiip: õppijad rakendavad uusi teadmisi
  • Ülesandekesksuse printsiip: õpetamine on üles ehitatud ülesannete-põhiselt
  • Aktiveerimisprintsiip: õppijad aktiveerivad varasemaid teadmisi või kogemusi
  • Lõimimisprintsiip : õppijad lõimivad õpitut oma igapäevase eluga
Merrill`i õpetamise printsiipe lugedes, tundub tema õppedisaini mudel olevat õppijat rohkem arvestav ja kaasav.

Kasutatud allikad:

1. Merrill, David.  “A Pebble-in-the-Pond Model For Instructional Design.” http://www.ispi.org/pdf/Merrill.pdf

2. “ADDIE mudel”  http://www.tlu.ee/opmat/eope/e_kursuse_a_ja_o_moodle/addie_mudel.html

3. Malachowski,  Michael J.  “ADDIE Based Five-Step.”  http://fog.ccsf.cc.ca.us/~mmalacho/OnLine/ADDIE.html

 

Kodutöö: Blogipõhise õppe kogemus

Kuna töötan lasteaias, siis blogipõhist õpet teha ei saa. See-eest olen tundnud huvi Blogide vastu  juba päris pikalt. Katsetasin oma enda esimesed blogid WordPressis, seejärel programmiga Edublogs ning järgmised katsetused Google Bloggeriga. Ma pole leidnud vajadust nii väga blogida. Ka lasteaias oma rühma blogi pole ma vajalikuks pidanud. Olen loonud katsetamiseks väga mitmeid erinimelisi blogisid kuid enamjagu on nad kõik passiivses seisus. Kaks neist blogidest on küll ehk natuke rohkem vaadatavad.
Need on sellised:
NR 1:  http://lasteaiaveebimangud.blogspot.com/
NR 2: http://euroopa112.blogspot.com/
N
üüd õppides saan ilmselt väga hea kogemuse blogimisega ja blogipõhise õppimisega.