Personal tools
You are here: Home Elu ja tegevus ● 1930. aastad ● J. Käis publitsistina
Document Actions

● J. Käis publitsistina

by Jana Järvsoo last modified 2006-10-03 05:41 PM

Kooliuuendusliikumise juhtimise, metoodiliste käsiraamatute ja õppekirjanduse koostamise, õpetajate edasiharimistöö korraldamise ning loengute pidamise kõrval leidis J. Käis aega ka propageerida ajakirjanduses uusi pedagoogilisi ideid ning võtta teravalt sõna väärnähtuste vastu koolipoliitikas. Ta oli üks silmapaistvamaid Õpetajate Lehe ja Kasvatuse autoreid,  avaldas kirjutisi päevalehtedes.  V. Horm on kirjutanud hea ülevaate J. Käisi sellealasest tegevusest:

Valter Horm. Johannes Käisi pedagoogilisi seisukohti tema publitsistliku tegevuse valgusel. - Eesti kirjanike ja tegelaste pedagoogilisi seisukohti. Tln., 1980, lk 89-96

Otsese õpetajatöö,  seminari juhtimise, loengute pidamise, kursuste juhatamise, metoodiliste teoste,   õpikute ja õppekirjanduse koostamise kõrval kujunes J. Käsile iseloomulikuks veel publitsistlik tegevus,  aktuaalsete pedagoogiliste  ja koolialaste küsimuste laiahaardeline käsitlus trükisõnas. See algas tõsisemalt 20-ndate aastate algul ja kestis  mõneaastase vaheajaga  Saksa okupatsiooni ajal (1942 - 1944) peaaegu kuni tema surmani, seega umbes kolm aastakümmet.  Lõpptulemuseks on ligi 340 pikemat ja  lühemat artiklit, retsensiooni, üleskutset, reisikirja jm., mis on laiali paisatud ilmumisaegses perioodikas.

Suurem osa sellest on ilmunud kodanlikul perioodil. Uute pedagoogiliste ideede propageerimise kõrval iseloomustab tema selle perioodi artikleid teravalt opositsiooniline hoiak tolleaegse koolipoliitika suhtes ja võitlus koos progressiivse õpetajaskonnaga demokraatliku koolikorralduse eest.
                       
Ülevaate koostamisel olen (EPAMi) arhiivimaterjalide kõrval toetunud ka mõningaile isiklikele tähelepanekuile ja mälestustele 1930-ndaist aastaist,  kui ligemale viis aastat (1935-1940 töötasin "Õpetajate Lehe"  toimetajana,   ülevaate koostamist hõlbustas J. Käis  ise. Nimelt kogus ta enamiku oma eluajal ilmunud artiklitest väljalõigete mappi, mida säilitatakse Eesti NSV Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi raamatukogus (Käesoleval ajal EPAMi kogudes).  J. Käisi tööde ja artiklite nimestik (kuni 1945.   aastani)   on avaldatud J. Käisi 1946.a.  ilmunud "Valitud tööde"  lõpus.


1. Esimesed publikatsioonid

Noor Johannes Käis äratas tähelepanu Riia Aleksandri gümnaasiumi loodusõpetuse õpetajana. Tema esimene publikatsioon pärinebki aastast 1913, mil gümnaasiumi aastaraamatus avaldati tema töö "Õpilaste ekskursioonid loodusõpetuse alal". Samasse perioodi kuulub ka esimeste õppekavade koostamine ("Algkooli loodusõpetuse õppekavad" kogumikus "Algkoolide õppekavad", Riia, 1914).

Vahepealsed aastad 1915 - 1917 kulusid edasiõppimisele ja Petrogradi ülikooli lõpetamisele (1917). Vologdas ja Pihkvas (1917-1920) aga tuli tegelda peamiselt administratiivse tööga. Tagasi Eestisse saabus J. Käis 1920.a. oktoobris ja lülitus siin kohe meie kooli ülesehitustöösse. Juba saabumiskuul ilmus temalt esimene artikkel ajalehes "Postimees. Hommikuväljaanne" pealkirja all "Loodusloo õpekava algkoolis" (1920, nr. 208, 21.(8.) oktoobril) . Ta väidab, et loodusõpetus areneb uues koolis koduloo põhjal ja teda tuleb rakendada algkoolis peamiselt kodumaa ja kodukoha looduse tundmaõppimiseks. Igas koolis pandagu rõhku just neile "loodusühingutele" (mets, aas, järv, tiik jne.), mis kooli ümbruses on hästi esindatud. "... oleks üsna ebaloomulik arvata, et Saaremaal; Peipsi rannas ehk kuskil Harjumaal koolides loodusloo õpekava peaks ühtlane olema". Väärib tähelepanu autori üsna tänapäevaselt kõlav ökoloogiline lähtekoht. Autor esitab soovi: "Võtku iga õpetaja õpekavast, mis ta leiab omale heaks ja otstarbekohaseks ja visaku ka julgesti kõrvale, mis selleks ei kõlba."

J. Käisi esimesele eestikeelsele artiklile reageeris samas väljaandes õpetaja A. Audova, avaldades 26.(3.) oktoobri numbris artikli "Loodusloo õpekavast ja õpetamisest algkoolis", milles tervitab J. Käisi sõnavõttu: "Loodame, et hra Käis, kellel rikkalik teoreetiline ja praktiline vilumus ja kes otsekoheselt koolipõllul tegev, hakkab hoogsalt kaasa tõmbama loodusloo õpetamise paremale järjele seadmisel, kaasa aidates õpekavade väljatöötamisel, õpeviisi käsitlemisel, kursuste korraldamisel jne.",, sest "looduslugu on tegelikult endiselt vaeslapse kohal".

Samal 1920.a. avaldas J. Käis veel ajalehes "Vaba Maa" ar­vustuse M. Univeri ja A. Audova "Bioloogia õperaamatu" kohta (nr. 280) ja ülevaate loodusloolisest laste ja koolikirjandusest (nr. 284).


2. Töökooli propageerija

Võru seminari direktori kohal töötades (a. 1921-1930) avaldas J. Käis oma artiklid peamiselt Eesti Õpetajate Liidu ajakirjas "Kasvatus".   Üldse on temalt ilmunud selles ajakirjas 20-ndail aastail 12 artiklit ning 30-ndail aastail  31  artiklit  ja retsensiooni.

Tema esimene "Kasvatuses" ilmunud artikkel kannab pealkirja "Kooli lähendamine töökooli põhimõttele"   ("Kasvatus", 1921,  nr-d 17,  18 ja 19),  milles ta selgitas esmakordselt ulatuslikumalt töökooli mõistet, millest meil oli räägitud juba aastaid.  "Ei ole sellest veel küllalt," märgib ta,  "kui me töökooli põhimõttelikult tunnistame vastuvõetavaks, vaid me peame teda ka selgesti tundma, nõnda ütelda läbi elama ja ka oskama...  näidata,   et töökooli viljakus tõuseb sellest palju kõrgemale, mis õppekool anda suudab." Ta hoiatas töökooli idee vulgariserimise eest -muuta kool käsitöö- voi isegi vabriku töökojaks. Oma töökooli põhjenduses toetus ta mitte  niivõrd Saksa-Austria kui just Ameerika kooli eeskujudele.  Esmakordselt tõstatas ta selles artiklis õppeainete keskustuse põhimõtte, mille ta hiljem välja arendas  üldõpetusenime all.  Ulatuslikult võeti artiklis kõne alla ka õpilaste kohuse- ja vastutustunde kasvatamise küsimas.  Hiljem arendas J.Käis neid mõtteid edasi õpilaste  omavalitsuse teostamise  suunas.  Töökool eeldas   uut  tüüpi  õpetajat. Autori arvates pidid neid andma -  ja andsidki - uued õpetajate  seminarid.

 J. Käis ei teinud illusioone, et tema propageeritud töökooli ideed kohe kasutusele võetakse: "Meie kõik oleme nii läbi imbunud vana kooli traditsioonidest ja õppeviisidest,   et suurem osa töökooli nõudeid näib meile lõpmata rasketena," kirjutab ta.

 Peale "Kasvatuse" leidsid J. Käisi ja teiste Võru  seminari õppejõudude metoodilised otsingud avaldamist veel Võru seminari aastaraamatus "Teel töökoolile",  mille esimene anne ilmus 1924.a. Üldse ilmus aastaraamatut seminari töötamise ajal kuus annet. Ja hiljem 1935.a. veel 7. anne (teos "Isetegevus ja individuaalne tööviis").


3. Reaktsioonilise koolipoliitika kriitik

Alates 1.septembrist 1931 lahkus J. Käis Haridusministeeriumi teenistusest ja valiti sama aasta 25.oktoobril Eesti Õpetajate Liidu teaduslikuks sekretäriks.

Saanud tegutsemiseks vabad käed, elavnes alates 1931.a. märgatavalt tema publitsistlik tegevus. Peamise tribüünina kasutas ta nüüd 1930.a. lõpul ilmuma hakanud "Õpetajate Lehte".

Kohe 1931.a. algul avaldas "Õpetajate Leht" J. Käisil artikli "Mis teha?" (nr. 6). Autor kasutab selles teravat kriitikat ja ründavat stiili, mis oli iseloomulik enamikule tema 30-ndail aastail "Õpetajate Lehes" avaldatud artikleile: "Eesti algkool, eriti maal, on tõugatud hamini (Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi) järelemõtlematu koondamise läbi viletsasse seisukorda. Ei ole liialdus öelda, et selle tõttu koolitöö läheb järsult tagasi... Niisugune ebakultuuriline aktsioon oli mõeldav ainult haridusjuhilt, kes üleolevalt pidas oma uhkuseks öelda avalikult, et oma "reformides" ei hooli pedagoogilistest põhimõtetest".

  Järgmise artikli pealkiri "Kas tagasi keskaja poole" ("Õpetajate Leht", 1931, nr.20) kõneleb iseenese eest. Otsustavalt astus ta välja väidete vastu, nagu ähvardaks riiki haritlaste üleproduktsioon: "Haridus on see ainuke jõud, mis võib kindlustada meie väikese rahva kultuurilise tuleviku, ja kõigi tõsiste kultuurisõprade ühine püüe peaks olema rohkem vaimuvalgust, rohkem haridust meie rahvale!" Artikkel "Kas kool koormab õpilasi liigse tööga" ("Õpetajate Leht", 1932, nr.3) oma igihalja probleemiasetusega mõjub värskelt tänapäevalgi.

Hästi on teada J. Käisi teravad reageeringus H. Kannu 1934.a. teostatud "koolireformi" kohta, millega lammutati ühtluskooli süsteem. Need artiklid põhjustasid teatavasti ägeda konflikti J. Käisi ja  N. Kannu vhel 1934.a.  kevadel. Minister N. Kann avaldas "Päevalehes" laimava artikli, milles järjekordselt süüdistas J. Käisi ja seminare "punases  meelsuses".  J. Käis lükkas süüdistused ümber ja nõudis, et minister avalikult tunnistaks oma ekslikke  väiteid, ähvardades vastasel korral pöörduda Eesti Õpetajate Liidu aukohtusse. N. Kann oskas osavalt aukohtust kõrvale põigelda (kuigi oli olnud  mõnda aastat  EÕL-i aukohtu liige).  J. Käisi  ajaleheväljalõigete mapis on säilinud tema kiri "Päevalehe" toimetusele  "Vastuseks  härra N. Kannile," mille  aga  toimetus jättis  avaldamata (selle avaldas"Õpetajate Leht)

Üks põhilisem artikleid ühtluskooli kaitsmisel oli 1935.a.  kirjutatud "Kolmeklassiline keskkool ühtluskooli vajaliku lülina"  ("Õpetajate Leht", 1935,  nr.48).   J. Käisi juhitud ja progressiivse õpetajaskonna ning lastevanemate sellele nõudmisele oli lõpuks sunnitud järele andma ka tolleaegne valitsus. Minister Kann oli sunnitud 1936.a. maikuus ametist lahkuma.

Üldse on J.Käisilt ilmunud "Õpetajate Lehe" kümnes aastakäigus  69 artiklit.  Lisaks "Õpetajate Lehele" ja "Kasvatusele" kasutas ta oma ideede   propageerimiseks aeg-ajalt ka teisi ajalehti ("Rahva Sõna", "Päevaleht", "Postimees", "Uus  Eesti").



4. Toimetajatöö

 J. Käisi publitsistlikus tegevuses omab silmapaistvat kohta toimetajatöö.  Ka oli ta. mitme perioodilise väljaande asutajaid. Kronoloogilises järjekorras on ta toimetanud järgmisi väljaandeid.
1.  Võru Õpetajate Seminari aastaraamat "Teel töökoolile".  Aastaraamatut ilmus  ajavahemikul 1924 - 1935 seitse annet. Igas aastaraamatus leidub kirjutusi ka toimetajalt.
2. Noorsooajakiri "N o o r u s m a a "  ilmus 1925-1928 Eesti Õpetajate Liidu väljaandel. Vastutavaks toimetajaks oli E. Murdmaa-Martinson. J. Käis kuulus toimetuse koosseisu koos M. Laarmani ja R. Reimaniga. Ühtlasi toimetas ta ajakirja "Loodusesõbra nurka" ja avaldas ajakirjas rea populaarteaduslikke artikleid.
3.  Pedagoogilise ühingu "Võru Seminar"  "Teated" (1932-1940). Pedagoogiline ühing "Võru Seminar" asutati varsti pärast Võru Seminari vägivaldset sulgemist 1930.a. "Teateid" ilmus 8 numbrit aastas. Väljaande toimetajana oli J. Käis ühtlasi selle agaramaid sisustajaid.
4. Kasvatusteaduslik ajakiri "Kasvatus". Ajakirja vastutavaks ja tegevtoimetajaks oli E. Murdmaa. Pärast seda, kui J. Käis valiti 1931.a. EÕL-i teaduslikuks sekretäriks, loodi 1932.a. tema algatusel ajakirjas "Kooliuuendusnurk", mille toimetamine ja sisu koostamine jäi tema ülesandeks. Alates 1937.a., mil "Kasvatus" hakkas saama toetust Õpetajate Kojalt, moodustati ajakirjale toimetuse kolleegium, kuhu kuulus ka J.Käis. Tegevtoimetaja E.Murdmaa haigestumisel oli J.Käis 1937. ja 1938.a. ühtlasi ajakirja tegevtoimetajaks.
5. Metoodiliste käsiraamatute sari "Uusi  teid algõpetuses" (1931-1937). Üldse ilmus selles sarjas J.Käisi toimetusel 13 metoodilist käsiraamatut (ca 2000 lk.) ja 58 lisa (õpikud, töövihikud, tööjuhatused, saateaine), kokku seega 71 nimetust. See meie oludes unikaalne väljaanne andis õpetajaile täieliku 6-klassilise algkooli töösüsteemi, kusjuures oli silmas peetud eriti tööd liitklassidega. Kaasautoriteks olid tolleaegsed silmapaistvamad metoodikud ja aineõpetajad (J. Parijõgi, R. Reiman, R. Päts, E. Karkus, A. Lehis jt.).
6. "Kooliuuenduslane" (1933-1940). 1931.a. moodustati EOL-i pedagoogilise toimkonna juures J. Käisi algatusel kooliuuendusrühm. Rühma tegevuse paisudes osutus vajalikuks oma bülletääni loomine. Bülletääni levitati "Õpetajate Lehe" lisana 8-10 numbrit aastas.
7.  Tööst "Eesti  Entsüklopeedia" toimetuses. Tartus elades töötas J. Käis a. 1935-1940 Kirjastusühisuse  "Loodus" kirjastatud "Eesti Entsüklopeedia" toimetuses, kus ta oli üks kolmest toimetuse sekretärist (teised kaks olid Voldemar Erm ja Ernst Raudsepp). Tema töö seisnes laekuvate artiklite redigeerimises (osakonnad: aiandus, botaanika, füüsika, geograafia, geoloogia, keemia, pedagoogika, põllumajandus, zooloogia jt.). Ühtlasi koostas ta tarbe korral ka ise artikleid, eriti kui need autoritelt, kellelt nad olid tellitud, tulemata jäid. J. Käisi koostatud on ka artikkel "Eesti haridusolud" (II köide).
8. Koguteos "Võru  Õpetajateseminar.Tegevus  ja  uuenduspüüded" (1936). Teos valmis 4 aasta jooksul. J.Käis oli teose peatoimetajaks. Tema sulest pärineb ka 91 lehekülge hõlmav "Ülevaade Võru Õpetajateseminari tegevusest 1921.-1930. aastal". Koguteos on üheks põhimiseks allikaks Võru seminari pärandi uurijaile.
9.  Ajakirja  "Nõukogude  Kool" toimetamine. Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist usaldati suurte kogemustega koolimehele Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi (hiljem Haridusministeeriumi) häälekandja "Nõukogude Kool" toimetamine. 1940.a. ilmus ajakirja 4 numbrit (kaks kaksiknumbrit) ja 1941.a. 6 numbrit.

