Kodutöö: Ainetevaheline õpiprojekt

Lisan õpiprojekti taas veel kord. Millegipärast tundus mulle, et selle postitus oli mul vales kohas.

Ühine õpiprojekt.
Kuulun töögruppi järgnevate liikmetega:  Kristel Tereping ja Ülle Juuse-Tumak

Ühise arutelu tulemusena kujunes meie õpiprojekti teemaks: ” Klienditeeniduse eriala suvepraktika kohtade registreerimise süsteem.”
Rühmatöö asub Kristeli blogis: siin

Meie rühmatöö koduleht: http://eykinformaatikadidaktika.wordpress.com/

 

Postituse link: http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kristere/2014/04/27/ruhmatoo-2/

Kodutöö: Tunnikavad

Koostasin tunnikavad kursusekavale
Arvuti töövahendina lasteaias.

Tunnikava NR 1: Dokumentide loomine ja jagamine ühistööks

Tunnikava NR 2: Failide süsteem Google Drives

Tunnikava NR 3: Helifaili loomine programmiga Vocaroo

Kuna iga tundi ma eraldi ei hinda ja sellist hinnangut nagu koolis kasutatakse, ka ei soovi rakendada, siis arvan, et piisavaks motivatsiooniks kursuslastele on koostatud tööde arvestus. See arvestus kuulub kogu kursusematerjali kohta ja kursuse läbinuks loen alles siis kui õppija on kõik nõutud ülesanded sooritanud.
Iga tabelis märgitud ülesande eest saab kursuslane märgitud lahtri. See saab olema justkui sooritatud tööde edenemisriba.

Mõtted mõlguvad ka õpimärkide suunas, millega puutusin kokku ülikoolis Hans Põldoja loengus. Need oleks tõeliselt head kinnitused, et loodud materjal on vastu võetud koolitaja poolt. 

Kursuslaste soorituste ülevaade/edenemine: Tehtud tööd koolitusel “Arvuti töövahendina lasteaias.”

 

Kodutöö: Informaatika ainekava

Koostasin kursuse kava lasteaiaõpetajatele. Sellise kava koostamise mõte tuli päris reaalsest elust ja vajadusest. Töötades lasteaias, puutun kokku iga päev õpetajatega ja näen ning kogen kui kartlikud on õpetajad tehnoloogiat kasutama. Koostatud kursuse loodan käivitada sügisel, uuel õppeaastal.

Informaatikaalane kursuse kava “ Arvuti töövahendina lasteaias. ”

5. loeng: Füüsiline õpikeskkond

Milline oleks parim arvutiklassi paigutus?  (U, = =, | || |,  X X)
Vaata kuidas mujal on. Väike ülevaade mõnedest arvutiklassidest Eesti koolides:

arvutiklasside paigutus

Oma kogemusest võin lisada, et kahes pikas reas klassi kummaki küljes või klassi keskel seljati koos poolviltu ekraani poole ei ole õppijal sugugi hea ekraani jälgida. Koolitajal on aga väga hea õpilaste juurde pääseda.
Minu arust parim on ikka tavaline, otse näoga ekraani poole, üksteise kõrval ja taga laudade paigutus.

Kuidas varustada arvutiklass tehnikaga ja tarkvaraga? Kas osta või rentida arvutid? Kumb oleks otstarbekam?
Mõnedes koolides on juba mindud üle arvutite rentimise peale. Miks mitte seda mõtet kasutada ka lasteaedades?

Operatsioonisüsteem? Mida valida?
Windows 7 või Windows 8 või hoopis Linux?
Kas projektori asemel ei võiks olla hoopis teler?

Failihaldus: oma server või pilveteenus?

  • Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis toimib kõik GoogleDocsi põhiselt.Cisco  Meraki – uuri! Seadmete haldamine See keskkond on kasutusel Virtsu koolis

Kuidas kehtestada reeglid arvutiklassides, mida te rikkuda ei lase? Pole mõtet kehtestada reegleid, mis ei toimi.

