Viikingite retked

TÄIDA LÜNGAD, abiks õpik lk. 38-41.
Viiking on , Norra, Rootsi VIII-XI sajandini. Lisaks feoodaalide vahel ohustasid ka . Kõige olid sõdalased (kust?) , kes nimetasid end . Lääne-Eurooplased kutsusid neid ehk meesteks. Slaavlased nimetasid neid .
Enamik olid inimesed. Tähtsamaid otsuseid tehti suurtel .
Skandinaavlastel valitses . nad paljusid jumalaid. Et jumalad oleksid , toodi neile . Usuti, et langenud läheb pärast erilisse paika. See, kes aga surma läheb surnuteriiki, kus valitseb ja .
Skandinaavia loodus on põhjamaiselt ja maastik . Põlluharimiseks maa. Osad mujalt otsima. Tihedalt oldi seotud , sest maismaa liiklus oli ja tõttu raske. Hakati ette võtma ka merereise. Purjelaevad olid , ja süvisega, mis tungida jõgesid pidi sisemaale. Laeval oli üks , mille oli sageli mustriga. Kui oli tuulevaikne, siis liiguti jõul.
Viikingid olid nii kui ka . Röövitud kauba nad mujal maha. Neid oli raske , sest nad ootamatult, rüüstasid ning l enne, kui neid suudeti. Nad rüüstasid ka kirikuid ja kloostreid.
Viikingite rüüsteretkede tõttu kõige enam Põhja-, , ja . Prantsuse kuningas andis ühele viikingi pealikule Põhja-Prantsusmaal, mida hakati nimetama .
Ida pool viikingid Läänemere kaudu mööda ja merele. Nad Idamaa Lääne-Euroopasse. Musta mere kaudu jõuti ka ning . Üritati vallutada ka .
Norra viikingid purjetasid Atlandi Islandi . Kui see oli siis jõuti lõunarannikule, kuid tülide ja indiaanlaste tõttu pidid nad sealt tagasi .