Personal tools
You are here: Home Võru seminaristid
Document Actions

J. Käisi õpilased - tema vaimse pärandi hoidjad

by mart last modified 2006-10-27 03:17 PM

Võru seminari lõpetanutel püsisid oma endise, hellitavalt “valgeks majaks” kutsutud õppeasutusega tihedad sidemed. Seminari sulgemisega ähvardasid need katkeda. J. Käisil oli südamel oma elutöö, milleks ta seminari kasvandikelt nii palju toetust oli saanud, jätkamine. Neil asjaoludel algatasid 7. septembril 1930 “valgesse majja” kogunenud seminariperelased mõtte oma organisatsioonist, mis koondaks endised seminari õpetajad ja kasvandikud. Ajutine juhatus koosseisus M. Aleksa, A. Budkovsky, K. Kisand, Joh. Käis ja A. Pallits töötas välja ühingu põhikirja, mis registreeriti 13. novembril 1930. Organisatsioon sai nimeks Pedagoogiline Ühing Võru Seminar. Sellesse koondus üle 250 seminariperelase: peaaegu kõik õpetajad, kes töötasid seminaris viimastel tegevusaastatel, lõpetanud ja needki kasvandikud, kes õpetajakutse saamiseks olid sunnitud siirduma teistesse õppeasutustesse. Ühinguga liitus haridustegelasi, kellele olid vastuvõetavad seminariperelaste taotlused. Kogu tegevusaja jooksul, kuni ühingu tegevuse lõpetamiseni 1940.aastal, oli esimeheks Johannes Käis.


Ühing kujunes endise Võru seminari pärandi hoidjaks, pedagoogiliste ideede teostajaks ja arendajaks. Põhikirja järgi oli ühingu eesmärgiks “endise Võru seminari lõpetajate ja õppejõudude koondamine, sõbralikkude sidemete loomine oma liikmete vahel ning nendele ainelise ja vaimlise kaasabi ja toetuse pakkumine kasvatuslikus tegevuses, eriti kaasaegsete kasvatusviisidega tutvumiseks ja nende teostamiseks”. (Võru õpetajateseminar. Tegevus ja uuenduspüüded, lk 184)


Alates 1932. aastast hakkas ühing välja andma oma häälekandjat Teated (8 numbrit aastas), mida saadeti ühingu liikmetele. Toimetajaks oli J. Käis. Asutati kirjastuskapital (osamaks 5-10 krooni), sellega liideti ka 1924. aastast tegutsenud ja seminari sulgemise järel likvideeritud Võru Seminari Harjutuskooli Õpetajate Ühingu kirjastuskapital. 1935.a kirjastas ühing “Teel töökoolile” VII osana J. Käisi raamatu “Isetegevus ja individuaalne tööviis”. Järgmisel aastal anti välja koguteos “Võru õpetajateseminar. Tegevus ja uuenduspüüded.” J. Käis rakendas kogu oma energia ja kogemused selle raamatu valmimisse, tulemus on ülevaatlik ja mõnuga loetav.

Ühing tundis muret oma liikmete käekäigu pärast. 1930. aastate alguses toimunud õpetajate ulatuslik koondamine ei jätnud puudutamata ka VÕS-i lõpetanuid. Koha kaotuse tõttu majanduslikesse raskustesse sattunud õpetajate abistamiseks asutati 1934. a toetusfond.

Võru seminari vaim

Igal aastal enne õppetöö algust hakati korraldama 2-3 päeva kestvaid kokkutulekuid. Esimene - nn pedagoogiline päev pühendati kasvatus- ja õppetöö probleemidele uuenduspedagoogika vaimus. Ettekandjateks olid tavaliselt seminariperelased, kuid kutsuti ka nimekaid lektoreid, nagu Aleksander Elango, Herman Rajamaa jt. Teisel ja kolmandal päeval korraldati omavahelisi koosviibimisi ning väljasõite. Nendel kokkutulekutel tähistati oma liikmete elus tähtsaid sündmusi. Näiteks 1935. aastal austati J. Käisi tema 50. sünnipäeva puhul. Seminariperelased kinkisid juubilarile Nikolai Triigi maalitud portree, anti välja Teadete erinumber. 1936. a tähistati seminari asutamise 15. aastapäeva. Kokkutulek algas emakeelepäevaga 31. juulil. 1. augusti hommikul toimus ühingu peakoosolek, õhtul korraldati aktus ja koosviibimine. Kolmandal päeval sõideti Pühajärvele, millega pandi punkt õnnestunud ettevõtmisele. Kokkutulekutest võeti rohkearvuliselt osa, kohaletulijaid oli saja ringis ja üle selle.

