Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

– Kui informaatika õppeaine oleks kohustuslik ja selleks võetakse tööle informaatikaõpetaja, siis toimuks süsteemne õpe ja aineõpetajad ei pea aega kulutama vajalike oskuste õpetamiseks oma aines vaid nad saaks kiirelt IT lõimida oma ainesse ja õpilased vastavalt tegutsema panna kulutamata kallist aega tehniliste oskuste õpetamisele.
– Kui informaatika õppeaine oleks kohustuslik, siis peaks kõik õpetajad ennast pidevalt koolitama ja kursis hoidma uue tehnika mudelite ja võimalustega ning programmidega, et õpilastele vajalikke teadmisi edasi anda
– Informaatika õppeaine peab olema kohustuslik, sest tööturul tööandjad ootavad, et noored saavad hakkama esmaste IT alaste oskustega

Kolm vastu-argumenti:

– Informaatika ei pea olema kohustuslik, sest lastel võiks olla valikuvabadus otsustada, mida nad tahavad õppida
– Informaatika ei pea olema kohustuslik, sest kõik aineõpetajad ei ole huvitatud nende oskuste õpetamisest
– Informaatika ei pea olema kohustuslik, sest ta hävitab loovuse

Minu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Mina pean oluliseks, et informaatika oleks kohustuslik. Kui vaadata praeguseid noori, siis nad on väga palju seotud mitmete infotehnoloogia vidinatega. See, mida kasutab tänapäeva noor, oleks mõistlik panna tööle ka tema õppimise jaoks.

Mulle meeldis loengus see mõte, et juhul kui informaatikaõpetajat koolis pole, siis jagada õpetatavad IT-alased teemad aineõpetajate vahel ära. See motiveeriks õpetajaid ka ise kursis olema ja õpetamine oleks ühtlasem ning on ka vastutaja. Kui kindlat jaotust koolis ei tehta ja konkreetset vastutajat ei ole, siis võib tekkida kaos. Mõne aine õpetaja eeldab, et lapsed teavad, aga paraku ei tea ja siis kulub tohutu aeg vajalike oskuste õpetamise peale.

Parim oleks ikka informaatikaõpetaja. Peagi jõuavad iga lapseni kindlasti tahvelarvutid ja nendega saavad aineõpetajad oma tunde lõimida IT-ga ja lausa oma klassis. Ei pea arvutiklassi järjekorras ootama. Samas on aineõpetajal hea võimalus suunata oma ainega seoses mingi kindel tegevus arvutiklassi, millega tegeleb edasi informaatikaõpetaja.

Ma ei ole kursis millistes koolides on informaatikaõpetajad ja millisets mitte. Lapsevanemana on mul kahju, et põhikoolis esmaseid oskusi ei õpetatud, sest gümnaasiumis oli lapsel kohe vaja osata mitmeid asju. Mul on väga kahju, et tuttuus arvutiklass ja interaktiivne tahvel seisis koolis kasutult. See näitas selgelt seda, et aineõpetajad ei jõua kaasas käia uute tehnoloogiliste muutustega ja neile ei saa panna kohustuseks õpetada lastele esmaseid arvutioskusi.
Koolis peab olema informaatikaõpetaja.

Kodutöö: Minu nformaatikaõpetaja

Esimesed sammud arvutis näitas ette mulle minu poeg Hillar. Ta õpetas mulle täpselt seda, mida ma küsida oskasin ja kui juba liiga tihti hakkasin sama asja küsima, siis ütles ta stopp ja käskis mul ise hakkama saada. Tema metoodilised võtted olid pigem mind pea ees vette lükkamaks,  julgustamaks mind ise uurima ja eelkõige ise hakkama saama.

Minu parim informaatikaõpetaja on olnud arvuti teel leitud põnev materjal, mille sarnast olen ise luua soovinud. Esimeses järjekorras puutusin kokku Koolielus olevate materjalidega ja püüdsin ka ise mingit õppematerjali luua. Siis avastasin pusled, mida arvutis kokku sain panna. Sellele järgnes Klassiõpetajate kogukonna blogi, kus leidus palju huvitavat erinevates programmides loodud õppematerjali. Järgnevalt tuli vajadus luua oma asutusele koduleht ja taas alustasin uurima üht väga vana, aga siiski sellel hetkel head programmi. Lugedes juhendeid ja katsetades olengi kogu aeg õppinud. Viimased 7 aastat olen ka kursustel osaleda saanud ja taas uusi huvitavaid programme tundma õppinud.