 

Kodutöö: Ainetevaheline õpiprojekt

Ühine õpiprojekt.
Kuulun töögruppi järgnevate liikmetega:  Kristel Tereping ja Ülle Juuse-Tumak

Ühise arutelu tulemusena kujunes meie õpiprojekti teemaks: ” Klienditeeniduse eriala suvepraktika kohtade registreerimise süsteem.”
Rühmatöö asub Kristeli blogis: siin

Meie rühmatöö koduleht: http://eykinformaatikadidaktika.wordpress.com/

 

Postituse link: http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kristere/2014/04/27/ruhmatoo-2/

4. loeng: Informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaine

Millises järjestuses peaks alustama, kui luua sissejuhatavat informaatika kursust?
Küsida: mis seade sul on; mis sul laual on?
Esimene kursus II kooliastmes “Arvuti töövahendina.”

Tekstitöötlus
Anna ülesanne tekstitöötlusest, siis näed milliseid vigu nad teevad.

  1. Alusta Notepadis – pane kirja kõik, mida Notepadiga teha saab ja mis üldse on Notepad
  2. Jätka Wordpadis – pane kirja kõik, mida Wordpadiga saab teha rohkem kui Notepadiga ja mis üldse on Wordpad
  3. Jätka MS Wordiga – tunni lõpus õjuab sellesse ainult sise piiluda aga on põhimõtteliselt sama asi ainlt võimsam

Järgmistes tundides:

  1. mida saab Notepadiga ja mida Wordpadiga
  2. võta ette tüüpvead ja paranda)
  3. esita õpilastele vormindamata tekst valesti vormindatud asi, mille vormindamine pakuks õpilastele huvi

Ainetevaheline lõiming

Üldõpe – ainete asemel on teemad, mille sees õpetatakse vajalik eesti keelest, matemaatikast jne
lõimimine – varem ainetevaheline integratsioon
1. taseme lõimimine – kaks õpetajat lepivad kokku, millisel ajal sama teemat käsitletakse või tehakse üks töö, nt referaat ja hinde saab õpilane kahes aines, nt ajaloos sisu ja informaatikas vormistuse eest, mõlemad õpetajad annavad endast parima, et õpilane saaks võimalikult hea tulemuse.
2. taseme lõimimine – üldpädevused
Euroopa Liidu võtmepädevused
Riikliku õppekava üldpädevused
Eestis on digipädevus puudu
3. tase – läbivad teemad
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine3. tase – läbivad teemad
2) keskkond ja jätkusuutlik areng
3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
4) kultuuriline identiteet
5) teabekeskkond
6) tehnoloogia ja innovatsioon
7) tervis ja ohutus
8) väärtused ja kõlblus

Näiteid õpiprojektide liikidest

Internetijaht – selline projekt kus kasutatakse standard e-maili, justkui sinu vanatädi koos oma mehega tahab tulla Austraaliast Eestisse külla, nad on 86-aastased. Tulevad lennukiga Helsingisse, laevaga Tallinna. Teatavad, et nad saabuvad esmaspäeval kell 14:00 D-terminali.
Siit ülesanne:
1) leia võimalikult odav hotell Tallinna sadama D-terminali läheduses, sest meil on jalad haiged, ei jaksa palju käia. Kasutasin kiireks otsinguks keskkonda Bookinghouse.ee
2) Kuidas jõuda Kihnu saarele oma esivanemate kalmistule? Kasutasin teekonna (autoga sõites) kaardistamiseks delfi.ee kaarti. Ühistranspordiga sõites kasutasin otsinguks peatus.ee võimalusi.

Kirjasõprade projekt – Image of the Other, põhineb inglise keele õppekavadel – aegajalt pead kirjutama kirja sõbrale. Vahetad kirju reaalse sõbraga. Kõik kirjad käivad läbi õpetaja, õpetaja annab juhendmaterjale, juhendab parandamist. Lõpuks paned selle info põhjal kirja kirjasõbra portree.

Virtuaalne reis – justkui matkaksid kellegi kuulsa inimese käidud rajal. Tema käidud punktidest teed fotosid või videosid kasutades Googlemaps`i. (Marco Polo jälgedes. Ajalugu, geograafia. Õpilased peavad reisipäevikut Marco Polo käidud radadest. Õpilased teevad internetiotsingute põhjal päeviku sissekanded.

Karu projekt – kaisukarude projekt Eestis ja Austraalias. Karu elab iga õpilase kodus ühe päeva. Kahe karu käimistest hakkab tekkima reisiblogi. Ja mida ta seal peres teeb. Kus käib jne. Kirjutatakse alati näiteks kella 12.00-13.00 vahel.

Geopeitus – kuhugi peidetakse ära näiteks üks münt. (igal õpilasel võiks olla endanimeline münt) ja sellest kohast tehakse foto kus see asub. Kes järgmisena selle üles leiab, teeb foto leitud kohast ja mündist, paneb asemele oma mündi ja jälle teeb pildi. Tegevust võiks kajastada blogis või Facebook´is.

eTwinning – koolid leiavad endale partneri, tehakse koos veebikeskkonnas projekt. Kokku ei saada.

Kogu kooli projektipäev – iga õpetaja veab ühte projekti, projektipäeva lõpuks peab kõigil olema midagi ette näidata.

 

Kodutöö: Näiteid informaatika ainekavadest

Soovisin võrrelda Raasiku valla Põhikoolide valikaine “Informaatika” ainekavasid, aga paraku nendel koolidel need puudusid. Otsingu tulemusena osutusid valituks Antsla Gümnaasium ja Saue Gümnaasium ning teen ülevaate nende valikaine “Informaatika” ainekavadest.

Viited:
Põhikooli Riiklik õppekava. “Valikaine Informaatika.” https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/8201/3007/VV1_lisa10.pdf#
Antsla Gümnaasiumi valikaine “Informaatika” ainekava http://www.antslakk.edu.ee/ak/pk/18_ARVUTIOPETUSE_AINEKAVA.pdf
Saue Gümnaasiumi valikaine “Informaatika” ainekava
http://www.saue.edu.ee/bw_client_files/saue/public/img/File/%C3%B5ppet%C3%B6%C3%B6/Valikaine%20informaatika.pdf

Analüüsin ainekavasid järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt:

  1. Eesmärgid
  2. Õpitulemused
  3. Õppesisu
  4. Õpitegevused
  5. Õppemeetodid
  6. Õppekirjandus
  7. Hindamisviisid
  8. Lõiming

1. Eesmärgid on mõlemal koolil püstitatud ja kooskõlas RÕK-iga, põhimõtteliselt copy riiklikust õppekavast. Saue Gümnaasium on jätnud välja viimase eesmärgi: osaleb virtuaalsetes võrgustikes ning kasutab veebikeskkonda digitaalsete materjalide avaldamiseks kooskõlas intellektuaalomandi kaitse heade tavadega.

2. Õpitulemused on põhjalikult lahti kirjutatud kõikide kooliastmete jaoks Antsla Gümnaasiumis ja kooskõlas RÕK-iga. Esimese kooliastme õpitulemused on koostatud oma kooli õpilastele mõeldes ja on alustatud täiesti algusest ning need on arusaadavad ja mõõdetavad.
Saue Gümnaasiumil on lahti kirjutatud I ja II kooliaste. Paraku on enamjaolt tehtud copy RÕK-ist ja jäetud ära mõned õpitulemused. Kuna RÕK-is puuduvad I kooliastme õpitulemused, siis Saue on tõstnud II kooliastme õpitulemuste esimese poole I kooliastmesse.
II kooliaste on mõlemal koolil copy RÕK-ist. Antsla Gümn. on need paigutatud ka II kooliastme alla, Saue aga III kooliastme alla.
Antsla on siiski sõnastanud mõned õpitulemused teisiti ja lisanud omapoolseid õpitulemusi ainekavase, jättes välja mõned RÕK-is olevad.
III kooliaste on Antslal samuti copy RÕK-ist, jättes välja mõned õpitulemused. Saue on oma III kooliastmesse tõstnud peaaegu täielikult koopia RÕK-i II kooliastmest.

3. Õppesisu kirjeldus on RÕK-iga võrreldes totaalselt teine. Koolid kirjeldavad õppesisuna paljut sedasama, mis oli kirjas õpitulemuste all.

4. Õpitegevused on kooskõlas RÕK-iga. Antsla Gümnaasiumis pooldatakse ikkagi arvutitundi kui sellist, milles tekstid võetakse ja seostatakse teistes ainetes õpitavaga. II ja III kooliastmes antakse ka kodutöid.
Saue Gümnaasium oma õpitegevusi eraldi välja toonud ei ole.

5. Õppemeetodeid on nimetanud ainult Antsla gümnaasium. Ka RÕK-is need puuduvad in Saue Gümnaasium pole neid välja kirjutanud.

6. Õppekirjanduse loetelu puudub
7. Hindamisviisid on Antsla Gümnaasiumil puhas copy RÕK-ist ja Saue pole seda välja kirjutanud.

8. Lõiminguks soovitavad kõik ainekavad küsida teiste ainetega seonduvaid tekste, teemasid erinevate aineõpetajate käest, et teistes ainetes õpitut arvutiõpetuses rakendada.

Miks on koolide informaatika ainekava nii sarnane RÕK-iga? Ilmselt on viimane liiga detailselt lahti kirjutatud. Kuid kas see on halb? Ehk ei olegi. Lihtsalt koolidel on kergem oma ainekava koostada ja kogu materjal näiteks kolme kooliastme peale jagada.
Samas võib ju I kooliastmes olla tip-top arvutitunnid eraldi, et esmased oskused selgeks saada. Siis on edaspidi aineõpetajatel kergem oma ainetunde lõimida infotehnoloogiaga ja nad ei pea tegelema põhioskuste õpetamisega.

 

Tunnikava katsetus: Tulpdiagrammide loomine

Tunni teema: tulpdiagrammide loomine
Klass: 10. klass
Eesmärk: tutvustada diagrammi loomist
Õpilane:

  • valib vajalikud lähteandmed sagedustabelist
  • õpib looma diagrammi andmete järgi
  • valib sobiva diagrammi kuju
  • lisab diagrammile ja telgedele pealkirjad
  • vormindab diagrammi vastavalt etteantud juhendile

Tunni käik:

 

  • slaidishow diagrammidest
  • eesmärkide ja õpiväljundite tutvustamine, mida ta tunni lõpuks oskab
  • eelnevalt õpitu meenutamine ja kordamine
  • uue osa tutvustamine (õpetaja näitab ette diagrammi loomise sammud, muutmise võimalused)
  • Õpilase iseseisev ülesanne, diagrammi loomine
  • õpilaste loodud diagrammide vaatlus ja tagasiside andmine
  • hindamine
  • kinnistamine

Töös kasutatavad vahendid: arvuti,  programmid MS Excel, Libre Office või Google Spreadsheet

3. loeng: Informaatikatunni kavandamine…

Informaatikadidaktika 3 vaala:

  • EESMÄRGID
  • MEETODID
  • SISU

Eesmärgid tuleb sõnastada ÕPETAJAST lähtuvalt (tunnikavas on üks eesmärk) Õpiväljund on ÕPILASE SOORITUS (näiteks: õpilane on suuteline koostama tunnikava).
Näiteks: PowerPoint esitluse koostamine
Õpilane

  • valib sobiva slaidipõhja (rakendustaseme mõiste ja oskus)
  • muudab fondi suurust
  • lisab üleminekuid
  • vahetab slaidimalli
  • selgitab oma sõnadega malli ja slaidipõhja erinevust
  • hindab slaidi kujundust juhise abil (halb sõnastus: oskab hinnata ja võrrelda head maitset PP-l)

NB! Sõnad – TEAB ja OSKAB on TABU – Neid õpiväljundite koostamisel ei kasutata!!!

Kuidas me saame teada, et õpilane on õpitu omandanud, kuidas me saame seda kontrollida? Õpiväljund tuleb sõnastada nii, et seda n võimalik hinnata.
Näteks:

  • selgitab oma sõnadega laadi mõiste;
  • märgistab etteantud vormindamata tekstis kõik pealkirjad vastava laadiga;
  • koostab märgitud pealkirjadest sisukorra ja valib sellele sobiva kujundusmalli

Tunni ülesehitus NR 1

  • köida
  • ütle, loetle õpilastele eesmärgid
  • meenuta
  • uus osa
  • juhenda õppimist
  • uute teadmiste demostreerimine
  • tagasiside andmine
  • hindamine
  • kinnistamine

Mis on unustamise kõver? Kui nädala jooksul sellest õpitust veel räägid, siis on meeldejäämine kindlam. Ka tunni lõpus võib kõike veel korrata. Unustamise kõver langeb kiirelt esimese kahe nädala jooksul.

Tunni ülesehitus NR 2

  • esita probleem (kas või video vahendusel)
    uus osa – see jääb vahele
  • avastamine – õpilased ise avastavad kuidas viiteid teha
  • vaheldusrikkuse printsiip (induktiivne ehk deduktiivne)
  • vastastikkuse näitlikustamise printsiip (hea õppesündmus õpetab õpetajat ka)
  • õppija individuaalsete iseärasustega arvestamine
  • töökorraldus arvutiklassis

Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

– Kui informaatika õppeaine oleks kohustuslik ja selleks võetakse tööle informaatikaõpetaja, siis toimuks süsteemne õpe ja aineõpetajad ei pea aega kulutama vajalike oskuste õpetamiseks oma aines vaid nad saaks kiirelt IT lõimida oma ainesse ja õpilased vastavalt tegutsema panna kulutamata kallist aega tehniliste oskuste õpetamisele.
– Kui informaatika õppeaine oleks kohustuslik, siis peaks kõik õpetajad ennast pidevalt koolitama ja kursis hoidma uue tehnika mudelite ja võimalustega ning programmidega, et õpilastele vajalikke teadmisi edasi anda
– Informaatika õppeaine peab olema kohustuslik, sest tööturul tööandjad ootavad, et noored saavad hakkama esmaste IT alaste oskustega

Kolm vastu-argumenti:

– Informaatika ei pea olema kohustuslik, sest lastel võiks olla valikuvabadus otsustada, mida nad tahavad õppida
– Informaatika ei pea olema kohustuslik, sest kõik aineõpetajad ei ole huvitatud nende oskuste õpetamisest
– Informaatika ei pea olema kohustuslik, sest ta hävitab loovuse

Minu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Mina pean oluliseks, et informaatika oleks kohustuslik. Kui vaadata praeguseid noori, siis nad on väga palju seotud mitmete infotehnoloogia vidinatega. See, mida kasutab tänapäeva noor, oleks mõistlik panna tööle ka tema õppimise jaoks.

Mulle meeldis loengus see mõte, et juhul kui informaatikaõpetajat koolis pole, siis jagada õpetatavad IT-alased teemad aineõpetajate vahel ära. See motiveeriks õpetajaid ka ise kursis olema ja õpetamine oleks ühtlasem ning on ka vastutaja. Kui kindlat jaotust koolis ei tehta ja konkreetset vastutajat ei ole, siis võib tekkida kaos. Mõne aine õpetaja eeldab, et lapsed teavad, aga paraku ei tea ja siis kulub tohutu aeg vajalike oskuste õpetamise peale.

Parim oleks ikka informaatikaõpetaja. Peagi jõuavad iga lapseni kindlasti tahvelarvutid ja nendega saavad aineõpetajad oma tunde lõimida IT-ga ja lausa oma klassis. Ei pea arvutiklassi järjekorras ootama. Samas on aineõpetajal hea võimalus suunata oma ainega seoses mingi kindel tegevus arvutiklassi, millega tegeleb edasi informaatikaõpetaja.

Ma ei ole kursis millistes koolides on informaatikaõpetajad ja millisets mitte. Lapsevanemana on mul kahju, et põhikoolis esmaseid oskusi ei õpetatud, sest gümnaasiumis oli lapsel kohe vaja osata mitmeid asju. Mul on väga kahju, et tuttuus arvutiklass ja interaktiivne tahvel seisis koolis kasutult. See näitas selgelt seda, et aineõpetajad ei jõua kaasas käia uute tehnoloogiliste muutustega ja neile ei saa panna kohustuseks õpetada lastele esmaseid arvutioskusi.
Koolis peab olema informaatikaõpetaja.

Kodutöö: Minu nformaatikaõpetaja

Esimesed sammud arvutis näitas ette mulle minu poeg Hillar. Ta õpetas mulle täpselt seda, mida ma küsida oskasin ja kui juba liiga tihti hakkasin sama asja küsima, siis ütles ta stopp ja käskis mul ise hakkama saada. Tema metoodilised võtted olid pigem mind pea ees vette lükkamaks,  julgustamaks mind ise uurima ja eelkõige ise hakkama saama.

Minu parim informaatikaõpetaja on olnud arvuti teel leitud põnev materjal, mille sarnast olen ise luua soovinud. Esimeses järjekorras puutusin kokku Koolielus olevate materjalidega ja püüdsin ka ise mingit õppematerjali luua. Siis avastasin pusled, mida arvutis kokku sain panna. Sellele järgnes Klassiõpetajate kogukonna blogi, kus leidus palju huvitavat erinevates programmides loodud õppematerjali. Järgnevalt tuli vajadus luua oma asutusele koduleht ja taas alustasin uurima üht väga vana, aga siiski sellel hetkel head programmi. Lugedes juhendeid ja katsetades olengi kogu aeg õppinud. Viimased 7 aastat olen ka kursustel osaleda saanud ja taas uusi huvitavaid programme tundma õppinud.