Nõukogude võimu ajal katkenud kokkutulekute ja omavaheliste kokkusaamiste traditsioon jätkus 1958. aastast alates. Kokkutulekutel on esinenud hariduselu juhid (nt haridusminister, Võru seminari kasvandik Ferdinand Eisen), pedagoogid ja loodusteadlased (akadeemik Heino Liimets, botaanik ja looduskaitsetegelane Jaan Eilart) ning hulgaliselt omaaegseid kasvandikke ja kaastöötajaid (Leonhard Hallop Valter Horm, Albert Ivask, Osvald Kall, Karl Laane, Ruut Liiv, Samuel Onno, Aleksander Pettai, Karl Praakli, Johannes Seilenthal, Arnold Tolk, Enn Tuuling, Ants Udras, Alleks Vallner jt). Taastati ka väljasõitude ja ekskursioonide tava. Nii näiteks tegi VÕS-i pere 1984. aastal bussiekskursiooni J. Käisi esimestesse töökohtadesse Põhja-Lätimaal. Tavaks kujunes tähistada J. Käisi ja kõigi seminariperelaste juubeleid, avaldada viimast austust lahkunutele.

Kõigist ettevõtmistest ja seminariperelaste käekäigust on antud üksikasjaline ülevaade logiraamatutes, mida paralleelselt Tallinnas ja Võrus pidasid Karl Laane (hiljem Valter Horm) ja Anni Rinne.  Soojust, ühtekuuluvustunnet ja vastastikust austust õhkub logiraamatute lehekülgedelt, hoolikalt on kogutud ja säilitatud seminariperelaste kohta trükis avaldatut. Seletuse sellele, kust pärineb Võru seminari vaim, annab katkend Alleks Vallneri 1985. aastal kirjutatud mälestustest: “Seminarist võtsin ma kaasa sügava lugupidamise kõigi õpetajate vastu. Nad oskasid luua mingi omapärase sõnulseletamatu Võru seminari vaimu, mis kestis aastakümneid kuni tänaseni ja kutsub kõiki elavaid võruseminarilasi taas ja taas iga kahe aasta takka kokku ja külastama Joh. Käisi ning teiste õpetajate hauakünkaid.” (A. Vallner. Võru Õpetajate Seminaris. Võru Õpetajate Seminari pere mälestusi. 1987. Pedagoogika Arhiivmuuseumi fond K 6023).

Võru seminari kasvandikud olid usinad kaastöölised J. Käisi toimetatavatele väljaannetele “Teated” ja “Kooliuuenduslane”, Rudolf Taba nimi kordus tihti Kasvatuse autorina. 1960.-1979. aastatel tutvustasid J. Käisi pärandit tema õpilased - õpetajate uurimiskursuste (hilisem ÜPUI) Eesti kooli ja pedagooglise mõtte ajaloo sektsiooni liikmed. Suure töö seminaristide mälestuste kogumisel ja J. Käisi pärandi korrastamisel tegid ära Valter Horm, Karl Laane ja Leonhard Hallop. Kaks esimest ka autoritena. Kõige suuremad teened on aga J. Käisi pärandi tutvustamisel ja propageerimisel kauaaegsel haridusministril Ferdinand Eisenil. Tema koostatud on J. Käisi 100. sünniaastapäevaks ilmunud kogumik Koolile pühendatud elu. Johannes Käis 1885-1950”(1985), "Valik Johannes Käisi töid. Kodulugu, üldõpetus, loodusõpetus" (1989). Tema toimetatud on J. Käisi põhiteose “Isetegevus ja individuaalne tööviis” 2. trükk, mis ilmus 1992. aastal. 1996. aastal nägi trükivalgust Ilmamaa kirjastatud “Kooli-raamat”. Koostaja F. Eisen koondas sellesse J. Käisi töid kooliuuenduse põhimõtteliste ja hariduspoliitika küsimuste kohta, toonitades Võru Õpetajate Seminari erilist tähtsust autori eluloos.


Allikad:

● Võru õpetajateseminar. Tegevus ja uuenduspüüded. Võru, 1936
● Võru Õpetajate Seminari pere logiraamatud. EPAM, fond K15084, K15085, K15133-1, K15139, K39750
● Ajakirjanduses ilmunud artiklid seminariperelaste ettevõtmiste kohta





Powered by Plone, the Open Source Content Management System

This site conforms to the following standards: