Kiituse ja autasude meetodid.
Kiituse ja autasude meetod on pärit biheivioristlikust
psühholoogiast ning selle eesmärgiks on õhutada head käitumist. Sellel
süsteemil on nii pooldajaid kui ka kritiseerijaid, ent vaatamata
kriitikale, kasutatakse kiituse ja autasude süsteemi paljudes Šotimaa koolides ning usun, et siit on nii mõndagi ka teistel koolidel õppida.
Reeglite koostamine.
Mõnikord
on nii kooli kui klassi reeglid ühesugused. See on kasulik viis
järjepidevuse propageerimiseks kogu koolis. Arvestades teatud õppeaine
või vanusegrupiga võib mõnikord reeglitele olla lisatud veel mõni,
näiteks turvalisuse reeglid keemias/füüsikas või kehalises kasvatuses.
Järgnev on tavaline kogum klassireeglitest:
· Jõua kohale õigel ajal, viisakalt käitudes ning vajalike materjalidega;
· Kui õpetaja jagab juhtnööre, siis peatu, vaata, kuula ja siis tee, mis palutud;
· Tõsta käsi, kui soovid õpetajaga rääkida ja siis oota vaikselt kuni ta sind märkab.
Õpetajad
on tunnistanud, et reeglitest kinnipidamine on suurem, kui lapsed ja
vanemad on ühiselt nende otsustamises kaasa mõelnud. Et kõigile neid
reegleid meelde tuletada, siis pannakse kokkulepitud reeglid üles nii
klassi kui mujale koolimajja.
Sanktsioonid ja karistused.
Reeglite
rikkumise tagajärjed tuleb selgelt välja tuua. Samuti on ka need kõige
efektiivsemad, kui lapsed ja vanemad on aidanud kaasa nende
koostamisel. Järgnevalt näide reeglite rikkumise karistustest. Püüa
alustada kergematega ning lõpeta raskematega:
· suuline hoiatus
· õpilane pannakse mujale istuma
· karistuslikud lisaharjutused
· õpilane viiakse teise klassiruumi
· peale tunde jätmine
· õpilane viiakse juhtkonna juurde
· õpilane jäetakse klassist välja
Mõningatel
juhtudel, näiteks kui lapsel on tõsisemaid probleeme, informeeritakse
ka lapsevanemaid, et nende last on reeglite rikkumise pärast
karistatud. See aga ei tohiks olla ainuke aeg, mil lapsevanematega
ühendust võetakse, vastupidi – positiivne kontakt lapsevanemaga on üks olulisemaid komponente kiituse ja autasude süsteemis.
Kiitused ja autasud.
Kõige olulisem aspekt selles süsteemis on panna tähele head käitumist.
Palju enam oleme me harjunud märkama ja reageerima halvale käitumisele
kui tunnustama head käitumist. Uurimused õpetajate klassikõnest
näitavad, et õpetajad kasutavad kiitmist harva. Enamus nende kõnest on
juhiste andmine, millegi selgitamine või töö korraldamine. Isegi kui
mõned õpetajad kiidavad ja julgustavad oma õpilasi, siis esineb
õpilaste pingutuste märkamist siiski harva. Vastupidi, märgatakse
rohkem halba käitumist.
Tähelepanu on autasu. Iga kooli autasud võivad olla erinevad. Tavaliselt on selleks kiitusekaardike või päevik, kuhu õpetaja saab panna templi või kleepeka hea käitumise või saavutuse eest.
Iga tempel on väärt teatud arvu punkte ning nende kogumine annab
pronks, hõbe või kuld autasu, mis antakse välja kooli poolt kui kõige
tähelepanuväärsem autasu. Koolid kujundavad oma autasud ise, kas siis
gümnaasiumi või põhikooli tundides.
Ka lapsevanemaid
informeeritakse, kui nende lapsele antakse autasu ning neil on võimalik
tulla selle üleandmise tseremooniale. Nooremate klasside õpilaste hea
käitumise ning saavutuste puhul võivad juhtkonnaliikmed teha lihtsalt
ühe positiivse pöördumise. See on ka juhtkonna jaoks uus näha õpilasi,
kellel varem oli probleeme, nüüd hästi käitumas.
Koolid, kes
selliseid meetodeid kasutavad tunnistavad, et kuigi see ei tähenda
lõppu kõigile distsipliini küsimustele on kooli atmosfäär tunduvalt
paranenud.
Kuidas on kiituse ja autasude meetodid kiusamisega seotud?
Puudub
kindel tõend selle kohta, et kiituse ja autasude esmane rakendamine
koolis koheselt aitab vähendada kiusamist. Ometi me teame, et enamusel
ohvritest ning mõnedel kiusajatest on madal enesehinnang.Võib oletada,
et ükskõik milline meetod, mis aitab selliseid noori end paremini
tunda, aitab ka vältida kiusamiskäitumist ning kiirendada nende
tervenemist, kes kannatavad selle mõjude all.
Sanktsioonid, mis
moodustavad ühe osa sellest süsteemist, võivad konkreetsetes piiratud
olukordades olla kiusamise hirmutamisvahendiks. See võib aidata vältida
avalikke füüsilisi kallaletunge või lõpetada algatatud kiusamisahela.
Ometi enne kui neid sanktsioone saab kasutada tuleb kindlaks teha, et
reeglit tõesti rikuti. Kiusamine on tihti varjatud tegevus ning
tõendeid selle kohta on raske koguda. Kiusamine võib olla lihtsalt ühe
lapse kaaslastepoolne hülgamine, ent psüühiliselt tundlikule lapsele
võib see mõjuda laastavalt. Teistel juhtudel võib olla raske kindlaks
teha, kas see, mis juhtus oli kiusamine või mitte. Juhul kui
kehtestatud kiusamisvastast reeglit rikuti, teevad eelnevad juhtumid
karistuse määramise raskeks ning isegi veel keerulisem on tõestada, et
selline rikkumine tõepoolest toimus. Seega tuleb ka muid
kiusamisvastaseid strateegiaid kasutada.
Teemad.
Koolid on esile toonud mitmeid teemasid, millele tuleb tähelepanu pöörata, kui tahetakse, et kiusamise ja autasude meetodid oleksid efektiivsed:
· õpetajad peavad karistuste ja kiituste kasutamisel järjekindlad olema
( see tähendab palju aega ühisaruteludes, süsteemi loomist ning selle
mõistlikkuse selgitamist ning õpetaja autonoomia vähendamist);
· meetodi toimimise pidev järelvalve ning järjepidevuse kindlustamine;
· rahalise väärtusega või selliste auhindade, mis annavad märku, et koolitööd ei hinnata, vältimine – näiteks lubatud kooli hilinemine või kodutööde tegemata jätmine;
· põhjusega ning teenitud kiituse jagamine, mitte kiita lihtsalt harjumusest või ilma asjata;
· meetodi värske ja tähenduslikuna hoidmine – igal aastal tuleb seda uutele õpilastele uuesti selgitada.
Kas kiitus võib olla kahjulik?
Võimalik,
et teatud tingimustel võib õpetaja kiitus hoopis vastupidiselt mõjuda.
Näiteks, kui õpetaja kiidab üle last, keda teised tunnevad kui
tuupurit, siis võib see teda veel enam teistest lahutada.
Otseloomulikult on õpetaja ning kogu kooli keskkonna pikaajaliseks
eesmärgiks kõigi isiklike saavutuste tunnustamine, ent seni kuni
selleni pole veel jõutud peab õpetaja olema väga tundlik võimalike
haavatavate lastega suheldes. See on eriti tähtis teismeliste poistega
tegeledes.
Kiituse ja autasude meetodid põhinevad siiski saavutuste märkamisel,
ega ole piiratud akadeemiliste saavutustega. Põhiliselt tunnevad nad
huvi kogu isiku arengu vastu ja on tee kooli rolli selginemisel selles
protsessis.
Kokkuvõte.
Tunnustades head käitumist võivad kiituse ja autasude meetodid aidata koole positiivse õhkkonna loomisel.
Paljud koolid kasutavad erinevaid meetodeid halva käitumisega
tegelemiseks ning paljud koolid tunnustavad õpilasi edukate sportlike
või akadeemiliste saavutuste eest. Ent veel mõni aeg tagasi tegelesid
vähesed koolid hea käitumise tunnustamisega.
Võib veel lisada
asjaolu, et meetod, mis on peamiselt välja mõeldud täiskasvanute poolt
võib olla piiratud olukordades, kus täiskasvanuid ei ole juures.
Uurimused näitavad, et üllatavalt palju peent ent haigettegevat
kiusamist toimub klassiruumis. Palju rohkem kiusatakse aga kooliõues,
koridorides, wc-des ja mujal kohtades, mis on täiskasvanu vaateväljast
kaugemal. Selleks et probleemi käsile võtta tuleb rakendada erinevaid
strateegiaid, mis tagavad õpilaste piisava nõustamise ning tegevusse
haaramise. Meetodid, mida selle saavutamiseks kasutada nagu näiteks ringis jagamine, õpilaste nõustamine, omavanuseliste toetusrühmad jms. võivad olla ka suureks abiks kiituse ja autasude meetodile.
Kiituse ja autasude meetodid peavad olema osa kooli laiemast positiivse eetose plaanist. Teisisõnu peavad need meetodid ühilduma kooli sügavamate väärtustega,
sest vastasel juhul pole neist kasu. Enamus koole, kel on selliste
meetoditega kogemusi ütlevad, et see aitab tegeleda madalatasemeliste
distsipliini probleemidega ning aitab õpilasi, kellel on sügavamaid
emotsionaalseid ja käitumuslikke probleeme. Siiski vajavad need
õpilased lisatoetust ning abi.
