Personal tools
You are here: Home Elu ja tegevus ● Võru Õpetajate Seminar ● Johannes Käis Võru Õpetajate Seminari looja ning juhina
Document Actions

● Johannes Käis Võru Õpetajate Seminari looja ning juhina

by Jana Järvsoo last modified 2006-10-13 02:48 PM

Võru seminaris algas õppetöö 7. jaanuaril 1921 endise linnakooli hoones, mis on 1784. aastal asutatud Võru linna vanimaid maju. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. J. Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer  29. 01. 1921  Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi alates 15. 02. 1921. Selles ametis oli ta seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930.

13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema programmilise kõne “Meie sihid ja ülesanded”, milles esitas oma pedagoogilised kavatsused ja vaated. Esinemise võtmesõnadeks on “uuenduspedagoogika” (arengu- e evolutsiooniprintsiip) ja “töökool”.

Võru seminar tekkis tühjale kohale, paljuski tuli alustada nullist. Ometi sündis väheste aastate jooksul omanäoline kool, millest sai kooliuuenduse keskus Eestis, seda tänu oma juhatajale, kellel tuli luua nii uut süsteemi kui ka kooli, kasvatada kaastöötajaid-õpetajaid ja kujundada ühiskondlikku arvamust. Direktori esmaseks ülesandeks oli kindlustada õppeasutus pädeva kaadriga ja luua tööks vajalikud tingimused.  J. Käis suutis Võru seminari tuua silmapaistvaid pedagooge ja kultuuriinimesi: näiteks Rudolf Reimani, Jaan Vahtra, Liidia Skomorovska, Arthur Behrsingi, Karl Kisandi, Peeter Laja, Natalie Mei, Eeva Pedriksi (Niinivaara), Edgar Oissar  ja Jaan Taklaja. 1922. aasta sügisest asusid tööle põhitöökohaga õpetajad ja tööd alustas seminari harjutuskool kogenud pedagoogi Anette Budkovsky juhtimisel. Harjutuskool (6-klassiline algkool) asus seminari hoones,  kaks õppeasutust kokku moodustas ühise pere, mis tuli kasuks nii õpetajatele kui ka õpilastele.

Algul puudusid seminaridel üldkohustuslikud õppekavad, õpetajate seminaride seadus kehtestati alles 1923. aastal. Iga seminar koostas oma õppekava ise. Üldhariduslike ainete õpetamiseks kohandati keskkoolide õppeprogrammid, sest õpetajahariduse kõrval andsid õpetajate seminarid ka keskhariduse  — neisse seminaridesse võeti algkooli lõpetanuid.

Pedagoogilise ettevalmistuse ainete põhiprintsiibid töötas Võru seminari jaoks välja J. Käis ja oli ise ka pedagoogilise praktika juhendaja. Võru seminari õppekavad paistsid silma uudse lähenemise poolest. Nende ainete kasvatuslikuks eesmärgiks oli arendada pedagoogilist mõtlemist, äratada armastust lapse vastu, kasvatada lugupidamist ja huvi õpetajatöö vastu, süvendada kohuse- ning vastutustunnet. Metoodikas seati õpetuse ülesandeks moodsate õppeviiside tegelik tundmine, algkooli õppekavades näidatud õppeainete metoodiline läbitöötamine;  oskus korraldada ainet aasta-, kuu- ja tunnitöökavadeks, ka töötamisel liitklassiga; oskus käsitella ainet isetegevuse-põhimõttel, eluligidaselt, ainepäraselt; eestikeelse metoodilise kirjanduse ja arenemiskohase lugemis- või saateaine tundmine. (Võru õpetajateseminar …, lk 25. Vt lisaks väljavõtted samast raamatust)

1) Võru õpetajateseminari keskustatud õppekava üldskeem, lk 22-23

2) Loodusõpetuse ja maateaduse õppekava, lk 42-47

3) Didaktika  10 käsku, lk 28

4) Õpilaste tundmaõppimiseks koostati eriline vaatluskava, nn individuaalne kasvatusleht, lk 59-60 

Tulevaste õpetajate ettevalmistamisel omistas J. Käis väga suurt tähtsust õpilaste omaharrastustele. Õhtupooliti töötasid seminaris mitmesugused ringid, ilmus kooliajakiri “Tõrvik” (hiljem ka seinaleht), käidi õppekäikudel ja ekskursioonidel, korraldati sisukaid kooli- ja klassipidusid. Suursündmuseks oli igakevadine koolinäitus. Aktiivselt töötas VÕS Õppiva Noorsoo Ring (1922-1926) ja õpilasomavalitsus Võru Õpetajate Seminari Õpilaspere nime all (1926 -1930) (V. Horm. Johannes Käisi elukäik. Rmt: Koolile pühendatud elu, lk 134).

Õppiva Noorsoo Ring haaras vaid aktiivsemat osa õpilaskonnast huvikohase vabaharrastusliku tegevusega. Õpilasomavalitsuse teostamisele oli rakendatud kogu õpilaskond. Põhilised küsimused otsustati õpilaspere üldkoosolekutel. Kogu õpilaspere tegevust juhtis õpilasesindus, kuhu kuulus üldkoosoleku poolt valitav õpilasvanem ja iga klassi esindajad, tavaliselt klassivanemad. Õpilasesinduse otseseks ülesandeks oli valvata kodukorra teostamise järele, organiseerida korrapidamist koolis, korraldada lugemislauda jne. (Vt Võru seminari õpilaspere üldskeem, VÕS lk 145)

 
Allikad:

● Võru õpetajateseminar. Tegevus ja uuenduspüüded. Toimetanud Käis, Johannes. Võru: Pedagoogiline ühing "Võru Seminar", 1936
● Mälestuskilde Johannes Käisi eluteelt. EPAM, fond K1715
● K. Laane, V. Birk. Johannes Käisi elu ja pedagoogiline tegevus. - Nõukogude pedagoogika ja kool V. Tartu. 1969, lk 8-34
● Koolile pühendatud elu. Johannes Käis 1885-1950. Koostanud Eisen, Ferdinand. Tallinn: Valgus, 1985



Powered by Plone, the Open Source Content Management System

This site conforms to the following standards: