Kes on ohver?
Miks kõik lapsed ei ole ohvrid?
Üks läbi viidud kiusamise uurimus näitab, et 60 % kõikidest lastest ei ole kunagi ühegi kiusamisjuhtumiga ei kiusaja ega ka ohvrina seotud (Psychology Today, Sept. 1996). Siiski on paljud õpilased iga päev koolis kiusamiste tunnistajateks ning see sunnib neid kaasa lööma. Tihti need, kes kiusamise tunnistajateks on, ei saa arugi, et tegemist on kiusamisega. Healoomuline narrimine ja löömine on lõbus, kui mõlemad osapooled selles kokku on leppinud. Jõudude erinevus kiusajate ja ohvrite vahel määrab ära tegevuse iseloomu.
Enamus lastest kohtub kiusajatega juba kooliea alguses ja/või kooli vahetamisel. Tihtipeale lapse reaktsioon esimesele kohtumisele kiusamisega määrab ära selle, kas teda tulevikus veel tülitatakse või mitte. Lapsed, keda ohvriks tehakse kalduvad käituma haavatavatena. Ohvriteks valitakse inimesed, keda nähakse kui eriti haavatavad.


Üks läbi viidud kiusamise uurimus näitab, et 60 % kõikidest lastest ei ole kunagi ühegi kiusamisjuhtumiga ei kiusaja ega ka ohvrina seotud (Psychology Today, Sept. 1996). Siiski on paljud õpilased iga päev koolis kiusamiste tunnistajateks ning see sunnib neid kaasa lööma. Tihti need, kes kiusamise tunnistajateks on, ei saa arugi, et tegemist on kiusamisega. Healoomuline narrimine ja löömine on lõbus, kui mõlemad osapooled selles kokku on leppinud. Jõudude erinevus kiusajate ja ohvrite vahel määrab ära tegevuse iseloomu.
Enamus lastest kohtub kiusajatega juba kooliea alguses ja/või kooli vahetamisel. Tihtipeale lapse reaktsioon esimesele kohtumisele kiusamisega määrab ära selle, kas teda tulevikus veel tülitatakse või mitte. Lapsed, keda ohvriks tehakse kalduvad käituma haavatavatena. Ohvriteks valitakse inimesed, keda nähakse kui eriti haavatavad.
Allikas www.bullybeware.com