 Uuesti alustas ajakiri ilmumist 1945.a. Vastutavaks toimetajaks oli J. Seilental, tegevtoimetajaks 1945. ja 1946.a. J. Käis. Toimetuse kolleegiumi liikmena jätkas ta "Nõukogude Kooli" toimetamist kuni 1949. aastani, toimetuskolleegiumi kuulus aga kuni surmani 1950.a. Nõukogude Koolis" avaldas J. Käis 17 artiklit.

Sattunud neil aastail ühekülgse ja ebaõiglase kriitika märklauaks, tuli tal 1950.a. loobuda armsaks saanud tööst.

Lisaks "Nõukogude Koolis" avaldatud artiklitele ilmus J.Käisilt ajalehes "Nõukogude Õpetaja" 40-ndail aastail 50 artiklit. 1945.a. omistati talle Eesti NSV teenelise õpetaja aunimetus.

Üldse on J.Käis avaldanud artikleid ja retsensioone pedagoogilises perioodikas:
            
                                           "Õpetajate Leht" (1930-1940)                                69  artiklit
                                           "Nõukogude Õpetaja" (1940-1949)                        50­­­­­­­­­­­­­­ artiklit   
                                           "Kasvatus" (1921-1940)                                         43  artiklit
                                           "Nõukogude Kool" (1941-1949)                              17  artiklit
                                           "Kooliuuenduslane"(1933-1940)                            15* artiklit
                                           "Teated" (1932-1940)                                            11* artiklit
                                           "Teel töökoolile" (1924-1935)                                10   artiklit
                                           "Eesti Kool" (1935-1940)                                          5  artiklit
                                            "Pedagoogiline aastaraamat"                                  2  artiklit
                                                                                               Kokku                222  artiklit
                                                             Teistes väljaannetes                           116  artiklit
                                                                                                Üldse                338  artiklit

Eri raamatuna või brošüürina on J.Käisilt ilmunud 199 teost.  Seega hõlmab J. Käisi tööde bibliograafia ligemale 540 tööd.


* Arvestatud on ainult pikemad artiklid. Seetõttu on TLÜ EPAMi kogudes olevate trükiste ja käsikirjade põhjal need arvud märksa suuremad. 


Powered by Plone, the Open Source Content Management System

This site conforms to the following standards: