Kiituse ja autasude meetod on pärit biheivioristlikust psühholoogiast ning selle eesmärgiks on õhutada head käitumist. Sellel süsteemil on nii pooldajaid kui ka kritiseerijaid, ent vaatamata kriitikale, kasutatakse kiituse ja autasude süsteemi paljudes Šotimaa koolides ning usun, et siit on nii mõndagi ka teistel koolidel õppida.


Reeglite koostamine.

Mõnikord on nii kooli kui klassi reeglid ühesugused. See on kasulik viis järjepidevuse propageerimiseks kogu koolis. Arvestades teatud õppeaine või vanusegrupiga võib mõnikord reeglitele olla lisatud veel mõni, näiteks turvalisuse reeglid keemias/füüsikas või kehalises kasvatuses. Järgnev on tavaline kogum klassireeglitest:

· Jõua kohale õigel ajal, viisakalt käitudes ning vajalike materjalidega;
· Kui õpetaja jagab juhtnööre, siis peatu, vaata, kuula ja siis tee, mis palutud;
· Tõsta käsi, kui soovid õpetajaga rääkida ja siis oota vaikselt kuni ta sind märkab.

Õpetajad on tunnistanud, et reeglitest kinnipidamine on suurem, kui lapsed ja vanemad on ühiselt nende otsustamises kaasa mõelnud. Et kõigile neid reegleid meelde tuletada, siis pannakse kokkulepitud reeglid üles nii klassi kui mujale koolimajja.


Sanktsioonid ja karistused.

Reeglite rikkumise tagajärjed tuleb selgelt välja tuua. Samuti on ka need kõige efektiivsemad, kui lapsed ja vanemad on aidanud kaasa nende koostamisel. Järgnevalt näide reeglite rikkumise karistustest. Püüa alustada kergematega ning lõpeta raskematega:

· suuline hoiatus
· õpilane pannakse mujale istuma
· karistuslikud lisaharjutused
· õpilane viiakse teise klassiruumi
· peale tunde jätmine
· õpilane viiakse juhtkonna juurde
· õpilane jäetakse klassist välja


Mõningatel juhtudel, näiteks kui lapsel on tõsisemaid probleeme, informeeritakse ka lapsevanemaid, et nende last on reeglite rikkumise pärast karistatud. See aga ei tohiks olla ainuke aeg, mil lapsevanematega ühendust võetakse, vastupidi – positiivne kontakt lapsevanemaga on üks olulisemaid komponente kiituse ja autasude süsteemis.


Kiitused ja autasud.

Kõige olulisem aspekt selles süsteemis on panna tähele head käitumist. Palju enam oleme me harjunud märkama ja reageerima halvale käitumisele kui tunnustama head käitumist. Uurimused õpetajate klassikõnest näitavad, et õpetajad kasutavad kiitmist harva. Enamus nende kõnest on juhiste andmine, millegi selgitamine või töö korraldamine. Isegi kui mõned õpetajad kiidavad ja julgustavad oma õpilasi, siis esineb õpilaste pingutuste märkamist siiski harva. Vastupidi, märgatakse rohkem halba käitumist.

Tähelepanu on autasu. Iga kooli autasud võivad olla erinevad. Tavaliselt on selleks kiitusekaardike või päevik, kuhu õpetaja saab panna templi või kleepeka hea käitumise või saavutuse eest. Iga tempel on väärt teatud arvu punkte ning nende kogumine annab pronks, hõbe või kuld autasu, mis antakse välja kooli poolt kui kõige tähelepanuväärsem autasu. Koolid kujundavad oma autasud ise, kas siis gümnaasiumi või põhikooli tundides.

Ka lapsevanemaid informeeritakse, kui nende lapsele antakse autasu ning neil on võimalik tulla selle üleandmise tseremooniale. Nooremate klasside õpilaste hea käitumise ning saavutuste puhul võivad juhtkonnaliikmed teha lihtsalt ühe positiivse pöördumise. See on ka juhtkonna jaoks uus näha õpilasi, kellel varem oli probleeme, nüüd hästi käitumas.

Koolid, kes selliseid meetodeid kasutavad tunnistavad, et kuigi see ei tähenda lõppu kõigile distsipliini küsimustele on kooli atmosfäär tunduvalt paranenud.


Kuidas on kiituse ja autasude meetodid kiusamisega seotud?

Puudub kindel tõend selle kohta, et kiituse ja autasude esmane rakendamine koolis koheselt aitab vähendada kiusamist. Ometi me teame, et enamusel ohvritest ning mõnedel kiusajatest on madal enesehinnang.Võib oletada, et ükskõik milline meetod, mis aitab selliseid noori end paremini tunda, aitab ka vältida kiusamiskäitumist ning kiirendada nende tervenemist, kes kannatavad selle mõjude all.
Sanktsioonid, mis moodustavad ühe osa sellest süsteemist, võivad konkreetsetes piiratud olukordades olla kiusamise hirmutamisvahendiks. See võib aidata vältida avalikke füüsilisi kallaletunge või lõpetada algatatud kiusamisahela. Ometi enne kui neid sanktsioone saab kasutada tuleb kindlaks teha, et reeglit tõesti rikuti. Kiusamine on tihti varjatud tegevus ning tõendeid selle kohta on raske koguda. Kiusamine võib olla lihtsalt ühe lapse kaaslastepoolne hülgamine, ent psüühiliselt tundlikule lapsele võib see mõjuda laastavalt. Teistel juhtudel võib olla raske kindlaks teha, kas see, mis juhtus oli kiusamine või mitte. Juhul kui kehtestatud kiusamisvastast reeglit rikuti, teevad eelnevad juhtumid karistuse määramise raskeks ning isegi veel keerulisem on tõestada, et selline rikkumine tõepoolest toimus. Seega tuleb ka muid kiusamisvastaseid strateegiaid kasutada.


Teemad.

Koolid on esile toonud mitmeid teemasid, millele tuleb tähelepanu pöörata, kui tahetakse, et kiusamise ja autasude meetodid oleksid efektiivsed:

· õpetajad peavad karistuste ja kiituste kasutamisel järjekindlad olema ( see tähendab palju aega ühisaruteludes, süsteemi loomist ning selle mõistlikkuse selgitamist ning õpetaja autonoomia vähendamist);
· meetodi toimimise pidev järelvalve ning järjepidevuse kindlustamine;
· rahalise väärtusega või selliste auhindade, mis annavad märku, et koolitööd ei hinnata, vältimine – näiteks lubatud kooli hilinemine või kodutööde tegemata jätmine;
· põhjusega ning teenitud kiituse jagamine, mitte kiita lihtsalt harjumusest või ilma asjata;
· meetodi värske ja tähenduslikuna hoidmine – igal aastal tuleb seda uutele õpilastele uuesti selgitada.


Kas kiitus võib olla kahjulik?

Võimalik, et teatud tingimustel võib õpetaja kiitus hoopis vastupidiselt mõjuda. Näiteks, kui õpetaja kiidab üle last, keda teised tunnevad kui tuupurit, siis võib see teda veel enam teistest lahutada. Otseloomulikult on õpetaja ning kogu kooli keskkonna pikaajaliseks eesmärgiks kõigi isiklike saavutuste tunnustamine, ent seni kuni selleni pole veel jõutud peab õpetaja olema väga tundlik võimalike haavatavate lastega suheldes. See on eriti tähtis teismeliste poistega tegeledes.
Kiituse ja autasude meetodid põhinevad siiski saavutuste märkamisel, ega ole piiratud akadeemiliste saavutustega. Põhiliselt tunnevad nad huvi kogu isiku arengu vastu ja on tee kooli rolli selginemisel selles protsessis.


Kokkuvõte.

Tunnustades head käitumist võivad kiituse ja autasude meetodid aidata koole positiivse õhkkonna loomisel. Paljud koolid kasutavad erinevaid meetodeid halva käitumisega tegelemiseks ning paljud koolid tunnustavad õpilasi edukate sportlike või akadeemiliste saavutuste eest. Ent veel mõni aeg tagasi tegelesid vähesed koolid hea käitumise tunnustamisega.

Võib veel lisada asjaolu, et meetod, mis on peamiselt välja mõeldud täiskasvanute poolt võib olla piiratud olukordades, kus täiskasvanuid ei ole juures. Uurimused näitavad, et üllatavalt palju peent ent haigettegevat kiusamist toimub klassiruumis. Palju rohkem kiusatakse aga kooliõues, koridorides, wc-des ja mujal kohtades, mis on täiskasvanu vaateväljast kaugemal. Selleks et probleemi käsile võtta tuleb rakendada erinevaid strateegiaid, mis tagavad õpilaste piisava nõustamise ning tegevusse haaramise. Meetodid, mida selle saavutamiseks kasutada nagu näiteks ringis jagamine, õpilaste nõustamine, omavanuseliste toetusrühmad jms. võivad olla ka suureks abiks kiituse ja autasude meetodile.

Kiituse ja autasude meetodid peavad olema osa kooli laiemast positiivse eetose plaanist. Teisisõnu peavad need meetodid ühilduma kooli sügavamate väärtustega, sest vastasel juhul pole neist kasu. Enamus koole, kel on selliste meetoditega kogemusi ütlevad, et see aitab tegeleda madalatasemeliste distsipliini probleemidega ning aitab õpilasi, kellel on sügavamaid emotsionaalseid ja käitumuslikke probleeme. Siiski vajavad need õpilased lisatoetust ning abi.